Rasedus on naise jaoks haavatav aeg. Sellega on alati kaasnenud teatav oht, eriti minevikus, mil me teadsime vähem rasedusest ja sünnitamisest kui tänapäeval. Kogemus on meie peamine teadmiste allikas, kuid võib olla eksitav — ühe naise kogemus ei kehti ega tohikski kehtida teise kohta. Naise tervis, tugivõrgustik, emotsionaalne valmisolek ning arst või ämmaemand mõjutavad tema kogemust.
Paljud rasedusega seotud müüdid on tekkinud emade ja laste kaitsmise soovist. Mõned neist põhinevad tõsiasjadel, kuid ei anna täielikku ülevaadet ning neid võib kergesti valesti mõista. Selles artiklis lükkame ümber levinumad müüdid ning toome välja olulised faktid.
Kõik kultuurid loovad lugusid ja müüte maailma selgitamiseks. Ajapikku oleme paljud neist asendanud teaduspõhiste ja täpsemate selgitustega. Ajalooliselt valitses aga meditsiinis meessoost kallutatus. Meeskeha uuriti esimesena, kuid naisekeha jäi müstikaks aastakümneteks. Tegelikult ilmus esimene ulatuslik kliitori uuring naisuurija poolt alles 1998. aastal.
Ajalooliselt olid raseduse ja sünnituse juures ämmaemandad, kes jagasid oma tarkust põlvest põlve. Meil on neile palju tänu võlgu.
Kuid täna on meil palju rohkem teadmisi ning suudame eristada fakte ebausust. Rasedust uurivad põhjalikult günekoloogia, geneetika, kirurgiateadused ja muud valdkonnad. Meditsiini edusammud on märgatavalt vähendanud ohtu emadele ja lastele raseduse ning sünnituse ajal. Samas on siiski palju, mida peame alles õppima, ning mõned ohud on endiselt raskesti välditavad.
Vaatame lähemalt raseduse ja sünnitusega seotud müüte, mis on siiani levinud.
Naise toit raseduse ajal peaks olema võimalikult värske ja mitmekesine, et pakkuda lootele kõiki vajalikke toitaineid terveks arenguks. Ometi on palju müüte seoses toitumisega raseduse ajal, mis tegelikult ei vasta tõele. Isud või eri toodete tarbimine ei mõjuta lapse maitse-eelistusi. Samuti ei mõjuta söödud toiduainete värvus lapse naha või juuste värvi, sünnimärke ega muud pigmentatsiooni.
Mõnes Aasia riigis usutakse, et vürtsikad toidud põhjustavad lapse kiilaspäisust või koguni pimedust, kuid sellel pole teaduslikku põhja. Vürtsikate toitude söömine võib aga põhjustada emal ebamugavust – veepeetust, turset, seedeprobleeme ja kõrvetisi, eriti viimasel trimestril. Kui sa pole harjunud vürtsikalt sööma, ei pruugi rasedus olla parim aeg katsetamiseks.
Oled ehk kuulnud, et rasedana ei tohiks süüa sushit ega toorest kala. See vastab tõele, sest toore kala ja liha söömine võib põhjustada bakteriaalseid infektsioone ning raseduse ajal on naise immuunsüsteem vastuvõtlikum. Lisaks võib tööstusliku reostuse tõttu toores kala sisaldada elavhõbedat, mis on lootele kahjulik.
Ringi liigub ütlus “Sööd kahe eest” — sellel on siiski piirid. Rasedus on aeg oma keha kuulamiseks, soovitud toidu nautimiseks ning mitte end kogustes liigselt piirata. Arenev laps vajab küll lisatoitu, kuid seda tunduvalt vähem kui täiskasvanu. Keskmiselt piisab päevas umbes 200 lisa kalorist, kuid see võib olla väga individuaalne.
Rasedus ei ole kindlasti õige aeg kaalulangetuseks või dieeditamiseks. Söö tervislikku, tasakaalustatud toitu endale ja oma lapsele.
Levib müüt, et raseduse ajal käte pea kohale tõstmine põhjustab sünnitusel nabanööri komplikatsioone või isegi nabanööri rebenemist. See ei vasta tõele.
Naise keha on laste kandmiseks palju paremini kohandunud, kui varem arvati. Ükski lühiajaline kehahoiak, isegi keerulisemad joogaasendid, ei mõjuta loote asendit – ta hõljub turvaliselt amnioni vedelikuga täidetud kotis.
Veel üks kummaline ebausk on soovitus vältida raseduse ajal köisi ja nööre, et hoida ära nabanööri keerdumine või muud probleemid emakas. See pole tõsi. Samas võib köitega töötamine olla füüsiliselt raske ja ohustada naist tolmu või kiudude sissehingamise tõttu, kuid pelgalt nööri või köie olemasolu kõrval olek midagi ei tekita.
Paljud ebausud keelavad rasedatel ujumise ja isegi avatud vee läheduses viibimise veevaimude hirmus.
Ujumine on raseduse ajal täiesti ohutu ning lausa soovitatav. Vees saab täisväärtusliku ja liigeseid säästva koormusega treeningu ning kasvatada vastupidavust. Klooritatud basseinivesi pole raseduse ajal ohtlik, kuid kindlasti tuleb vältida reostunud veekogusid. Tundmatus kohas ujuma minemine või oma jõu piiril ujumine on riskantne igaühele, kuid sellel pole spetsiifilist seost rasedusega.
Lõõgastavad vannid on väga head ja soovitatavad.
Mõnikord kardetakse, et väljastpoolt keha kontaktis olev vesi võib kahjustada loodet. Sellel pole alust. Loote kaitseks on mitu kihti – amnioniõiekott, emakas ning emakakaela liig eriline limakork, mis sulgeb emakakaela ava täiendavalt.
Pööri- ja täiskuuga on seotud palju müsteeriume. Lugusid libahuntidest peegeldavad täiskuu üleloomulikkust. Rasedaid naisi keelitati kunagi täiskuu ajal siseruumidesse jääma, et vältida lapsele väidetavaid müstilisi hädasid. Tegemist on müüdiga. Kuuvalgus ei avalda halba mõju ei lapsele ega emale ega muuda kedagi libahundiks.
On küll täheldatud seoseid kuu faaside ja menstruaaltsükli vahel – mõlemad kestavad umbes sama kaua ning sõnad “menses” ja “menstruatsioon” pärinevad vanakreeka kuu nimetusest “mene” ja ladina sõnast “mensis” ehk “kuu”. Uuringud on siiski näidanud, et kuu faasid ei mõjuta menstruaaltsüklit ega sünnituse algust.
Küll on leitud, et kuu faasid võivad mõjutada tupe pH taset, mis omakorda võib suunata lapse soo kujunemist!
Loodus on küll ootamatu, lummav ja paljuski mõistatuslik, kuid seosed loodusnähtuste ja seletamatute sündmuste vahel on pigem meie aju töö — peame otsima mustreid, mis aitavad meid võimalike ohtude eest hoiatada. Instinktid aitavad ohu korral käituda, kuid automaatsed põhjus-tagajärg seosed pole alati õiged – kui midagi juhtus ühele, ei pruugi see korduda teisele. Kui mõni naine sünnitab täiskuu ajal, ei tähenda see, et täiskuu sünnitustegevust esile kutsub.
Mõnes kultuuris on rasedatele naistele matusel käimine keelatud, et kaitsta last lahkunute vaimude eest. Minevikus oli laste suremus tunduvalt kõrgem, seetõttu loodi reegleid, lootuses kaitsta rasedaid ja sündimata lapsi.
Matustel võidakse kogeda tugevaid emotsioone ning emotsionaalne ülekoormus võib mõjutada rasedust. Igasugune tugev stressirikas olukord — füüsiline või emotsionaalne — on halba mõju avaldav iga inimese, eriti lapseootel naise jaoks. Samas on lein oluline ja vajalik protsess, mis aitab lahkunu kaotanutel edasi elada, ning matusel osalemine näitab austust ja toetust ka teistele lähedastele. Iga lapseootel naine peaks saama ise otsustada, kas ta soovib matusel viibida või mitte.
Lapseootel naistele öeldakse tihti, et küsigu nad oma emadelt raseduse ja sünnituse kohta, et teada, mida oodata. Tõepoolest, geneetilised faktorid mängivad raseduses ja hormoonide mõjul olulist rolli. Sageli arvatakse, et puberteet, menstruaaltsükli algus, rinnaareng ja ka rasedused kulgevad emal ning tütrel sarnaselt.
Tegelikkuses ütleb iga naine, kes on kogenud rohkem kui üht rasedust, et kõigil rasedustel on suured erinevused isegi sama naise puhul. Muutujaid on liiga palju. Naiste kogemused on väärtuslikud, ent need ei pruugi alati sinule kehtida.
21. sajandil pole rasedus enam üleloomulik kuu või vaimude poolt mõjutatud protsess. Ole ettevaatlik, kuid ära lase ebauskudel ja mõttetutel nõuannetel enda üle võimust võtta. Naudi seda teekonda ning pea meeles — sa ei ole esimene ega viimane. Vajadusel on abi alati olemas!
Loe raseduse eri tahkudest lähemalt siit.
Saad oma menstruatsiooni jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla kohe: