Kõik, mida pead teadma bruksismi ehk hammaste krigistamise kohta
Suu tervis on oluline, kuid tihti tähelepanuta jäänud osa meie üldisest heaolust. Paljud meist külastavad hambaarsti alles siis, kui tekib valu, kuid bruksism kulutab hambaid ajapikku ning seda võib olla raske märgata. Selles artiklis saad teada, kuidas ennast hammaste krigistamise kahjulike mõjude eest kaitsta.
Millal tundsid viimati pinget? Võib-olla seisid ees tähtis esinemine, tähtis eksam või pereprobleemid. Kas mäletad, kuidas sinu keha tundis end? Stressi tavaliseks sümptomiteks on vaimne ebamugavus, kiirenenud pulss, kiire hingamine ja lihaspinge—eriti lõualihastes. Need, kellel esineb bruksismi, maandavad pinget hambaid krigistades, sageli isegi seda ise märkamata.
Mis on bruksism?
Kirgistad/Suru sa vahel lõugu kokku, kui oled stressis või vihane? Üks koht, kuhu pinge koguneb, on just lõualuu. Me kõik surume hambaid mõnikord kokku, kuid kui see muutub tavaliseks, nimetatakse seda bruksismiks.
Bruksism jaguneb kahte tüüpi:
Päevane bruksism
Päevast bruksismi on kergem kontrollida, sest saad õppida märkama, kui pingutad lõuga, ning teadlikult lihaseid lõdvestama.
Öine bruksism
Öist bruksismi on keerulisem ravida, sest une ajal ei ole võimalik kontrollida, kui kõvasti sa lõuga surud või hambaid kokku krigistad.
Mis põhjustab bruksismi?
Enamasti on ärkveloleku bruksism kehaline reaktsioon ägedale stressile, vihale või ärevusele. Parim viis päevase bruksismi leevendamiseks on õppida tähele panema oma keha stressireaktsioone ning rakendada enese rahustamise tehnikaid.
Kuid uneaegne ehk öine bruksism on tahtest sõltumatu. Uuringud näitavad, et see saab alguse kesknärvisüsteemi häiretest, kui me magame, tihti REM-une faasis. Kuigi REM-une ajal on suuremad lihased atoonilised ehk lõdvestunud, jäävad väiksemad lihased—nagu silmade ja lõualuu omad—aktiivseks ning reageerivad ajutegevuse ja emotsioonide tõusule.
Muud tegurid, mis võivad suurendada bruksismi riski:
- ärevus, stress, frustratsioon, mure või valu
- konkurentsivaim
- magamatus
- neurotransmitterite tasakaalutus ajus
- selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) tarvitamine
- alkoholi, tubaka või mõnuaine kasutamine
- liigne kofeiinitarbimine
Kofeiinitaluvus on geneetiline. Kuus või rohkem tassi kohvi päevas võivad põhjustada unehäireid kõigil, kuid stressi ja kofeiini suhtes tundlikumatel inimestel võib juba üks kuni kaks tassi vallandada stressireaktsiooni.
Mis on bruksismi tagajärjed?
Krooniline bruksism on tõsine seisund, mis võib viia hammaste lagunemiseni, lõualuu kroonilise valuni ning migreenideni. Kahjuks on seda raske märgata, mistõttu avastab enamik inimesi öist hammaste krigistamist alles aastate hiljem, kui hambad on juba kulunud või esineb valu lõualuus või peavalu. Kui jagad magamistuba kellegagi, võib tema märgata seda enne sind. Võta kiiremas korras ühendust hambaarstiga, kui märkad mõnd neist tunnustest:
- pinged massetri ehk peamise lõualihase ja selle sidemete piirkonnas
- temporomandibulaarliigese ehk TMJ valu
- lõualuu nihestus või lukustumine
- väikesed vaod või värvimuutused hammastel, mis viitavad kulumisele
- murdunud hambad
- lõdvenenud hambad
- hammaste tundlikkus
- hambavalu
- muutused näojoonises
Bruksismi leevendamine ja ravimine
Hea uudis on see, et oma hambaid ja lõualihaseid saab kaitsta bruksismi eest ning mõnikord on võimalik harjumus täielikult katkestada.
Kanna hambakaitset
Hambaarsti poolt valmistatud erimudel, otse koju tellitavad komplektid, ise vormitav või üldine suurus—hambakaitsed on levinud abivahend bruksismi tagajärgede leevendamiseks. Need kaitsevad hambaemaili ja hammaste täidiseid kulumise eest. Paraku ei ravita nendega põhjuseid. Kaitset võib kanda kas ülemistel või alumistel hammastel, nii öösel kui päeval. Valides eelistatavalt inertsetest materjalidest kaitset, veendu, et see sobib hästi suhu ning puhasta alati pärast kandmist hoolikalt.
Botoxi süstid
Botuliinitoksiini kasutatakse mitte ainult kortsude silumiseks, vaid ka paljude meditsiiniliste seisundite, sh bruksismi raviks. Botox süstitakse lõualihastesse, et vältida nende öist kokkutõmbumist. Üks süst võib toimida kuni kolm kuud.
Kasutage lihaslõõgasti
Bruksismi lühiajaliseks leevendamiseks on saadaval palju erinevaid ravimeid, alates käsimüügi valuvaigistitest (nt paratsetamool või ibuprofeen) kuni retseptiravimiteni (nt rahustid, kortikosteroidid või antidepressandid). Küsi oma arstilt just sinu vajadustele vastavat soovitust.
Reduktiivne kroonoplastika
See hambaravi protseduur silub ja ühtlustab hambaid ning võib aidata neil, kelle bruksismi põhjustavad vales asendis, tihedalt asetsevad või kõverad hambad.
Proovi biofeedback-terapeid
See mitteinvasiivne meetod annab sulle tagasisidet keha kohta elektroodide abil, mis mõõdavad näiteks pulssi, kehatemperatuuri, ajutegevust, naha juhtivust ja vere hapnikutaset. Müügil on ka koduseid biofeedback-süsteeme, mis võivad aidata oma stressi paremini mõista ja reguleerida. Lõualihaste tööd mõõtvate seadmete puhul võib aga vaja minna kliinikusse pöördumist.
Õpi stressi ohjeldama
Kuna enamik bruksismi juhtumeid on põhjustatud stressist, võivad stressileevendusmeetodid aidata. Olgu selleks põhjus(te)ga tegelemine, teraapias käimine, meditatsioon või muud pingemaandamise viisid—stressijuhtimise oskus võib pikaajaliselt aidata suud ja hambaid kaitsta.
Massaaži lõuga ja tee näoharjutusi
Paljud öise bruksismiga naised krigistavad hambaid ka päeval, mistõttu on lõualihased pidevalt pinges. Lõuamassaaž aitab lihaseid lõdvestada ja hoiab ära nende kokkutõmbumise. Masseeri oma nägu ja kaela nimetissõrme ja keskmise sõrmega, alustades TMJ-piirkonnast kuni õlgadeni. Seda võib teha igal ajal, aga eriti kasulik on see enne und.
Ka näojooga või suu-harjutused võivad aidata. Ava suu laiaks ja aseta keeleots hammaste ette mõneks sekundiks. Haigutamine avatud suuga leevendab samuti pingeid.
Toeta oma ööpäevarütmi
Liikumine aitab stressi vähendada ja parandab ööund. Päeva jooksul saavutatud füüsiline aktiivsus reguleerib keha ööpäevarütmi ning parandab une kvaliteeti.
Mine igal õhtul magama samal ajal ja võta mõned minutid, et keha uneks ette valmistada. Õhtune jooga, venitused, meditatsioon, hingamisharjutused ja positiivsed kinnitused aitavad lõõgastuda ja paremini magama jääda.
Paranda oma toitumist
Üks sagedasi bruksismi soodustavaid tegureid on magneesiumipuudus. Arvatakse, et 15–20% arenenud riikide elanikest kannatab hüpomagneseemia all. Kui sul esineb ka väsimust, isutust, iiveldust, lihaskrampe või kõrget vererõhku, lisa menüüsse magneesiumirikkaid toite: tumeroheline lehtköögivili, avokaado, tume šokolaad, pähklid, seemned, oad ja täisteratooted või kaalu toidulisandi võtmist.
Muuda oma (halbu) harjumusi
Kaks peamist bruksismi põhjustajat on alkohol ja tubakas. Parim oleks tubakatarbimine täielikult lõpetada, sest sellel on palju tervist kahjustavaid mõjusid. Kui vanad uuringud viitasid mõõduka alkoholitarbimise võimalikule kasule, näitavad uuemad, et alkoholist võiks eriti stressi ajal täielikult loobuda. Kuigi jook aitab korraks lõõgastuda, raskendab alkohol tegeliku probleemi lahendamist pikaajaliselt.
Bruksism ja menstruaaltsükkel
Kui arvasid, et menstruatsiooni ja PMS-i sümptomite nimekiri on niigi pikk, võid sinna lisada ka suu probleemid. Ehkki hammaste krigistamist pole üldiselt seostatud hormonaalsete kõikumistega, suu tervis võib halveneda enne menstruatsiooni algust. Mõned naised märkavad, et tsükli lõpus muutuvad igemed tundlikumaks, põletikulisemaks või veritsema. Seda nimetatakse menstruatsiooni igemepõletikuks. Vahetult enne päevade algust hormoonitase langeb ning suu limaskestad õrnemad ja vastuvõtlikumad igemepõletikele, valulikele haavanditele või aftidele.
Aga kuidas on bruksismiga? Otsene seos puudub, kuid need, kellel esineb premenstruaalne düsfooriline häire ehk PMDD , kogevad eriti tugevaid PMS-i sümptomeid, nagu krambid, tujukus, ärevus, masendus ja muud rasked vaevused. Kui kannatad PMDD all, võid päevade-eelsel ajal hammaste krigistamist rohkem kogeda just suurenenud stressi tõttu.
Kokkuvõte
Bruksism on levinud, kuid tähelepanu nõudev seisund. Lühiajaliselt võib tunduda ohutu, kuid pikaajaline mõju on tõsine. Enamasti on algpõhjuseks stress või vähemalt selle süvendav tegur. Ka siis, kui oled meditsiinilise probleemi lahendanud, tasub võtta aega ja otsida tegelik põhjus, sest stress mõjutab elu ka teistes valdkondades. Leia endale sobivad viisid stressi haldamiseks, ärevuse vähendamiseks ning bruksismi ennetamiseks pikas plaanis.
Laadi WomanLog alla:
