Epiduraalanesteesia
Kuigi iga naise sünnitus kulgeb läbi sama põhiprotsessi, on kogemus ise keeruline ja subjektiivne. Sünnitus on emotsionaalne sündmus, milles põimuvad nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised tegurid. Paljudele naistele võib sünnitusvalu ootamine olla hirmutav.
Tänapäeval on valu leevendamiseks palju erinevaid meetodeid. Mõned naised soovivad väga loomulikku sünnitust ilma ravimiteta, kuid teised vajavad ja hindavad tänapäeva meditsiinilise abi võimalusi. Epiduraalanesteesia on üks sagedamini kasutatavaid ja tõhusamaid meetodeid sünnitusvalu leevendamiseks.
21. sajandi arstid on sünnitusabi pakkumisel palju paremini ette valmistatud kui 16. sajandil. Tänu meditsiini arengule on parandatud nii emade kui ka vastsündinute tervist ja ohutust, ja naised jäävad nüüd ka ellu olukordades, mis varem oleksid olnud eluohtlikud. Ometi on meil veel palju õppida parimast viisist toetada naisi sünnitusel. Tänapäeval on sünnitav naine sünnitusprotsessi rohkem kaasatud—seda näitab nii doula’de ja ämmaemandate populaarsus kui ka nüüdseks tavapärane sünnitusplaani koostamine, kus tulevane ema mõtleb läbi ja kirja paneb oma lootused ja ootused sünnituse suhtes. Varem on naiste häält ignoreeritud, kuid nüüd pööratakse emade soovidele rohkem tähelepanu.
Sünnitus on ettearvamatu, samuti ka meie reaktsioonid sellele. Iga naine peab ise kaaluma erinevaid valu leevendamise valikuid ja tegema seda, mis on tema ning tema lapse jaoks parim. Kõige parem on alustada teadmiste kogumisest selle kohta, mida sünnituselt oodata ning millised on nii meditsiinilised kui ka mittemeditsiinilised lahendused sünnitusvalu leevendamiseks.
Valu sünnituse ajal
Sünnitus kestab esmasünnitajatel üldjuhul 12 kuni 24 tundi; varem sünnitanud naistel kestab see tavaliselt 8 kuni 10 tundi. Need arvud on aga statistilised keskmised – mõned beebid sünnivad minutitega, teised hoiavad oma emasid tundide või isegi päevade kaupa sünnitusvaludes.
Sünnitust on reeglina jagatud kolmeks faasiks:
- emakakaela avamine kuni umbes 10 cm (varajane, aktiivne ja üleminekul sünnitus)
- aktiivne pressimine ja beebi sünnitamine
- platsenta väljutamine
Kõige enam on sünnitusvalu seotud emaka kokkutõmmetega, kuid valu iseloom muutub sünnituse kulgedes. Esimeste tõeliste kokkutõmmete tekkides hakkab avanema emakakael, mida tuntakse tugeva pingutusena kogu kõhus. Varajane sünnitus võib kesta kuni kuus tundi. Emakakaela avanemine jätkub, kokkutõmbed muutuvad tugevamaks, pikemaks ja sagedasemaks. Aktiivne sünnitus kestab tavaliselt kaks kuni kaheksa tundi.
Valu muutub kõige tugevamaks siis, kui emakakael on täielikult avanenud ning seda tuntakse kogu ülakeha, vaagna, alaselja, kubeme ja reite piirkonnas. Ülemineku sünnitus ehk viimane faas emakakaela avanemisel kestab tavaliselt vähem kui tund.
Selles faasis hakkab ema tundma „tungivat vajadust pressida“ ja emakakaela avanemist põhjustavate tugevate kokkutõmmete valu asendub intensiivse „ületõukamise“ tundega, kui beebi liigub läbi sünnitusteede maailma. Kuigi valu jätkub, aitab pressimine mõnevõrra survet leevendada. Pressimise faas võib kesta mõnest minutist kuni mitme tunnini.
Kui beebi pea läbib vagiina ava, võib vahel rebeneda tupp-vagina ava ja päraku vaheline kude ehk lahkliha. Pindmised ja teise astme rebendid on levinud ning sünni käigus võib naine kõigi muude kogemuste kõrval rebendit isegi mitte märgata, kuni arst või ämmaemand sellele tähelepanu juhib. Kolmanda ja neljanda astme rebendid on sügavamad ning vajavad hoolikat õmblemist ja järelhooldust. Mõnel juhul võib arst või ämmaemand teha juhitult lahkliha lõike ehk episiotoomia, et vältida suuremat kahjustust. Õige hoolduse korral paranevad isegi tõsised rebendid paari nädalaga.
Sünnituse viimane faas on platsenta väljutamine, mis kulgeb jätkuvate kokkutõmmete ja krampide saatel ning kestab umbes pool tundi. Kuid võrreldes sellega, mille ema just läbi elas ja vastsündinu sünnitamisest saadud kergendusega, on see tavaliselt leebe ja tühine sündmus. Need viimased kokkutõmbed aitavad emakal hakata kokku tõmbuma ning sulgeda verevarustuse, mis oli seotud beebi emakasisese arenguga.
Kui palju valu naine sünnituse ajal kogeb, sõltub nii objektiivsetest kui subjektiivsetest teguritest, sealhulgas beebi suurusest ja asendist vaagnas (näiteks kas beebi on peaga all või üles, tuleb ta pea ees või tuharseisus), sünnituse kiirusest, kokkutõmmete tugevusest ning ema emotsionaalsest seisundist, ettevalmistusest, valulävest, väsimusest ja tugivõrgustikust. Kogemust võivad muuta ka erinevad tüsistused.
Valu leevendamine
On mitmesuguseid mittemeditsiinilisi valu leevendamise viise: lõdvestusharjutused, hingamistehnikad, nõelravi või akupressuur, massaaž, steriilse vee süstimine naha alla, kuuma- või külmakotid, jooga, jalutamine, asendite vahetus, sünnituspalli kasutamine, dušši all käimine, vees sünnitamine ja kallima või doula tugi.
Meditsiiniline abi ei ole tingimata sünnitusel vajalik ja sageli on selleks isiklikke, religioosseid või muid põhjuseid, miks eelistatakse alternatiive. Kuid paljud naised saavad tänapäeva meditsiini abist suurt leevendust. Meditsiinilised valu leevendamise meetodid hõlmavad epiduraalblokaadi, spinaalblokaadi, pudendaalblokaadi, dilämmastikoksiidi ehk „naerugaasi“ või opioide. Igal meetodil on omad plussid ja miinused.
Valu (isegi selle kartmine) võib süvendada juba olemasolevaid terviseprobleeme, nt kõrget vererõhku, südame- või kopsuhaigusi.
Valukogemus tõstab stressihormoon kortisooli taset. Kuigi krooniliselt kõrge kortisooli tase võib kehale halvasti mõjuda, mängib see hormoon rolli ka loote ettevalmistamisel eluks väljaspool emakat.
Epiduraalanesteesia kasutamine on naise isiklik valik, kuid sageli soovitatakse seda, kui arst kahtlustab võimalust erakorralisele keisrilõikele, kui sünnib kaksikuid, kui beebi on ema vaagnaga võrreldes suur või kui on muid võimalikke tüsistusi, mis võivad nõuda kirurgilist sekkumist.
Naine, kes otsustab epiduraali kasuks, hakkab selle peale tavaliselt mõtlema, kui emakakael on avanenud umbes 3 cm võrra. Epiduraali manustatakse üldjuhul 4–5 cm avanemise järel.
Mis on epiduraal?
Mõiste epiduraal kirjeldab ruumi lülisamba kanalis. Seljaaju asub lülisambalülide vahel, otse naha all olevate luuliste jätkete ja kaitsekudede vahel. Seljaaju ümbritseb närvide ja muude kudede kompleks, mille kõige välimist kihti nimetatakse dura mater’iks. Epiduraalruum on seljaaju kanali kõige välimine osa dura mater’i peal.
Epiduraalanesteesiat ehk tuntud kui epiduraali, süstitakse epiduraalruumi, et blokeerida valusignaalid alakehast—ala- ja ülakõhust, vaagnapiirkonnast, alaseljast ja jalgadest. Neid ravimeid nimetatakse lokaalanesteetikumideks (nt bupivakaiin, kloropro kaiin või lidokaiin) ja sageli kombineeritakse neid teiste ravimitega, näiteks fentanüül või sufentanüül, et lokaalanesteetikumi kogust vähendada.
Kõige levinum viis epiduraalanesteesia manustamiseks on kateetri kaudu, mis paigaldatakse alaselga. Seda võib teha ainult professionaalne anestesioloog, kes jälgib dooside manustamist ning ema tervislikku seisundit. Kõigepealt tuimastatakse piirkond lokaalanesteetikuga ning seejärel kasutatakse suuremat nõela, mille kaudu kateeter paigaldatakse. Kateeter jääb sünnituse ajaks paigale, et vajadusel ravimit lisada. Viimase kahekümne aasta jooksul on mõned haiglad üle läinud patsiendi kontrollitud valuvaigistitele ehk doosipumpadele, millel on väga head tulemused.
Epiduraali saab teha ainult haiglatingimustes, kus on käepärast desinfitseerimisvahendid ja hädaabivarustus. Seetõttu ei saa seda kodusünnitustel, sünnitusmajades ega veesünnituste puhul kasutada.
Epiduraal toimib peamiselt seljanärvijuurtele, blokeerides valuaistinguid.
Isegi epiduraaliga ei kao tundlikkus täielikult ning teatud valu jääb alles. See võimaldab sünnitaval naisel protsessis kaasa lüüa ja teada, millal on vaja pressida. On ilmnenud, et patsiendipoolne dooside juhtimine aitab minimeerida tarbitavat ravimikogust ja saavutada epiduraalvaluleevenduses maksimaalne efekt.
Spinaalanesteesia vs epiduraal
Sarnane, kuid veidi erinev meetod on spinaalanesteesia. Anesteetikum süstitakse otse duraalkotti ehk seljaaju ümbritsevasse membraanikotti. Erinevalt epiduraalist saab siin süstida vaid ühe annuse korraga, seega kateetrit ei kasutata.
Kui on vaja teha näiteks erakorraline keisrilõige, võib arst soovitada spinaalanesteesiat, kuna see mõjub koheselt, kuid selle toime kestab vaid 2–3 tundi. Esmasünnitajal võib sünnitus kesta kuni 24 tundi, mistõttu on pideva kateetri olemasolu mugavam kui korduvalt süstida.
Annuste ja ohutuse poolest suuri erinevusi spinaal- ja epiduraalanesteesia vahel ei ole. Epiduraal on siiski mugavam ja seetõttu populaarsem. Mõnes haiglas pakutakse ka kombineeritud spinaal-epiduraali.
Eelised
Epiduraalanesteesia leevendab valu ilma, et see põhjustaks lihasjõu langust. See tähendab, et saad puhata valust ja jääda samal ajal aktiivseks ning teadlikuks protsessis osalemiseks.
Epiduraalanesteesia on hästi uuritud ning üldiselt ohutuks peetud. Sünnitusvalu leevendamine annab emale erinevaid positiivseid mõjusid ja seeläbi ka tema vastsündinule. On leitud, et epiduraali abil traumatilise sünnituskogemuse ärahoidmine võib vähendada ka sünnitusjärgse depressiooni sümptomeid.
Valutaseme tõusust tingitud stressireaktsioonide vähendamine võib normaliseerida vererõhku ja hingamist. See on eriti oluline eelnevate terviseprobleemidega emade puhul.
Miinused ja võimalikud kõrvaltoimed
Kuigi epiduraal võib lühendada sünnituse esimest faasi, pikendab see sageli teist ehk aktiivse pressimise faasi, eriti just esmasünnitajatel. Kuna valu leevendamine langetab vererõhku, võib see sünnituse ajal liigselt langeda. Sel juhul manustatakse vedelikke, et hoida ema (ja siis ka beebi) pulsi stabiilsena.
Epiduraali kõrvaltoimed on üldjoontes sarnased kõigi lokaalanesteetikumidega. Enim esinevad kõrvaltoimed on:
- järgmisel päeval tekkiv peavalu, kui ravimi toime on kadunud
- pearinglus ja iiveldus
- valu kateetri paigalduskohal
- tuimus ühel kehapoolel
- palavik ja kihelus
Epiduraal tuimastab alakõhtu ning võib muuta urineerimisvajaduse tunnetamise ja kontrollimise raskemaks – see kaob üldjuhul ühe päevaga.
Kui valid loomuliku sünnituse või plaanid sünnitada vees, siis epiduraal pole Sinu jaoks. Sünnitus ei nõua alati valuvaigisteid, et olla edukas. Valik on alati olemas. Mõtle oma võimalustele ja aruta neid ämmaemanda, günekoloogi või sünnitusarstiga, et leida endale sobivaim lahendus!
Saad oma menstruatsiooni jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla juba täna:
