Lõhna- ja hormonaalsed muutused: kas hormoonid võivad mõjutada sinu haistmismeelt?
Meie haistmismeel on oluline nii tervisele kui ka heaolule. See aitab valida tervislikku toitu, tõstab isu ja hoiatab meid kahjulike või riknenud toodete eest. Võime lõhnu tajuda aitab meil orienteeruda keskkonnas, pannes tähele ohtusid, nagu gaasileke, suits ja tuli või niiskus seintes. Kuid haistmismeel annab meile ka palju peenemaid ja sügavamaid signaale, mis mõjutavad meie romantilisi suhteid, sotsiaalseid suhtlusi ja suhtumist teistesse inimestesse.
Kuigi enamik meist seda endale teadvustamata ei taju, suudab inimese nina avastada ka kõige nõrgemaid lõhnu keskkonnas. Tegelikult võivad partnerite ja sõprade valik ning isegi see, keda me väldime, olla suuresti määratud lõhna järgi. Selles artiklis sukeldume lõhnamaailma imedesse ning uurime, kuidas hormoonide kõikumised menstruaaltsükli jooksul, raseduse ajal ja perimenopausis mõjutavad meie nina kaudu tajutavat.
Kuidas me lõhnasid tajume?
Head ja halvad – kõik lõhnad on olulised. Nagu iga teinegi meel, on haistmine väga tähtis meie kaitseks ja selleks, kuidas maailmaga suhestume. Lisaks sellele, et see aitab leida toitvat toitu ja vältida ohtusid, mõjutab meie võime lõhnamolekule tajuda ka meie emotsioone, mälestusi ja suhteid.
Kuidas siis haistmine toimib? Lõhnad koosnevad keemilistest molekulidest, mis on piisavalt kerged, et liikuda õhu kaudu. Mõned lõhnad on tugevamad, teised nõrgemad, kuid peaaegu kõik eraldavad lõhnaaine molekule, mis sisse hingates kinnituvad ninaõõnt vooderdaval limaskestal asuvatele spetsiaalsetele retseptoritele. Inimesel on 5–6 miljonit haistmisretseptorit, millega saab eristada umbes 400 erinevat molekulaarsest ehitusest lõhna. Need „ehituskivid” võivad lugematul hulgal kombineeruda, luues mitmekesiseid lõhnasegusid. Viimase kümnendi jooksul on teadlased hakanud uskuma, et inimene on võimeline tajuma umbes triljonit eri lõhna – palju rohkem, kui seni oletati (kümme tuhat). See võib tunduda palju, kuid teised imetajad on meist veelgi paremad haistma. Näiteks koerad on kuulsad oma uudishimuliku nina poolest ja suudavad tuvastada lõhnu mitme kilomeetri kauguselt, ning elevantidel on rohkem lõhnaretseptoreid kui ühelgi teisel imetajal.
Kui midagi tunneme, tähendab see, et oleme sisse hinganud selle aine molekule, mida meie haistmisretseptorid tunnevad ära. Need retseptorid saadavad info ajju, kus seda otsustamiseks kasutatakse. Haistmissibul, lõhnaretseptorite "keskus", asub üsna lähedal hippokampusele, mis on õpingu ja mälu keskpunkt ajus. Teadlased uurivad alles, kuidas need kaks keskust omavahel suhtlevad, kuid on selge, et lõhnad võivad olla võimsad mälestuste esilekutsujad. Näiteks ema parfüümi lõhn lapsepõlvest võib tuua esile eredad mälestused minevikust.
Mis on feromoonid?
Feromoonid on kemikaalid, mida meie kehad toodavad, et mõjutada meie ümber olevate inimeste käitumist. Nad toimivad nagu hormoonid, kuid mõjutavad teisi inimesi. Me eritame feromoone õhku peamiselt higiga, kuid neid leidub ka teistes kehamahlades. Neid ei saa näha ega sageli ka otseselt haista, kuid nad võivad siiski esile kutsuda tõmmet, seksuaalset erutust ja mõjutada paarilise valikut. Mõned inimesed väidavad, et tunnevad, kui keegi on erutatud. Feromoone on leitud kõigis seni uuritud loomaliikides. Nad mängivad olulist rolli kaaslase valikus, kuid on seotud ka territooriumi märgistamise, ohuhoiatuste, toiduotsingu ja muude sotsiaalsete käitumisega. Kuigi inimese haistmismeel on üldiselt nõrgem kui paljudel loomadel, mõjutab lõhnade maailm meid siiski tugevalt.
Lühike sissejuhatus menstruaaltsüklisse ja hormoonidesse
Teame juba, et teatud lõhnad mõjutavad meid isegi siis, kui me neid otseselt ei tunne, kuid ehk oled mõelnud, kuidas on haistmisel ja hormoonidel seos. Enne kui läheme edasi, mõistame paremini, kuidas naissuguhormoonid töötavad menstruaaltsükli ajal.
Tavaliselt kestab terve menstruaaltsükkel 28–35 päeva (kuigi on ka erandeid). Nende 4–5 nädala jooksul tõusevad ja langevad hormoonitasemed ning keha läbib neli erinevat faasi. Tsükli algus loetakse esimese menstruatsioonipäeva järgi.
- Menstruaaltsükli faasis on östrogeeni, progesterooni ja testosterooni tase madal ning emakas väljutab vooderdise koos menstruatsiooniverega.
- Sellele järgneb östrogeeni ja testosterooni tase tõus follikulaarfaasis. Sel ajal tunned sageli rohkem energiat ja ka seksuaalset tõmmet.
- Umbes tsükli keskel on ovulatsiooni faas, kui östrogeen saavutab tipu ning vabaneb luteriseeriv hormoon, mis põhjustab munaraku vabanemist viljastamiseks. Peale ovulatsiooni langeb östrogeeni ja testosterooni tase, samas kui progesteroon hakkab tõusma.
- Järgmises luteaalfaasis on põhihormoon progesteroon. Sellel ajal tunned end tihti analüütilisemana, tagasihoidlikumana ja vähem sotsiaalsena.
Kas mu haistmine on menstruatsiooni ajal tugevam?
Lühike vastus on – jah. Kuigi sinu haistmismeel ei pruugi tegelikult muutuda, võib sinu tundlikkus lõhnade suhtes tõusta. Seda nimetatakse hüperosmiaks ning selle põhjuseid on mitu, sh hormonaalsed kõikumised. See ei juhtu kõikidel naistel, kuid paljud ütlevad, et tsükli jooksul muutuvad teatud lõhnad neile teravamaks.
Mõned naised kogevad hüperosmiat ovulatsiooni ajal, ilmselt selleks, et valida viljastumiseks sobivaim kaaslane. Paljud naised teatavad, et tunnevad sel ajal lõhnu, mida teised vaevu märkavad. Uuringud näitavad, et haistmistundlikkus ovulatsiooni ajal mõjutab partneri valikut või kui suhe on juba olemas, ka partneri atraktiivsust. Heteroseksuaalsete naiste käitumist menstruaaltsükli jooksul uurides nähti, et ovulatsiooni ajal köitsid neid rohkem traditsiooniliselt maskuliinsed mehed. Pikemaajaliseks suhteks valiti aga pigem õrnema loomuga või isalike tunnustega mehi. Üks võimalik seletus sellele on evolutsiooniline: rasedale naisele sobib tugev ja kaitsev partner, kuid pärast lapse sündi on rohkem kasu hoolivast ja tähelepanelikust kaaslasest.
Osa naisi kogeb, et ovulatsiooni ajal kaob tõmme partneri vastu, mis pärast tsükli viljakat perioodi taastub. Seda nähtust seletab ilmselt muutus selles, kuidas viljakate päevade ajal meie ajud feromoone tajuvad. Ka mehed on selle suhtes tundlikud – uuringud kinnitavad, et mehed „tunnevad” ära, kui naine ovuleerib. Nad pole sellest küll teadlikult teadlikud, kuid enamus heteromeestest tajub ovulatsioonifaasis naist eriti atraktiivsena – samal põhjusel, miks naiste seksuaalne iha ja tundlikkus maskuliinsete omaduste suhtes suureneb: kõik selleks, et tagada edukas järglaste saamine.
Haistmise tundlikkus võib luteaalfaasis jälle muutuda. Osa naisi ütleb, et neist on vastuvõtlikumad ebameeldivatele lõhnadele – näiteks partneri sokid, vana prügi prügikastis või naabri toiduvalmistamine. Seda seostatakse kehas ettevalmistusega võimaliku raseduse jaoks: tugev tundlikkus halva lõhna suhtes aitab kaitsta arengus olevat loodet riknenud ja kahjuliku toidu eest.
Suurenenud lõhnameel raseduse ajal
Ilmselt räägitakse kõige rohkem haistmismeele muutustest raseduse ajal, eriti esimesel trimestril. Üks esimesi raseduse märke on nimelt tõusnud lõhnameel. Paljud tulevased emad ütlevad, et tajuvad lõhnu kaugelt ning suudavad isegi ära arvata, mida keegi sõi lõunaks. Sageli hakkavad rasedad tundma vastumeelsust alkoholi, tubakasuitsu, toore kala ja liha, munade ning isegi kehahooldus- ja puhastusvahendite lõhnade vastu. Ei ole üllatav, et raseduseaegne hüperosmia võib põhjustada isutust, iiveldust ja oksendamist – see on looduse viis tagada, et beebi oleks võimalikult hästi kaitstud ohtude eest.
Kas perimenopaus võib tekitada tugevamat lõhnatunnet?
Perimenopaus on aeg elus, mil naise keha alustab üleminekut menopausile. Tavaliselt algab see varastes kuni keskmistes neljakümnendates (kuigi võib alata varem või hiljem) ning lõppeb keskmiselt nelja aasta pärast (kuid üleminek võib kesta 2–10 aastat), kui menstruatsioonid on täielikult lakanud.
Paljud perimenopausis naised kogevad muutusi lõhnatajusse ja tõusnud tundlikkust teatud lõhnade suhtes. Haistmise muutused on seotud järsu östrogeenilangusega. Hormoonikõikumised võivad mõjutada ajukeskusi, mis lõhnu töötlevad ning viia ka nn fantoomlõhnade ehk haistmishallutsinatsioonide (phantosmia) tekkeni. Seepärast tunnevad mõned perimenopausis naised muret, kuidas nad ise lõhnavad või reageerivad üle teiste inimeste kehalõhnadele isegi kui teised seda ei märka.
Millised muud seisundid veel tugevdavad lõhnatunnet?
Kuigi hormoonid mõjutavad ka kõige pisemaid aspekte meie elus, võib suurenenud haistmise põhjus olla ka mõni tarvitatav ravim või terviseprobleem. Tingimused, mis võivad sinu lõhnataju mõjutada, hõlmavad:
- Migreen: 95% migreeniga naistest ütleb, et tugevad lõhnad võivad esile kutsuda migreenihoo. Parfüümide, sigaretisuitsu ja teatud toitude või kemikaalide lõhnad võivad tekitada tugevat peavalu. Migreeni ajal ollakse lõhnade suhtes palju tundlikumad, mis võib tugevdada valu või iiveldust.
- Autoimmuunhaigused: Addisoni tõbi, süsteemne erütematoosluupus (SLE) ja 1. tüübi diabeet võivad vahel põhjustada suurenenud tundlikkust või ebatavalist lõhnatundlikkust.
- Krambid: Inimesed, kes kogevad krampe, võivad vahetult enne episoodi kogeda phantosmiat – aju paneb nina tundma lõhnu, mida tegelikult pole.
- Ravimid: Teatud antibiootikumid, antihistamiinid, kilpnäärme- ja vererõhuravimid võivad muuta nii lõhna- kui maitsemeelt.
- Kasvajad ja vähiravi: Pea- ja kaelapiirkonna kasvajad ning nende ravi võivad mõjutada lõhna- ja maitsemeelt.
Lõppsõna
Vahel tasub ka mõelda nähtamatu haistmismaailma peale. Kuigi võrreldes paljude loomadega pole nina meie tähtsaim meeleorgan, mõjutab see siiski tugevalt meie turvalisust, heaolu ja sotsiaalseid suhteid.
Laadi alla WomanLog:
