Teadlik toitumine
Öeldakse, et sa oled see, mida sööd. See mõte võib olla abiks – kui me ainult teaksime, mida me tegelikult sööme (mida sageli ei tea). Väga ahvatlev on toetuda mõnele välisele allikale, mis lubab nimekirja eriliste koostisosadega, mis väidetavalt lahendavad kõik meie probleemid justkui imeväel.
Sõna 'dieet' tekitab sageli eksiarvamusi. Enamik meist mõtleb kohe kaalukaotusele, detoxile ja ilustandarditele, vaadates dieeditamist kui midagi, mida teeb mingi kindel inimgrupp, selle asemel et olla teadlik valik selle kohta, mida oma kehasse paneme, püüdes olla terve, et elada täisväärtuslikku elu ning omada energiat teha seda, mida soovime.
Mis on dieet
Dieeditamine tähendab ühe või mitme toidutüübi piiramist, et parandada kehakonditsiooni, eriti kehakaalu alandamiseks. Dieet kirjeldab aga hoopis neid toite ja söömisrutiine, mida tarbid. Dieedi muutmine on pigem eluviisi valik, samas kui dieeditamine on lühiajaline lahendus soovitud muutuse saavutamiseks. Mõlemad võivad õige lähenemise puhul sinu üldisele tervisele hästi mõjuda.
Oma toitumisega arvestamisel on nii tervislikke kui ebatervislikke viise. Siin mõned näited:
- Laktaasipuudulikkusega inimene, kes teadlikult ja järjekindlalt jätab ära mõned piimatooted, teeb seda õige eesmärgiga ning mõistlikult.
- Kirglik vegan, kes sööb tervislikku taimetoitu, kuid pole uurinud, milliseid toitaineid tal võib puudu jääda – motivatsioon on hea, meetod mitte kõige tõhusam.
- Välimuses ebakindel inimene, kes kõigub paastumise ja liigsöömise vahel, juhindub negatiivsetest emotsioonidest ning kasutab impulsiivselt hävitavat dieedimeetodit.
Miks sa üldse dieeditad?
Kui valid endale dieeti, on oluline mõista oma motiive – miks ja mida tahad muuta ning luua teadlik ja lihtne rutiin. Dieeditamine on sageli lühiajaline muutus kindla eesmärgi nimel, samas kui harjumuste kohandamine kehaliste vajaduste järgi avaldab positiivset ja kestvat mõju. Kuid sellega harjumine võib võtta aega.
Oluline on veenduda, et dieedi eesmärgid on ka dieeditades reaalselt saavutatavad. Tundub elementaarne, kuid meeleheitel inimesed kipuvad sageli kasutama dieeditamise 'lahendusi' hoopis oma rahulolematuse väljendamiseks (nagu ülaltoodud kolmandas näites), selle tegeliku põhjusega tegelemata.
Paljud langevad dieeditamisse stressi tõttu – kontrollides toitu selleks, et tunda kontrolli seal, kus mujal seda puudub. Samuti võib stress tekitada ülesöömist – mõlemad on ühe ja sama probleemi erinevad küljed. Pikemas perspektiivis pole kumbki tervislik.
Kui sa ei murra halbu harjumusi ega lähe ajutiselt karmi režiimi kindlal eesmärgil, ei tohiks dieeditamine olla raske või ebameeldiv. Palju mõistlikum on ka dieedi ajal hästi tunda, mitte taandada tervislik toitumine ainult lõppeesmärgiks.
Keskendu sellele, miks soovid üldse dieeti pidada – kas see tuleb ebakindlusest või hoopis enesehoolest ja -armastusest? Tervislikum ja jätkusuutlikum on, kui motivatsioon tuleb hoolimisest.
Toitainelised vajadused
Meil kõigil on vaja kahte toitainegruppi – makro- ja mikrotoitaineid. Makrotoitained on valk, süsivesikud ja rasvad, mis moodustavad toitumise põhiosa. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid – neid vajame väiksemates kogustes, kuid olulisteks kehaprotsessideks. Selle, kui palju ja mida täpselt tarbida, määrab sinu eluviis.
Valku leiab nii valgest lihast, kalast ja munadest kui ka taimsetest allikatest: oad, soja, pähklid ning mõned teraviljad.
Süsivesikuid teatakse kõige enam valge saia ja pasta kaudu, kuid need ei ole parimad valikud. Eelista täisteratooteid, ube, kiudainerikkaid köögi- ja puuvilju ning väldi rafineeritud teraviljatooteid ja lisatud suhkrut.
Rasv on oluliste rasvhapete allikas, mida keha ise ei tooda. Kõik rasvad pole samaväärsed – on nii
Oma menstruatsioonitsüklit saad jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe alla:
