HPV vaktsiinid
Inimese papilloomiviirus (HPV) on maailma kõige levinum sugulisel teel leviv viirus: väga tõenäoliselt puutud elu jooksul kokku vähemalt ühe HPV tüübiga. Ennetusmeetmeteks on hea hügieen, turvaseks, regulaarne testimine ning vaktsineerimine, millest selles artiklis lähemalt räägime.
HPV vaktsiinid on ohutu ja tõhus viis sinu immuunsüsteemi õpetamiseks HPV viirusega võitlemiseks. Ideaalis tuleks vaktsineerida enne suguelu alustamist. Vaktsineerida võib ka hiljem, kuid vaktsiin ei mõjuta neid tüvesid, millega oled juba nakatunud, ega leevenda HPVst põhjustatud haigusi ning nõrgem on kaitse ka varasemate nakatumiste vastu.
Üle maailma peetakse HPV viirusi kõige sagedasemaks sugulisel teel levivaks infektsiooniks. On enam kui 100 papilloomiviirust, mis nakatavad nahka või genitaalide limaskesta, ning hinnanguliselt nakatub elu jooksul sellega üle 70% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest. Enamasti levib HPV sugulisel teel, kuid nakkuse võib saada ka tihedas, seksuaalsest kontaktist erinevas lähikokkupuutes viiruse kandjaga.
On olemas mitu erinevat HPV vaktsiini, millest igaüks kaitseb mõne konkreetse viiruse tüve vastu. Need ei sisalda HPV DNA-d ega põhjusta nakkust, vaid koosnevad viiruselaadsetest osakestest, mis õpetavad keha kaitsemehhanismidel viirust ära tundma. Need vaktsiinid on väga immunogeensed – ehk väga tõhusad.
Levinumad sümptomid
Enamasti HPV nakkus sümptomeid ei tekita. Kui need siiski ilmnevad, on need tavaliselt nõrgad ja haigusega mitte selgelt seotud. Tihti jääb nakkus asümptomaatiliseks ning võimalikud sümptomid võivad ise mööduda või jääda hoopis muude nähtude varju.
Sümptomaatilised HPV viirused jagunevad üldiselt kaheks – kutaanseid tüvesid, mis eelistavad kätel, jalgadel, käsivartel ja rinnal asuvat nahka, ning mukosaalseid tüvesid, mis levivad soojades, niisketes piirkondades nagu suguelundite ja päraku piirkond, suu ja neelu limaskestadel. Need viirused põhjustavad healoomulisi muutusi – nahal või limaskestadel tüükad ehk väikesed, lihavärvi moodustised, mis võivad sarnaneda lillkapsale ning põhjustada sügelust ja ebamugavust.
Naistel võivad genitaaltüükad (ka kondüloomid) tekkida häbememokkadel, tupe seintel, välimiste suguelundite ja päraku vahelises piirkonnas, päraku kanalil ning emakakaelal. Meestel esinevad need tavaliselt peenise pea või varre piirkonnas, munandikottide või päraku ümbruses. Mukoossed tüükad võivad tekkida ka suus või kurgus, kui on olnud suuseksi nakatunud partneriga.
Teised HPV sümptomid hõlmavad:
- Kerged veretilgad või veritsus menstruatsioonide vahel või pärast neid
- Tavalisest pikem või tugevam menstruatsioon
- Veritsus pärast vahekorda, tupepuhastust või günekoloogilist läbivaatust
- Suurenenud tupest väljutus
- Valu vahekorra ajal
Sümptomid ei ole piisavalt iseloomulikud, et panna HPV diagnoos ise – kuid nende ilmnemisel tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. HPV ja tüsistused on (nagu enamik tõbesid) palju hõlpsamini ravitavad, kui need avastada varakult.
Mitmed sotsiaalsed tegurid mõjutavad sinu tervist ja turvalisust. HPV (ja muude sugulisel teel levivate haiguste) nakatumise risk suureneb, kui:
- Sa ei küsi oma seksuaalpartneritelt nende seksuaalse ajaloo kohta
- Sa ei testi end ega partnerit uude suhtesse minnes
- Sul on puudulik arusaam seksuaalhügieenist või inimese anatoomiast
- Sa ei kasuta vahekorra ajal kondoomi (barjäärivahendideta rasestumisvastased meetodid kaitsevad üksnes raseduse, mitte sugulisel teel levivate nakkuste vastu)
- Sul on halb hügieen
- Oled varem saanud mõne sugulisel teel leviva nakkuse
- Sul on nõrgenenud immuunsüsteem
Kui soovid kaitsta ennast ja kalleid inimesi, ole teadlik ja hoia end kursis. Loo avatud ning usaldusväärne suhtlus olemasolevate ja võimalike partneritega ning lase end regulaarselt testida.
HPV & vähk
Kõrge riskiga HPV tüübid (nt tüübid 16 ja 18) võivad põhjustada vähki. Need on seotud emakakaelavähi, aga ka jämesoole-, päraku-, tupe-, häbeme-, peenise- ja kurgumandlivähi tekkega.
Enamasti suudab terve immuunsüsteem HPV viiruse üle võtta. Kui infektsioon kestab kaua ja ravi ei saa, võib risk tõusta eeltuumikuteks või vähiks. Vähk areneb pika aja jooksul (ligikaudu 15–20 aastat), mistõttu sümptomid ilmnevad aegamisi. Just sellepärast on regulaarne HPV testimine eriti kasulik, kui oled nakatunud kõrge riskiga HPV tüüpi.
HPV vaktsiinid
HPV vaktsiinid võeti kasutusele 2006. aastal ja neist on paljudes riikides saanud tavaline alaprofiil vaktsineerimise plaanis. Kõik tänased HPV vaktsiinid ennetavad tõhusalt nakatumist tüüpidega 16 ja 18 (mis põhjustavad suure osa HPV-ga seotud vähkidest, sh 70% emakakaelavähkidest). Mõned neist vaktsiinidest kaitsevad ka 6 ja 11 tüübi vastu (need põhjustavad 90% genitaaltüükaid).
Vaktsiin toimib kõige tõhusamalt ennetava meetmena. Kui võimalik, lase vaktsineerida enne võimalikku kokkupuudet HPV-ga, eriti enne seksuaalelu algust. Vaktsiini võib teha alates 9. eluaastast. Vanus määrab annuste arvu: kuni 15. eluaastani soovitatakse 2 doosi 6–12 kuu vahega; alates 15. eluaastast 3 doosi – konkreetne intervall sõltub vaktsiinist.
Üldjuhul soovitatakse kõigil kuni 27-aastastel, kes pole vaktsineeritud, seda kindlasti teha. Hiljem tuleks otsustada vastavalt oma olukorrale – kuid parem hiljem kui üldse mitte.
Erinevad vaktsiinid töötavad erinevate HPV tüüpide vastu ja kaitse kestab erinevalt. Näiteks Gardasil kaitseb üle 10 aasta, Gardasil 9 vähemalt 6 aastat ning Cervarix vähemalt 9 aastat.
Kõrvaltoimed
HPV vaktsiini kõrvaltoimed on harvad ja enamasti kerged – sarnased teistele vaktsiinidele iseloomulikele reaktsioonidele. Tüüpiliselt on need süstidest tingitud ebamugavused (või nendega seotud hirmud), mitte vaktsiini koostisosadest. Levinumad kõrvaltoimed on:
- Iiveldus
- Peavalu
- Pearinglus või minestus
- Valu, punetus või turse süstekohas õlas
On mõned erandid. Tõsisemate reaktsioonide vältimiseks pole HPV vaktsiinid sobivad inimestele, kes:
- on allergilised HPV vaktsiini või selle koostisosade suhtes (kerged või mõõdukad allergiad tuleb kindlasti arstiga enne vaktsineerimist läbi arutada)
- on rasedad
Kuidas HPV vaktsiinid toimivad
HPV vaktsiini manustatakse süstina õlavarre lihasesse. Protseduur ise kestab vaid mõned sekundid, kuid arstivisiit võib aega võtta kauem.
Need vaktsiinid ei sisalda viiruse DNA-d, vaid viirusesarnaseid osakesi (HPV pinnavalkudest moodustunud), mis sarnanevad nendele HPV tüvedele, mille vastu vaktsineeritakse. See õpetab organismi immuunsüsteemi viirust ära tundma ja võib pakkuda ka kaitset mõne muu tüve vastu.
Vaktsiini koostisosad võib jagada kolme kategooriasse:
- Antigeenid (aktiivsed koostisosad) – väikeses koguses nõrgestatud või mitte-täielikke baktereid või viiruseid, mis õpetavad su keha haigust ära tundma ja hävitama.
- Abiaineid (passiivsed koostisosad), mis soodustavad immuunvastust vaktsiinile või toimivad säilitus-, stabiliseerimis- või emulgaatorainetena (sõltuvalt koostisosast).
- Süstelahuse vesi
Gardasil sisaldab HPV tüüpide 6, 11, 16 ja 18 valke, amorfset alumiiniumhüdroksüüfosfaatsulfaati, pärmivalke, naatriumkloriidi, L-histidiini, polüsorbaat 80, naatriumtetraboraati ja vett.
Gardasil 9 sisaldab tüüpide 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 valke, amorfset alumiiniumhüdroksüüfosfaatsulfaati, pärmivalke, naatriumkloriidi, L-histidiini, polüsorbaat 80, naatriumtetraboraati ja vett.
Cervarix sisaldab toimeainetena HPV-16 ja -18 L1 proteiine, samuti 3-O-desatsüül-4'-monofosforüül-lipiid A (MPL), alumiiniumhüdroksiidi, naatriumkloriidi, naatriumfosfaadi-monobasaati ja vett.
Pikemaajalised uuringud
HPV vaktsiinide mõju pikaajalisele tervisele veel alles uuritakse, kuna need on suhteliselt uued ja vähk areneb pika aja jooksul. Seetõttu on oluline käia regulaarselt arstlikus kontrollis, sh HPV testimisel ja PAP-testi tegemas ka juhul, kui oled juba vaktsineeritud.
Parim, mida teha saad, on end ning ka nooremat põlvkonda pidevalt harida turvalise seksi võimaluste kohta, nii füüsilises kui emotsionaalses plaanis. Avameelsus, stigmade vähendamine ning kõigi tervisemurede käsitlemine aitab suurendada nii teadlikkust kui ka õigel ajal abi otsivate inimeste hulka.
Oma menstruatsioonitsüklit saad jälgida WomanLog äpiga. Laadi WomanLog alla:
