Teismelise Rasedus
Lapse saamine on elumuutev otsus isegi kõige paremini ettevalmistatud täiskasvanule. Avastus, et oled rase ilma vähimagi aimuta, kuidas olukorraga toime tulla, võib ajada paanikasse ka kõige tasakaalukama teismelise.
Selles artiklis anname kasulikku infot valikute kohta ja sellest, milliseid samme astuda, kui sina või sinu lähedane seisab ootamatu raseduse ees.
Füüsiliselt on rasedaks jäämine suhteliselt sirgjooneline protsess. Kuid ümbritsevad asjaolud võivad olla lõputult keerulised. Kõik olulised tegurid tuleks arvesse võtta, kui seisad ees otsustega, millel on püsivad tagajärjed.
MIDA SA PEAKSID TEGEMA?
Oled just avastanud, et oled rase, ja ei tea, mida teha. Kõigepealt hinga sügavalt sisse. Rahulikuna suudad paremini keskenduda. See artikkel aitab sind. Loe neid küsimusi ja mõtle neile hoolikalt.
Kas oled kindel, et oled rase?
Esimene samm on veenduda, et sinu info on usaldusväärne. Suguühte ja raseduse kohta liigub palju müüte (nii laste kui ka täiskasvanute seas). Isegi kui sulle on koolis õpetatud seksuaalsusest ja rasedusest, võib palju olla veel õppida.
Kuidas sa avastasid oma raseduse ja millised võivad olla teised võimalikud põhjused?
“Mul jääb menstruatsioon ära.”
Sinu menstruaaltsüklit mõjutavad paljud erinevad elu aspektid. Rasedus on üks võimalik põhjus, miks menstruatsioon võib hilineda (või olla väga nõrk), aga on ka teisi võimalikke selgitusi (näiteks stress ja suured elumuutused), mida tuleks arvestada. Kui su tsükkel pole kunagi regulaarne olnud, leiad kasulikku infot meie artiklist ebaregulaarsete menstruatsioonide kohta.
“Mul esinevad rasedusele omased sümptomid.”
Paljud raseduse sümptomid — peavalu, puhitus, iiveldus, väsimus, tundlikud rinnad, kerge pearinglus, kõhuprobleemid jpm — kattuvad premenstruaalse sündroomi (PMS) sümptomitega. See ei tähenda, et neid tuleks ignoreerida (eriti kui koged esmakordselt tugevaid sümptomeid), kuid need ei ole siiski kindel diagnoos. Mõned sümptomid, nagu paisunud kõht, võivad viidata rasedusele, aga olla põhjustatud ka paljudest muudest terviseprobleemidest. Kui oled mures, pöördu arsti poole.
“Tegin rasedustesti.”
Rasedustestid on üldiselt usaldusväärsed, kuid alati pole nad 100% täpsed. Vale-positiivsed ja vale-negatiivsed võivad tekkida, kui teed testi valel hetkel, kasutad teatavaid ravimeid või põed mõnda haigust. Loe kuidas rasedustestid töötavad. Kui oled kõik õigesti teinud ja test oli positiivne (või tahad kindel olla), testi end arsti juures.
“Sain arstidelt diagnoosi.”
Pädeva naistearsti (günekoloogi) külastamine on ainus täiesti kindel viis teada saada, kas ootad last. Arsti juures tehtavad testid, nagu vaagna läbivaatus, sonogramm (ehk ultraheli), vere- ja uriinitest, on tundlikumad ja annavad palju usaldusväärsemat infot kui kodused testid. Kui arst kinnitab rasedust, saad spetsialistiga arutada küsimusi ja võimalusi ning planeerida edasisi visiite.
Kust abi saada?
Räägi kellegagi, keda usaldad. Ära proovi kõigega üksi toime tulla. Igaüks vajab toetust.
Tõenäoliselt peaksid rääkima oma vanematega, mõne muu pereliikmega või eestkostjaga. Ükskõik millised teie suhted seni on olnud, muudab rasedus kõike — see on midagi, mida nad tahaksid teada. Nad armastavad sind. Nad tahavad, et oleksid turvaliselt. Ja nad saavad aidata ainult siis, kui teavad, mis toimub.
See oli sulle šokk, seega on see ka neile šokk. Mõtle eelnevalt läbi, mida tahad öelda. Kui sul on raske lähenemisviisi leida, proovi olla võimalikult aus. Kui sa ei suuda seda valjuhäälselt öelda, võid selle ka kirja panna (aga ära lihtsalt jäta seda leidmiseks lauale — anna ise üle).
Ka vanemad on inimesed, kes on kasvanud erineva kogemus- ja ootuste pagasiga. Sind võib üllatada, kui toetavad nad lõpuks on. Kui näitad, et võtad olukorda tõsiselt, aitab see neil keskenduda lahenduste leidmisele, mitte emotsionaalsele reageerimisele. Kuid kui nad reageerivad vihaselt, otsides süüdlasi või karistust, võid rahulikult selgitada, et emotsioonid on küll arusaadavad, kuid praegu pole need abiks. Proovi oma emotsioone kontrolli all hoida ning anna vanematele aega, kui nad vajavad rahunemiseks veidi ruumi.
Võib juhtuda, et vestlus ei lähe nii sujuvalt, nagu lootsid, või vastupidi — sind ümbritseb armastus ja toetus. Oluline on, et nad taipaksid, mis on sulle ja sinu tulevikule parim.
Kahjuks on ka erandeid. Kui sinu pere on vägivaldne või oled kindel, et nende reaktsioon oleks ainult kahjulik, põhjendamatu või ohtlik, võib olla targem neile mitte rääkida. Sellisel juhul pöördu mõne täiskasvanu poole, keda saad usaldada — mõistva sõbra või õpetaja poole. Kui sellist inimest ei meenu, otsi organisatsioone, kes aitavad sinu olukorras inimesi — leia telefoninumber, kuhu helistada.
Kas oled turvalises keskkonnas? Kas saad vajalikku abi?
Kui vanemad sind toetavad, ei pea sa muretsema turvalise elukoha pärast. Kui mitte, võib-olla tuleb sul ajutiselt elada sõbra või mõne muu pereliikme juures. Abi võib pakkuda ka täiskasvanu, kelle ülesanne on teiste eest hoolitseda, näiteks õpetaja, arst või politseinik. Võid ka veebi kaudu otsida abiliine. Sinu piirkonnas võib olla organisatsioone, mis pakuvad kaitset sarnasest olukorrast tabatud inimestele.
Ole ettevaatlik ja usalda oma sisetunnet. Kui sinu abistamiseks mõeldud täiskasvanu käitub kummaliselt, agressiivselt või manipuleerivalt, või kasvõi kui midagi tundub valesti, ei pea sa tema käske täitma. Ära lase end millekski sundida, mida ise ei soovi. Kui tunned, et oled ohus, ära jää nende juurde, eriti kui pole teisi inimesi ümberringi. Otsi turvaline koht, leia keegi usaldusväärne.
Aga lapse isa?
Pea vastu, kuni oled enda jaoks turvalise koha leidnud ning saad vajalikku tuge, enne kui mõtled lapse isa rollile.
Kui oled isaga suhtes, seisavad ees väga tõsised vestlused, eriti kui soovid, et ta oleks kaasatud. Pea meeles, et tema reaktsioon ei pruugi olla selline, nagu loodad. Isa rolliks valmis olla ei pruugi ta veel, aga ta kannab vastutust oma tegude eest ning peaks mõistma selle olukorra tagajärgi. Kui tunned, et vestlus isaga on turvaline, tee see ära. Olles informeeritud, võib aidata tal tulevikus sama viga mitte korrata.
Tal võivad olla tugevad arvamused selle kohta, kas peaksid lapse alles jätma või mitte. Pea meeles — lõplik otsus on sinu. Sinu keha, sinu valik. Otsustad ise, mis edasi saab. Tasub uurida ka oma olukorra juriidilisi külgi — võibolla on sul õigus isapoolsele toele.
Kui sinu rasedus on juhtunud vastu su tahtmist, ära võtta temaga kontakti. Pöördu politsei või naiste tugiorganisatsiooni poole, eriti kui arvad, et lapse isa võib kujutada ohtu sulle või lapsele. Kui oled valmis kasutama vägistamiskomplekti (tõendite kogumiseks), ära enne abi otsimist pese ennast — see võib hävitada olulised DNA-jäljendid sinu kehal.
VANEMAD, SEE OSA ON TEILE
Ootamatu ja elu muutev rasedus pole uudis, mida ükski lapsevanem (vanaema-vanaisa, õde-vend, eestkostja, mentor) kuulda tahaks.
On normaalne, kui tunned šokki, pettumust, viha, kuid palun pea meeles — ära pane tütrel ennast veel halvemini tundma. Oma emotsioonide kandmine talle ei aita kedagi. Mitte kunagi pole sobilik karistada last selle eest, mis on juhtunud.
Mõtle, mida tema kogeb — hirmutav emotsioonide laine ja tõrjumise kartusest hoolimata on sinu laps otsustanud abi küsida. Olenemata igapäevastest vaidlustest ja arusaamatustest, on ta sinult tuge otsinud. Ära reeda seda usaldust, muidu ei pruugi ta tulevikus enam sinu poole pöörduda.
Sa saad valida, kas olla erakordselt toetav, teha kõik endast olenev kui lapsevanem. Räägi temaga juhtunust, anna teada, et ausus on lubatud. Võib-olla on olulist infot, mida sinu tütar pole sulle veel öelnud — teda võidi sundida, manipuleerida, väärkohelda. Veendu, et tead kõiki asjaolusid, enne kui kedagi süüdistad (kuid peamine pole süüdistamine, tähtis on tema aitamine).
Anna lapsele teada, et ta on aktsepteeritud ja toetatud, ning aita saada info kõigi võimaluste kohta, et teha järgmiseks õige otsus. Arutage iga varianti põhjalikult – plusse ja miinuseid. Kui ta soovib, aita otsustada, kuid ära tee seda tema eest.
KAS PEAKSID LAST ALLES JÄTMA?
Lapse kasvatamine on ühtaegu väljateenitud ja väljakutsuv. Vanemaks saamine väga noores eas tähendab, et pead panema lapse vajadused esikohale ajal, kui arened ise veel inimesena. Sa tahad ette valmistuda ees ootavateks raskusteks. Mõtle järgmistele küsimustele:
- Kas oled valmis oma elu pea peale pöörama? Kui otsustad lapse alles jätta, ei saa kunagi miski enam olla endine. Sa vastutad terve inimese eest. See tähendab oma aja, energia, une ja sotsiaalse elu ohverdust lähitulevikus. Kui soovid jätkata õpinguid, on see palju keerulisem. Just nüüd on aeg otsustada, kas oled valmis need ohverdused tegema.
- Kas sul on vajalik tugi olemas? Toetusvõrgustik on elumuutvate otsuste puhul ülioluline. Kas sul on inimesi, kes toetavad sind kogu raseduse jooksul? Kas keegi aitab lapse kasvatamisel?
- Kas sul on praegu olemas raha (või toetab sind keegi)? Kas oled majanduslikult kindlustatud? Kas sul on võimalik maksta arstiabi, tervisliku toidu, mähkmete ja lapse riiete eest? Kas sul on elukoht nii raseduse kestel, sünnitusjärgsel ajal kui hiljem? Kui oled kellegi toetatav praegu, kas on realistlik plaan muutuda tulevikus iseseisvaks?
Oluline on hinnata, kas oled finantsiliselt, vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt pädev hoolitsema lapse eest pikas perspektiivis. Enda eest hoolitsemine on üks asi, kahekesi hakkama saamine hoopis teine.
Kust tuleb raha? Kuidas hoolitsed nii enda kui lapse vaimse ja füüsilise tervise eest? Kas suudad vältida tüüpvigu lapsevanemana, mis võivad tekitada trotsi?
Eriti oluline on teada, milline on sinu tugivõrgustik enne otsuse tegemist. Kas lapse kasvatamine jääb ainult sinu kohustuseks või on sul keegi, kes aitab? Esimestel aastatel vajab laps tähelepanu ööpäev läbi. Isegi kui tunned, et saad üksi hakkama, vajad vahel puhkust. Olgu see laps isa, pereliikmed, eestkostjad või sõbrad – kellegi olemasolu, kes saab korra aidata, on suureks õnnistuseks.
Kui otsustad lapse alles jätta, mõjutab see sinu võimalusi jätkata haridusteed või tööd. Vähemalt vajab aeg maha viimastel raseduskuudel ning esimestel kuudel pärast sünnitust. Tegelikult võib paus olla palju pikemgi — see sõltub ka rahalistest võimalustest ja abist. Mõned koolid või tööandjad võivad sind tagasi mitte võtta. Kõik see mõjutab sinu tulevikku, seega uurid enne võimalikult palju.
Pane tähele, et isegi tervislik rasedus koormab keha ning võib mõjutada su tervist.
Levinumad probleemid on aneemia, kõrgvererõhk, rasedusdiabeet, preeklampsia, enneaegne sünnitus, raseduse katkemine ja erinevad infektsioonid. Kui saad, lase ennast raseduse jooksul regulaarselt kontrollida — sinu tervise kõrval ka lapse jaoks.
Tasub uurida sünnituse võimalikke riske teismelisena. See, et suudad rasestuda, ei tähenda, et keha oleks valmis sünnitama. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti oled füüsiliselt küpsenud, võib olla vaja teha keisrilõige, et vähendada riske sinu ja lapse jaoks.
Kui otsustad last alles hoida, vajad regulaarseid kontrollkäike, et kõik kulgeks plaani järgi. Planeeri tervislik toitumine, et vajalikud toitained oleksid kaetud – iga päev kasutatav sünnieelne vitamiin võib abiks olla. Kõik ebatervislikud harjumused, nagu suitsetamine või alkoholi tarbimine, tuleb lapse pärast lõpetada.
Sünnituskursused ja tugigrupid aitavad valmistuda nii füüsiliselt kui vaimselt. Väga oluline on teada, et sa pole üksi. Teised naised jagavad meelsasti kogemusi ja annavad soovitusi igapäevarutiini, imetamise jms kohta. Osa kursuseid hõlmavad ka tervislikku liikumist, kuid igal juhul ole mõõdukalt füüsiliselt aktiivne. Kui sul on kroonilisi haigusi, küsi nõu professionaalilt sobiva kehalise koormuse kohta raseduse ajal.
Võib tunduda, et sul variseb kõik kokku, aga tegelikult muutub ja kasvab elu lihtsalt teistmoodi. Muutused on elu osa. Lapse sünd ei tähenda, et pead loobuma oma unistustest või eesmärkidest – lihtsalt sinna jõudmine võib võtta enam aega kui algselt arvasid.
ABORT
Kui otsustad, et ei pea last alles, pead uurima raseduse katkestamise võimalusi. Selle valiku puhul pead pisut emotsionaalselt valmistuma. Võib-olla soovid paluda sõbra või pereliikme kliinikusse kaasa — teadmine, et keegi on toeks, aitab. Keegi võiks ka autosse järele tulla, kui pärast protseduuri pole sul piisavalt jõudu.
Aborti on võimalik teha kahel moel — medikamentoosse abordi ja kirurgilise abordi kaudu. Mõlemad on võrdselt edukad.
Kirurgiline abort on kõige levinum valik. Seda tehakse tavaliselt esimesel trimestril (kuni 14. nädalani) väikese tüsistuse riskiga ning mõnikord saab seda teha ka teisel trimestril (täpne nädal erineb riigiti), aga mida hiljem protseduur, seda keerulisem see on. Protseduur ise kestab tavaliselt umbes 10 minutit, kuid koos sisse- ja väljakirjutamise ning taastumisega läheb kokku 4–5 tundi.
Kirurgilise abordi kõrvalmõjud jagunevad kolme kategooriasse:
Eeldatavad sümptomid ehk kõige sagedamini esinevad nähud pärast protseduuri on alakõhuvalu ja krambid, iiveldus, kõhulahtisus, määrimine ja verejooks.
Võimalikud sümptomid ehk sümptomid, mis esinevad probleemide korral: tugev või püsiv verejooks, infektsioon/sepsis, emakakaela vigastus, emaka limaskesta armistumine, emaka seinas auk (perforatsioon) või teiste organite kahjustus.
Tõsised sümptomid ehk halvimad stsenaariumid: kõhu- ja seljavalu, mis takistab istumist või seismist, halvalõhnaline eritis, kõrge palavik ja jätkuvad rasedussümptomid.
Minimeeri risk valides tunnustatud kliinik. Veendu, et oled heades kätes. Arst selgitab enne protseduuri riske ja kõiki protsessi detaile.
Medikamentoosne abort on kirurgiavaba protseduur. See variant EI SOBI, kui:
- Rasedus on kestnud üle 9 nädala
- Sul on veritsushäire või kasutad verevedeldajat
- Sul on neerupealiste probleemid
- Võtad kortikosteroide
- Sul on emakasisene vahend (spiraal)
- Sul on emakaväline rasedus
- Oled allergiline kasutatava ravimi suhtes
Medikamentoosne abort toimub kahe ravimi kombinatsioonina. See on võimalik teha nii kliinikus kui koduses keskkonnas, käies järelkontrollil arsti juures. See annab võimaluse neile, kellel pole ligipääsu kliinikule. Esimene ravim antakse arstile või võetakse kodus – see blokib hormoonid, mida rasedus vajab. Teine ravim avab emakakaela ja võimaldab emakal rasedusest vabaneda. Tavaliselt võetakse see 24–48 tundi hiljem, asetades tabletid suu külje alla ning lastes neil lahustuda enne allaneelamist.
Medikamentoossele abordile järgnevad tavalised sümptomid, nagu tupeveritsus ja krambid. Tavaliselt algavad need paar tundi pärast teise ravimi võtmist ning kestavad keskmiselt 10–13 päeva. Sümptomite hulk ja tugevus on igaühel erinev. Lisanduda võivad iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, külmavärinad või palavik, kuid see kõik möödub kiiresti. Tõsisemad riskid: tugev verejooks, infektsioon, palavik, seedevaevused, mittetäielik abort või jätkuv soovimatu rasedus.
Jällegi — leia tunnustatud aborti pakkuja. Anna endale parim võimalus edukaks protseduuriks. Kui sümptomid mööduvad, saad eluga tavapäraselt edasi minna.
ADOPTSIOON
Kui oled otsustanud, et ei taha aborti, kuid pole valmis ise last kasvatama, saab anda lapse lapsendamisele. On palju paare, kes väga soovivad last, kuid ei saa ise bioloogiliselt vanemateks, või eelistaksid hoopis pakkuda lapsele kodu. Võta ühendust kohaliku lapsendamisasutusega – nemad juhendavad sind kogu protsessi vältel.
Saad valida avatud või suletud lapsendamise variandi.
Avatud lapsendamine tähendab, et kohtud adopteerivate vanematega ning säilitad kontakti, et näha, kuidas su laps kasvab. Kontakti ja suhtluse tase on vabalt valitav, sõltuvalt, mis tunneb kõigile mugav.
Suletud lapsendamine tähendab, et sina ei tea midagi lapsendajatest ning nemad ei tea midagi sinust. Mõnikord on eraldi elamine parim lahendus.
Lapsele teistsuguse kodu pakkumine võib (aga ei pruugi) kutsuda esile tugevaid leinaga seotud tundeid või raskusi lahtilaskmisel, mis paneb mõtlema, kas otsus oli õige. Emadushormoonidel on tugev mõju emotsioonidele. Mõnele naisele on abiks olnud üles kirjutada kõik põhjused, miks see otsus sai tehtud ja hoida see paber enda juures. Lahtilaskmine on alati raske, aga kui otsus on tehtud, on selle järgimine kõigi jaoks parim.
TEGURID & LAHENDUSED
Teismeliste rasedus ei ole ainult üksikisiku valikute tagajärg — ka süsteemsed probleemid mängivad suurt rolli. Kui tahame lahendusi pakkuda, tuleb need probleemid käsile võtta. Kõige edukama tulemuse saavutamiseks ei tohi noori jätta üksinda teadmatusse, eriti puudutab see seksuaalsusega seotud riske, mille ohvriks nad tihti langevad. Valitsusasutused ja kogukonnad peavad tegema koostööd.
Teismeliste rasedus on suur terviserisk. Rasedusest ja sünnitusest tingitud tüsistused on maailma tütarlaste vanuses 15–19 peamine surmapõhjus. 10–19 aastaste hulgast on noored emad suuremas riskirühmas eklaampsia, sünnitusjärgsete infektsioonide ja süsteemsete haiguste suhtes kui 20–24 aastased naised. Igal aastal tehakse umbes 3,9 miljonit ohtlikku aborti tüdrukutele vanuses 15–19, mis tõstab tunduvalt emakate suremust ja jätab paljud ellujäänud püsivate terviseprobleemidega. Alla 20-aastaste emade lapsed on suuremas riskirühmas madala sünnikaalu, enneaegse sünnituse ja tõsiste vastsündinute probleemide osas.
Nende karmide numbrite taga on väga noored tüdrukud ja nende lapsed nii arenenud kui arengumaades. Ühendriikides sünnitab igal aastal umbes 250 000 teismelist tüdrukut. WHO andmetel abiellub vähemarenenud riikides vähemalt 12% tüdrukutest enne 15. eluaastat ja 39% enne 18. eluaastat.
Noored inimesed vajavad tuleviku planeerimiseks muutlikus maailmas ligipääsu usaldusväärsele seksuaalsuse ja seksuaaltervise infole. Seksuaalsuse ja raseduse kohta liigub palju väärinfot ja seda tuleb parandada. Kõik koolid ei täida seda ülesannet võrdselt ning mitte kõikides kogukondades ei saa seda teadmiste lünka täita ka pere.
On kogukondi, mis pooldavad ainult abstinentsipõhist õpet. Paraku on see enamasti ebaefektiivne ning pakkudes vähe infot seksisuhete või probleemide kohta, millega noored kokku puutuvad, kui neist saavad seksuaalselt aktiivsed. Abstinentsile keskendumine kahjustab tihti nende heaolu, sest jäädakse ilma terviklikust ja positiivsest lähenemisest ning tihti kaasneb sellega häbimärgid ja puudulik haridus.
Mõned riigid (nagu Rootsi ja Norra) käsitlevad teismeliste seksuaalsust kui inimõigust ning keskenduvad võimalikult ohutute ja teadlike valikute võimaldamisele. Teismelisi julgustatakse võtma teadlikke otsuseid oma seksuaaltervise kohta, mis toob kaasa tervislikumad suhted, vähem soovimatuid rasedusi ja väiksema sooga levivate haiguste riski.
Lahendus on tugeva ja jätkusuutliku seksuaalhariduse pakkumises, kust noored saavad usaldusväärset infot kõikvõimalike juhtumite jaoks. Toetavaid ja informatiivseid programme ning koolikavasid arendades juhatame uue põlvkonna õnnelikuma ja tervema eluni.
Oma menstruatsiooni ja seksielu saad jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe alla:
