Munajuhad: Kõik, Mida Pead Teadma
Naiste reproduktiivsüsteem on nii keeruline, et isegi tänapäeval ei tea me selle kohta paljusid asju. Uurime paremini üht kõige olulisemat organit naise reproduktiivsüsteemis ja inimese viljastumises – munajuhasid. Selles artiklis saad teada, mis on munajuhad, millised on nende funktsioonid ning millist rolli nad mängivad viljastumise ja raseduse kandmise juures.
Naiste reproduktiivsüsteem koosneb sisemistest ja välistest organitest. Välised suguelundid on häbememokkade, suurte häbememokkade, väikeste häbememokkade, kliitori ja tupeesikuga. Sisemisteks suguelunditeks on tupp, emakakael, munajuhad, munasarjad ja emakas. Kõik need organid on olulised ja täidavad mitmeid rolle – alustades reproduktiivsest ja seksuaalsest tervisest kuni endokriinsete funktsioonideni. Kuid vähesed teavad täpselt, millised on munajuhade ülesanded ja kui olulised need on rasestumiseks.
Mis on munajuhad ja millised on nende kolm peamist funktsiooni?
Munajuhad on umbes 10–12 cm pikad ja kummagi munasarja juures lehtrikujulise avausega. Nende sisepind on kaetud karvakeste moodi struktuuridega, mida nimetatakse ripsetega rakkudeks ja mis aitavad munarakul suubuda munajuhasse.
Neil on kolm peamist funktsiooni
- Munaraku transport: Ovulatsiooni ehk tsükli keskpaigas vabastab munasarjad küpse munaraku. Kui munarakk on vabastatud, siseneb see munajuhasse. Munajuha ripsetega rakud ja lihaskontraktsioonid aitavad liigutada munaraku emakasse, kus see võib kohtuda seemnerakkudega.
- Viljastumiskoht: Samad ripsetega rakud aitavad suunata seemnerakke munaraku poole. Kui munajuhas kohtuvad munarakk ja seemnerakud, toimub tavaliselt viljastumine seal. Viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, jätkab siis liikumist emakasse.
- Varase embrüo transport: Pärast viljastumist liigub varane embrüo munajuhast emakasse, et kinnituda emakalimaskestale.
Munajuhade anatoomia
Teatud mõttes meenutavad munajuhad lille. Nad ulatuvad emakast ja ühinevad kummalgi pool munasarjadega, laia lõpposaga nagu lilleõied.
Organ koosneb neljast osast:
- Infundibulum: See on munasarjale kõige lähemal asuv lehtrikujuline osa munajuhast. Seda ümbritsevad sõrmjate jätketega fimbriae, mis ulatuvad munasarjani. Üks neist jätketest, fimbria ovarica, on nii pikk, et ulatub puudutama munasarja. Fimbriae ülesanne on püüda vabanev munarakk ja juhtida see munajuhasse, et munarakk liiguks emakasse. Need väikesed jätked on väga õrnad ja võivad kahjustuda teatud nakkuste, näiteks suguhaiguste tõttu. Kahjustatud fimbriae ei suuda enam õigesti munarakku kinni püüda ega sellele liikumist tagada.
- Istmus: Väike kanal, mis ühendab munajuha põhiosast, ehk ampullast, selle osa, mis on lähimal emakale ehk intramuraalsele osale.
- Ampulla: See on munajuhade põhikanal infundibulumi ja isthmuse vahel. Viljastumine toimub tavaliselt just ampullas.
- Intramuraalne osa: Munajuha intramuraalne osa suubub emaka ülaossa. See avab end emakõõnde, kus embrüo saab kinnituda emakaseinale ja areneda looteks.
Kuidas kasutavad munajuhad vibratsiooni?
Kuigi munajuhad võivad paista lihtsalt kui rajaosa, mille kaudu liiguvad munarakud, on nad tegelikult palju keerulisemad. Munajuhad on reproduktiivsüsteemi üks olulisemaid osi toimuva viljastumise seisukohalt. Selle saavutamiseks kasutavad munajuhad nii vibratsiooni kui ka lihaskontraktsioone.
Pärast seda, kui munarakk ovulatsiooni ajal munasarjast vabaneb, teeb munajuha õrnaid kokkutõmbeid, luues alarõhu, mis aitab munarakul siseneda munajuha avausse. Kehas olevad hormonaalsed signaalid kutsuvad esile munajuha lihaste kokkutõmbed. See tagab, et munarakk jõuab õigesti munajuhasse.
Nagu eelpool mainitud, on munajuhade sisepind kaetud miljonite väikeste ripsetega rakkudega. Need ripsmed liiguvad koordineeritult ja loovad voolu, mis liigutab munarakku mööda juha emaka poole. Ripsmete koordineeritud liikumine ja munajuha lihaskontraktsioonid aitavad õrnalt munarakku mööda kitsast munajuhateed edasi. Pehmed ripsmed takistavad munarakku kinni jäämast ning muudavad tema teekonna emakasse sujuvamaks, kus võib toimuda kinnitumine.
Aga see õrn protsess võib takerduda ning põhjustada viljakusprobleeme.
Levinumad munajuhade probleemid ja seisundid
Kuigi munajuhadel on raseduses suhteliselt lühike, ent ülioluline roll, on väga oluline, et need toimiksid korrektselt. Kahjustatud munajuhad vähendavad elu- ja viljastumisvõimalusi ning võivad tõsta komplikatsioonide ohtu nii emale kui ka lootele.
Seisundid, mis mõjutavad munajuhasid
Emakaväline rasedus
Emakaväline ehk tubaarne rasedus tekib siis, kui embrüo kinnitub ühe munajuha sisse. Tegelikult peaks embrüo kinnituma emakaseinale, kuid kui viljastumine toimub munajuhas ja sügoot ei jõua emakasse, võib ta kinnituda munajuhale. Emakavälised rasedused on ohtlikud ja eluks kõlbmatud. Need tuleb võimalikult kiiresti katkestada, sest võivad põhjustada rebenemisi ja sisemist verejooksu.
Salpingiit
Salpingiit on vaagnapõletiku tüüp, mille põhjustab infektsioon. Tavaliselt areneb salpingiit välja ravimata suguhaigusest, nagu klamüüdia või gonorröa. Munajuhade põletik võib tuua kaasa uusi terviseprobleeme, näiteks viljatust või raseduskomplikatsioone.
Munajuhavähk
Munajuhavähk on haruldane, moodustades vaid 1–2% günekoloogilistest kasvajatest. See vähivorm saab alguse munajuhades ja võib kiiresti levida munasarjadesse. Hea uudis on, et varakult avastamisel on munajuhavähi ellujäämisvõimalused suured.
Munajuhade ummistus
Munajuhade ummistus ehk hüdrosalpinx tekib siis, kui vedelik koguneb ja blokeerib munajuhade läbipääsu. See on ohtlik, kuna ummistus takistab seemnerakkudel munarakuni jõudmist ja seda viljastamast.
Paraovariaalne tsüst
Paraovariaalne tsüst moodustub munajuhas või munasarjas. Enamik paraovariaalseid tsüste on täidetud selge vedelikuga, kuid need võivad sisaldada ka tahkeid komponente. Väikesed ja lihtsad paraovariaalsed tsüstid ravi sageli ei vaja. Mõnikord need lõhkevad või imenduvad ilma sümptomiteta. Suuremad või kaebusi tekitavad tsüstid võivad vajada kirurgilist eemaldamist.
Mis juhtub, kui üks munajuha on ummistunud?
Munajuhade ummistused on üsna tavalised. Umbes 30% viljatuse juhtudest on seotud just munajuhade takistustega. Tavaliselt tekib ummistus armkoe tõttu, mis jääb alles pärast infektsiooni. Peamine põhjus on ravimata suguhaigus, mis areneb vaagnapõletikuks. Samuti võivad teised seisundid nagu endometrioos, munajuhapolüübid, müoomid ja kasvajad ning varasemad emakavälised rasedused takistada juha läbipääsetavust.
Kui ummistunud munajuhaga küljes olev munasari vabastab munaraku, jääb see juha sisse kinni ja ei jõua emakasse, kus võiks toimuda viljastumine. Samuti kasvab emakavälise raseduse risk, sest liikuv munarakk võib kinnituda valesse kohta, mitte emakasse.
Ummistus vähendab ka viljastumisakent ning võimalust, et munarakk ja seemnerakk kohtuksid. Tihti avastatakse munajuhade ummistus alles siis, kui hakatakse last saama, sest muul ajal tavaliselt olulisi sümptomeid ei ole.
Kõik see muudab rasestumise keerulisemaks, kuid siiski on võimalik rasestuda isegi blokeeritud munajuhade korral. Enamik arste soovitab sel puhul pöörduda in vitro viljastamise (IVF) teekonda. Kuid sõltuvalt takistuse põhjusest võib arst soovitada ka salpingostoomiat, mille käigus tehakse väike lõige, et ummistus eemaldada või kahjustatud osa võtta. Oluline on teada, et pärast protseduuri võivad mõnedel naistel raseduskatkemise ja tüsistuste riskid suureneda.
Munajuhade sulgemine ehk "torude sidumine"
"Torude sidumiseks" nimetatakse kirurgilist protseduuri nimega tubaalne ligatuur ehk munajuhade sulgemine, mis on püsiv steriliseerimise meetod naistele. Mõned naised otsustavad lastesaamise lõpetamisel lasta oma munajuhad sulgeda. Ka lastetutel naistel on see mõnikord soov iseseisvalt vältida soovimatut rasedust, ilma hormoone tarvitamata. Paljud tervishoiutöötajad keelduvad siiski tubaalset ligatuuri tegemast lastetutele naistele, kuna kardetakse hilisemat kahetsust või eelarvamust.
Kuidas tubaalne ligatuur töötab?
Protseduuri käigus suletakse, klammerdatakse, lõigatakse või kauteriseeritakse munajuhad väikese lõike kaudu kõhus. See takistab munasarjast vabanevatel munarakkudel liikumist läbi munajuhade emakasse. Kui munajuha läbipääs on takistatud, ei saa munarakk ühineda seemneraku ega jõua emakasse viljastumiseks ja pesastumiseks.
Seda peetakse alaliseks rasestumisvastaseks meetodiks, kuna torude taasavamiseks tehtav protseduur on keerukas ning sageli ebaõnnestub. Munasarjad jäävad tööle ja vabastavad jätkuvalt munarakke, kuid suletud munajuhad takistavad rasestumist tõhusalt. Menstruaaltsükli ega hormoonide taset see ei mõjuta ning raseduse vältimise tõhusus on üle 99%. See võib olla hea võimalus vältida rasedust püsivalt ja ilma hormonaalsete vahendite kõrvaltoimeteta. Kuid kuna tegemist on püsiva rasestumisvastase meetodiga, tuleks otsus hästi läbi mõelda ning arvestada kõiki plusse-miinuseid.
Lõppsõna
Munajuhad on ülitähtsad eduka viljastumise ja tervisliku raseduse jaoks. Loodame, et see artikkel aitas paremini mõista munajuhade toimimist, anatoomiat ning nendega seotud terviseseisundeid. Kui soovid rohkem teada menstruaaltsüklitest, rasedusest ja naiste tervisest, vaata julgelt ka meie teisi blogipostitusi.
Laadi WomanLog alla kohe:
