Uus! Logi sisse, et hallata oma kontot, vaadata andmeid, alla laadida aruandeid (PDF/CSV) ja vaadata varukoopiaid. Logi siit sisse!
Jaga seda artiklit:

Puutenälg: Pandeemia kõrvalmõju

Inimestel on kaasasündinud vajadus sotsiaalsete suhete järele, sealhulgas füüsilise puudutuse järele. Puudutus on eluliselt tähtis naise heaolule. Kuna Covid-19 pandeemia nõuab sotsiaalset distantseerumist, on paljud meist jäänud ilma puudutustest. Millised on selle tagajärjed ja kas selle puuduse kompenseerimine on üldse võimalik?

Emotsionaalne nälg: Puudutuse puuduse mõju pandeemia ajal.

Kallistustest kuni käepigistusteni – oleme harjunud suhtlema teisiti, kui ise arugi saame, et täita oma puudutusevajadust. Nüüd peame oma harjumusi muutma, et piirata koroonaviiruse levikut. Kuid inimeselt-inimesele kontakt on eksistentsiaalne vajadus ja ilma selleta süveneb paljude naiste isolatsioon veelgi.

Teadus aitab mõista, miks sotsiaalne tugi ja inimkontakt on füüsilisele ja vaimsele tervisele eriti pingelistel ja ebakindlatel aegadel olulised.


Puudutus on kõigist meeltest kõige ürgsem. See areneb esimese meelega – juba kaheksa nädala möödudes rasedusest on see eksisteerimas. Enneaegsed imikud, kes saavad massaažiteraapiat, võtavad märgatavalt paremini kaalus juurde ja viibivad haiglas lühemat aega.

Teaduslikud uuringud tõestavad samuti puudutuse rolli lapse arengus; muu hulgas on sellega seotud:

  • paremad tulemused kognitiivsetes ja füüsilistes testides
  • tugevam immuunsüsteem
  • väiksem agressiivsus

Kuigi inimlik vajadus füüsilise puudutuse järele on oluline, peab alati arvestama, et teise inimese puudutamine tähendab tema isiklikku ruumi sisenemist (seda ei tohi kunagi teha ilma nõusolekuta). Erinevad kultuurid taluvad puudutust erinevalt – näiteks soomlased eelistavad rohkem distantsi, argentiinlased tunnevad end teiste läheduses mugavamalt.

Mõnele inimesele ei meeldi üldse puudutused. Haphefoobia on ärevushäire, mille puhul puudutused teevad inimesele ebamugavust; puudutamine on tema jaoks vastumeelne.

Puudutuse eelised

Võrreldes lastega tunduvad noored täiskasvanud puudutuse suhtes vähem sõltuvad, kuid eakad, kes tihti on üksi, on haavatavamad, teadvustavad oma vajadusi rohkem ning vajavad sageli rohkem füüsilist kontakti kui nooremad. Paljud uuringud on näidanud, kui kasulik on sotsiaalne tugi tervisele ja heaolule. Sotsiaalne tugi on defineeritav kui tähenduslikud suhted, mis pakuvad hoolivust, kaastunnet ja turvatunnet ning aitavad kasvatada vastupidavust ja positiivset enesehinnangut.

Kõrvalise tundmine, eriti füüsilise puudutuse kaudu, võib isegi kaitsta meid stressi negatiivsete tagajärgede eest. Tugev sotsiaalne tugi ja intiimne füüsiline kontakt, näiteks kaisutamine, võib parandada immuunsüsteemi ja kaitsta isegi nakkuste eest. Armastatud ja usaldusväärse inimese puudutus stimuleerib parasümpaatilist närvisüsteemi, mis rahustab keha. Puudutusele reageerides aeglustub pulss, langeb vererõhk, väheneb stressihormoon kortisooli tase ning keha hakkab tootma oksütotsiini ehk „armastuse- ja kiindumushormooni“.

Abistav on lihtsalt hoida valu kannatava inimese kätt – sellest saavad kasu nii too, kes aitab, kui ka see, kes tuge saab, sest puudutus on kahepoolne tee.

Uuringud on näidanud ka seda, et isegi õrn puudutus võõralt võib vähendada tõrjutuks jäämise tunnet. Seda tasub silmas pidada inimeste puhul, kes on juba eelsoodumusega isolatsioonile – näiteks vanema eani jõudnud või sotsiaalselt kohmakad inimesed. Mehed kogevad puudutusepuudust sageli rohkem kui naised, osaliselt maskuliinsete müütide tõttu, mis takistavad platoonilist puudutust.

Füüsilise helluse saamine ka iseendalt on mõnikord parem kui üldse mitte midagi. Me lohutame end pidevalt – hõõrume meelekohti, mudime käsi, harjame juukseid, silitame kaela. Samuti võib rahustav olla seksuaalne puudutus – eneserahuldamine aitab vähendada stressi sama hästi kui rahuldada ihade vajadust.

Puutenäljast läbi tulemine: strateegiad füüsilise läheduse puudujäägiga toimetulekuks


Puutenäljaga toimetulek

Aasta tagasi võinuks soovitada sõbralikku puudutust: massaaži, pediküüri-maniküüri, juuksuris käimist, tantsutunde või jõusaalis treeneriga trenni, kuid tänases turvalisust tähtsustavas olukorras on need luksused kättesaamatud.

Koroonapandeemia uues reaalsuses peavad paljud nakatumise riskirühmad (puuetega inimesed, kroonilised haiged ja eakad) kogema pikemaajalist puudutusenälga. Karantiinis või eneseisolatsioonis, eriti üksi elades, on just neil inimestel raske, sest kontakt lastelaste, sõprade ja sugulastega on välistatud.


Puutenäljas inimene tunneb tohutut üksindust või armastuse puudust. Need sümptomid võivad süvendada depressiooni, ärevust, stressi ja unehäireid. Kui tunned, et olukord läheb lootusetuks, võta kindlasti kellegagi ühendust. Ka hingestatud kontakt internetis võib pakkuda nii vajalikku mõistmist, samuti on olemas tugiteenused, millele saad helistada.

Kuigi kontakt kaugelt leevendab üksindust, ei saa ükski videokõne, vestlus ega muu interaktiivne meedia asendada inimlikku puudutust. Inimese nahk on kordumatu ning meie puutetundlikkus äärmiselt eriline ja arenenud.

Advertisement


Seepärast kahtlevadki paljud, kas seksrobotid võiksid kunagi päris inimesi asendada – isegi kõige keerukam masin ei suuda jäljendada nahk-naha puudutuse aistinguid ega selle soojust ja lõhna. Sellegipoolest on pandeemia ajal kasvanud nõudlus erinevate sekslelude, sealhulgas inimpäraste nukkude järele.

Kuidas end lohutada, kui läheduses pole kedagi, keda puudutada? Siin on mõned soovitused:

  • Mõtle meeldivatele hetkedele minevikus, kus sa said füüsilist kontakti kogeda. Inimkeha on päris osav, et ka kujutelmades toimunud hetkedest kasu saada.
  • Võta pikk vann või dušš ning naudi veetilku oma kehal.
  • Kaisuta lapsepõlve kaisulooma või mässi end pleedi sisse – mõned leiavad, et raskustekk aitab ärevuse ja rahutuse vastu.
  • Kui sul on lemmikloom, veeda temaga kvaliteetaega – näiteks kassi silitamine teeb head nii sulle kui kassile.
  • Vaata kodus ringi: ehk on mõni eriti pehme särk või reljeefse kaanega raamat, mille katsumine pakub mõnu.
  • Ole enda kehaga eriti hell – tee endale kodune SPA, kena maniküür või enesemassaaž; tee harjutusi, mis lõõgastavad ja annavad uut energiat; või kui tuju tuleb, rahulda end ise.

Osad inimesed kogevad ASMR-i (autonoomne tundlikkusreaktsioon), kui kuulavad teatud helisid, näiteks sosistamist või juuste harjamist.

Need erilised helid stimuleerivad aju osa, mis seostub puudutuse ja ühendusega. ASMR-i kogenud inimesed kirjeldavad rahulikku vaimu ja keha. ASMR on hea vahend stressi leevendamiseks ja unetuse vastu. Selliseid helisid võib leida näiteks YouTube'ist, Spotify'st ja mujalt.

Veel üks võimalus, mida proovida, on päeviku pidamine või voolava mõttelennu kirjutamine. Mõtete ja tunnete ülesmärkimine aitab neid töödelda. Ka muud teadveloleku praktikad, nagu meditatsioon ja hingamisharjutused, võivad olla väga kasulikud.

Mõnele, eriti neile, kes on harjunud näima tugevana ja kontrollituna, võib igasugune eneselohutamine tunduda imelik. Aita endal näha seda hoopis kui tervenemist – sa aitad iseennast keeruliste aegade üle elada. Selles pole midagi häbiväärset.

Oma menstruatsiooni saab jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe alla:

Laadi alla App Store'ist

Hangi Google Playst

Jaga seda artiklit:
https://www.psychologytoday.com/intl/blog/hide-and-seek/201706/touch-hunger
https://www.consoglobe.com/coronavirus-contact-humains-cg
https://www.mindbeacon.com/fr/construire-notre-resilience/pourquoi-on-aime-les-câlins-la-science-derrière-le-contact-physique-et-son-importance
https://www.architecturaldigest.com/story/how-to-make-do-without-touch-in-self-isolation
https://www.theguardian.com/technology/neurophilosophy/2015/nov/16/artificial-skin-senses-touch-and-heat
https://www.healthline.com/health/touch-starved
https://www.healthline.com/health/touch-starved#short-term-solutions
https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/10570314.2016.1263757?src=recsys&journalCode=rwjc20
https://www.bbc.com/future/article/20200706-why-human-touch-is-so-hard-to-replace
https://www.allure.com/story/covid-19-skin-hunger-lack-of-touch
https://www.thegoodtrade.com/features/managing-touch-deprivation
https://www.chriswinfield.com/morning-pages/
https://www.dailystar.co.uk/news/latest-news/sex-robot-shop-cant-keep-22067459
Advertisement


Me kõik võime aeg-ajalt olla kohmakad. Sa komistad äärekivi otsa või ajad kohvi oma uuele kleidile, kuid mõnikord ei ole kohmakus lihtsalt juhuslik eksimus, vaid korduv probleem. Võid märgata, et oled kuu teatud aegadel kohmakam kui tavaliselt või koperdad ja kukutad asju sagedamini, kui tunned stressi. Selles artiklis saad teada, mis on kohmakus ning kas see on murekoht või hoopis loomulik osa sinu isiksusest ja elust.
Täiesti paigal istumine pole kellelegi lihtne ega tingimata kasulik, kuid rahutute jalgade sündroomi all kannatajad tunnevad vastupandamatut vajadust oma jalgu liigutada või raputada, eriti öösel voodis. Kogu jäse lausa nõuab liikumist – raputa või kannata väga suurt ebamugavust.
Meie haistmismeel on oluline nii tervisele kui ka heaolule. See aitab valida tervislikku toitu, tõstab isu ja hoiatab meid kahjulike või riknenud toodete eest. Võime lõhnu tajuda aitab meil orienteeruda keskkonnas, pannes tähele ohtusid, nagu gaasileke, suits ja tuli või niiskus seintes. Kuid haistmismeel annab meile ka palju peenemaid ja sügavamaid signaale, mis mõjutavad meie romantilisi suhteid, sotsiaalseid suhtlusi ja suhtumist teistesse inimestesse.