Uus! Logi sisse, et hallata oma kontot, vaadata andmeid, alla laadida aruandeid (PDF/CSV) ja vaadata varukoopiaid. Logi siit sisse!
Jaga seda artiklit:

Kuidas toime tulla juuste väljalangemisega

Miljonid naised üle maailma seisavad silmitsi juuste väljalangemisega. Inimese juustekasv läbib neli etappi. Tsükli lõpus langeb juuksekarv välja ja folliikulist hakkab kasvama uus juus. Stressirohke eluviis, vaene toitumine, hormonaalsed tasakaalutused ja teatud haigused võivad aga põhjustada liigset juuste väljalangemist ning naistele omast juuksekiilaspäisust.

Enesekindluse leidmine: juuste väljalangemisega toimetulek vastupidavuse ja enesehooldusega.

Terved juuksed on üldise tervise ja heaolu märk. On normaalne, kui päevas langeb välja mõned juuksekarvad, kuid kui väljalangemine märgatavalt suureneb, võib see viidata tõusnud stressitasemele või tõsisemale terviseprobleemile.

Juuste elutsükkel

Juuste väljalangemisel on mitmeid põhjuseid. Enne kui neist lähemalt räägime, vaatame nelja faasi, mida iga juuksekarv oma kasvutsüklis läbib.


Juuksekasvu tsüklil on neli etappi – anageen, katageen, telogeen ja eksogeen.

Anageenfaas on juukse aktiivse kasvu faas ning ühtlasi kasvutsükli pikim etapp. Iga juuksekarv kasvab folliikulist – poorist, mis sisaldab juuksejuure sibulat. Suurem osa peanaha juustest on anageenfaasis, mis võib kesta kolm kuni seitse aastat, sõltuvalt geneetikast, juuste tervisest ja asukohast (kulmukarvadel ja habemel on lühem elutsükkel kui peanaha juustel).

Katageenfaas on kasvuperioodi lõpus järgmine puhkefaasi algus. Sellel etapil toimuvad muutused juuksefolliikuli sees, naha all. Katageenfaas kestab kuni kümme päeva, samal ajal eraldub juuksekarv folliikulist.

Telogeenfaas on uinuva folliikuli faas ja kestab kolm kuni neli kuud. Igaks ajaks on telogeenfaasis kuni 10–15% juustest, sest folliikulid on eri kasvufaasis üle peanaha laiali.

Eksogeenfaasis irdub juuksekarv lõpuks täielikult folliikulist ning langeb välja. On täiesti normaalne kui päevas langeb välja 50–100 juuksekarva, näiteks kammimisel või pesemisel.

Millal on juuste väljalangemine probleem ja millal peaksin muretsema?

Juuste väljalangemine on mingil eluhetkel normaalne. Kui keha puutub kokku stressiga – olgu see füüsiline või vaimne – suunab organism ressursid esmavajalike elutähtsate funktsioonide ja organite toetamiseks ning tõmbab vitamiinide ja mineraalide varusid ebaolulisematest süsteemidest, näiteks juustest.


Liigset või ebatavalist juuste väljalangemist nimetatakse alopeetsiaks. Naistele omast musterkiilaspäisust tuntakse ka kui androgeenset alopeetsiat, sest selle põhjus on nagu meestelgi androgeenid ehk meessuguhormoonid.

Juuste väljalangemine on sageli ajutine – elustiili pisimuutused parandavad tervist ja juuksed hakkavad taas kasvama. Kuid mõnikord võib see olla mõne tõsisema haiguse sümptom. Järgnevalt vaatame peamisi põhjuseid, miks naistel juuksed langevad ning anname soovitusi, kuidas saavutada heaolu, kasvatada tugevad ja kaunid juuksed.

Miks juuksed välja langevad?

Alates väärast juuksehoiust kuni reproduktiivsündmusteni – palju erinevaid tegureid võib mõjutada juuksekasvu ja põhjustada liigset väljalangemist. Viis peamist alopeetsia põhjust on hormonaalne tasakaalutus, reproduktiivsed sündmused, stress, vale toitumine ja kaalulangus, haigused ning ravimid.

Hormonaalne tasakaalutus

Hormonaalne tasakaalutus tekib siis, kui keha toodab mõnda hormooni liiga palju ning mõnda teist liiga vähe. Levinud hormonaalne tasakaalutus naistel on östrogeeni ülekaal ning progesterooni puudus. Hormoonide kõikumine on loomulik kogu menstruaaltsükli vältel, mõjutatuna nii elustiilist kui ka sellistest sündmustest nagu puberteet, rasedus ja menopaus.

Üllatavalt paljud naised ei tea, et nende hormonaalse tasakaalutuse võib põhjustada näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) või alaaktiivne kilpnääre. Need seisundid on omavahel seotud – kui sul on alaaktiivne kilpnääre, ei pruugi sul olla PCOS’i, kuid PCOS’iga naistel on sageli ka kilpnääre aeglane.

PCOS’ist ei ole võimalik täielikult paraneda – selle põhjuseks on hormonaalne tasakaalutus, liigsed meessuguhormoonid ning östrogeeni ülekaal. Kuigi ravi pole, saab simptomaatikat vähendada toitumist ja elustiili muutes ning stressi maandades.

Loe lähemalt PCOS’ist ja viljakusest.

Reproduktiivsed sündmused

Suguhormoonid, nagu östrogeen ja progesteroon, mõjutavad lisaks reproduktiiv- ja seksuaaltervisele ka üldist tervist, sh juuksekasvu. Suur hormonaalne kõikumine, näiteks raseduse, imetamise või menopausi ajal, põhjustab sageli juuste väljalangemist.

Rasedus nõuab naise kehalt palju, sest kõik ressursid kuluvad uue elu kasvatamisele. Samamoodi suunab imetava ema keha toitained piima tootmisse, hoidmaks beebi tervist ja kasvu. Kui organismis napib toitaineid, suunatakse need elutähtsatesse süsteemidesse, juuksed jäävad tahaplaanile.

Menopausiga kaasneb järsk langus östrogeeni tasemes, mis mõnel naisel põhjustab juuste hõrenemist või kiilaspäisust. Samuti võib juuste väljalangemine olla seotud vananemisega. Vananemine on loomulik osa elust, ükskõik, kui hästi oma keha eest hoolitsed.

Stress

Stress on väga sageli juuste väljalangemise peamine põhjus. Kuid siin ei mõelda ainult psühholoogilist stressi – samuti mõjub kehale halvasti, kui elad saastunud või ebatervises keskkonnas, sööd väheväärtuslikku toitu ega anna endale piisavalt puhkust ja hoolt.

Paljud on täheldanud ebatavaliselt suurt juuste väljalangemist COVID-19 pandeemia ajal; eksperdid seostavad seda tõusnud stressitasemega ja sotsiaalse isoleeritusega.

Stressist põhjustatud juuste väljalangemine jaguneb kolme tüüpi:

  • Telogeensest efusioonist tingitud väljalangemine tähendab, et stressihormoonid lükkavad juuksed telogeenfaasi ja kiirendavad väljalangemist.
  • Trikotillomaania puhul on inimene nii suurtes pingetes, et kisub enda peast, kulmudest või mujalt karvu välja, et stressiga toime tulla.
  • Alopeetsia areata on immuunsüsteemi haigus, tõenäoliselt vallandub ka stressi tõttu – keha ründab iseenda juuksefolliikuleid ja põhjustab juuste väljalangemist münte kujutavate laikudena.

Vilets toitumine ja kehakaalu langus

Tugevate ja tervete juuste kasvuks vajab keha piisavalt A-, E-, D- ja B-vitamiine ning mineraale, nagu tsink ja seleen. Juuksed koosnevad suuresti valgust – kui toidust saadavate asendamatute aminohapete hulk on väike, võib sellestki tingitud olla juuste väljalangemine. Enamik naisi saab vajalikud ained kätte tavatoidu kaudu, kuid kui toitumist piirata või loobuda tervedest toitude rühmadest, võib tulemusena juuksed märgatavalt hõreneda, mis annab märku vitamiinide ja mineraalide puudusest.

Ka kaalulangus, eriti range dieedi või intensiivse treeninguga, on kehale stressirohke. Liigne trenn tõstab keha stressihormooni kortisooli taset, kiirendab vitamiinide ja mineraalide kadu ning võib kiirendada vananemist.

Haigused ja ravimid

Mitmed haigused võivad põhjustada kiiret juuste väljalangemist, kas stressi, toitainete puuduse või tugeva ravi tõttu. Mõned inimesed kogevad juuste väljalangemist suure operatsiooni või trauma järgselt. Vähk ja vähiravi on tuntud juuste väljalangemise põhjustajad – keemiaravi, sihtravi, kiiritusravi ja vereloome tüviraku siirdamised tapavad küll vähirakke, kuid mõjutavad ka juukserakke. Paljud patsiendid kogevad, et ravi ajal langevad juuksed osaliselt või täielikult välja.

Kui ravi on lõppenud ja keha taastub, võib ka juuksekasv normaliseeruda ning terved juuksed hakata uuesti kasvama.

Juuste väljalangemise ennetamine: nipid terve peanaha ja juuste hoidmiseks


Kuidas peatada juuste väljalangemist?

Mõnikord taastub keha iseseisvalt ja juuste väljalangemine peatub. Kui stressiperiood põhjustas juuste kaotust, lõpeb väljalangemine reeglina siis, kui tasakaal taastub. Kui aga juuksed jätkuvalt langevad, tuleks põhjust otsida. Pöördu arsti poole ja lase end kontrollida. Tavalised uurimismeetodid on juuksetõmbetesti tegemine (vaadatakse, mitu juuksekarva tugeva tõmbe peale välja tuleb), densitomeetria (juuksevarre läbimõõdu mõõtmine), analüüsid süüfilise tuvastamiseks, täielik vereanalüüs, hormoonide ja raua taseme ning kilpnäärme kontroll. Mõnel juhul soovitatakse peanaha biopsiat.

Mõned elustiilimuudatused võivad parandada juuste tervist ja on abiks lühiajalisest stressist, aga ka tõsisemate haiguste ravimisel.

Leia viise stressi maandamiseks

Stress võib olla tõsiseks terviseohuks. Krooniline stress võib põhjustada põletikke, vaimse tervise muresid ja muid hädasid. Õppides stressiga paremini toime tulema, võib see oluliselt parandada sinu elukvaliteeti. Paljud on leidnud abi näiteks psühhoteraapiast, joogast ja meditatsioonist, samuti regulaarsest liikumisest.

Kahjuks ei saa kõik stressiallikad elust eemaldada. Ainus viis pingeid vähendada, on toetada oma keha seestpoolt – piisav uni, värske õhk ja päikesevalgus ning toitaineterikas toit aitavad sul paremini tasakaalu hoida ja tõstavad stressitaluvust. Kerge füüsiline aktiivsus on vajalik mitmete kehaprotsesside toetamiseks, kuid pea meeles, et liigne treening mõjub organismile samuti kurnavalt. Kui koormad ennast üle ega anna piisavalt aega taastumiseks, halveneb ka juuste seisukord. Leia endale sobiv liikumisviis – sa ei pea iga päev jõusaalis käima, et märgata vaimse ja füüsilise tervise paranemist. Mõnel piisab lühikesest jalutuskäigust või ujumisestki, et enesetunne paremaks muuta.

Täienda organismi mineraalide ja vitamiinidega

Juuste kasvuks on vaja piisavalt vitamiine, mineraale ja valku. Parim viis organismis varude taastamiseks on toituda mitmekülgselt ja eelistada toite, mis sisaldavad looduslikult palju kasulikke toitaineid. Parimad toiduained juustele on mahe veiseliha, munad, kala, puuviljad ja marjad. Toeta oma keha süües igapäevaselt mitmekülgset ja kvaliteetset toitu.

Kui toidulaud tundub mõne olulise aine poolest napp, aruta arstiga, milliseid toidulisandeid võiks juurde võtta. Tänapäeval tarvitatakse erinevaid sünteetilisi vitamiine ja mineraale sageli põhjaliku analüüsita ning teadmata, kas puudus üldse olemas on. Paljud apteegis müüdavad toidulisandid sisaldavad küll kirjeldatud vitamiine ja mineraale, aga mitte alati sellises vormis, mida keha omandab. Seepärast konsulteeri alati esmalt tervishoiutöötajaga.

Advertisement


Proovi eeterlikke õlisid

Eeterlikud õlid võivad aidata stimuleerida juuksefolliikuleid ning soodustada juustekasvu. Uuringud on näidanud, et looduslikud eeterlikud õlid nagu lavendel, rosmariin ja sidrunhein mõjuda juuste tervisele hästi – need aitavad taastada ja pehmendada kuivi ning kahjustatud juukseid.

Õrn ja looduslik juuksehooldus

Nagu organismil tervikuna, on ka juustel oma looduslik puhastus- ja niisutussüsteem. Kuid linnakeskkonnas ja igapäevaselt saasteainetele ja sünteetilistele ainetele (näiteks supermarketite šampoonide koostisained: sulfaadid, silikoonid ja parabeenid) avatud juustele võivad need mõjuda pikapeale halvasti. Kuigi need ained teevad juuksed läikivaks ja annavad tootele meeldiva lõhna, võivad nad pikaaegsel kasutamisel kahjustada juuste loomulikku seisukorda.

Kui oled rahul oma seniste juuksehooldustoodetega, võid neid edasi kasutada. Kui aga tunned, et peanahk ja juuksed on kuivad, juukseid langeb rohkem või rasu eritub liigselt, otsi looduslikumaid ja keemiavabasid alternatiive.

Juuste väljalangemine võib olla väga stressirohke ja piinlik. Enamasti on võimalik taastada juuste tervis väikeste elustiili- ja toitumismuutustega. Kuid kui kahtlustad, et juuste hõrenemine on tingitud toitainete puudusest või mõnest tõsisemast terviseprobleemist, lase ennast kindlasti uurida ning vajadusel pöördu spetsialisti poole.

Jälgi oma menstruaaltsüklit WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla:

Laadi alla App Store’ist

Laadi alla Google Playst

Jaga seda artiklit:
http://www.toxicolres.org/journal/view.html?doi=10.5487/TR.2016.32.2.103
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25842469/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6380979/
https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/stress-management/expert-answers/stress-and-hair-loss/faq-20057820#:~:text=Yes%2C%20stress%20and%20hair%20loss,follicles%20into%20a%20resting%20phase
https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-67362032656-8/fulltext#%20
https://www.womens-health-concern.org/help-and-advice/factsheets/menopausal-hair-loss/
Advertisement


Koolik on tuntud seisund imikutel. Ehkki nad on muidu terved, võivad nad esimestel elukuudel vahel lohutamatult nutta ilma näilise põhjuseta. Beebide koolikut seostatakse sageli kõhuvaluga. Kooliku mõistet kasutatakse ka täiskasvanutel, et kirjeldada äkilist, korduvat ja seletamatut kõhuvalu.
Me kõik võime aeg-ajalt olla kohmakad. Sa komistad äärekivi otsa või ajad kohvi oma uuele kleidile, kuid mõnikord ei ole kohmakus lihtsalt juhuslik eksimus, vaid korduv probleem. Võid märgata, et oled kuu teatud aegadel kohmakam kui tavaliselt või koperdad ja kukutad asju sagedamini, kui tunned stressi. Selles artiklis saad teada, mis on kohmakus ning kas see on murekoht või hoopis loomulik osa sinu isiksusest ja elust.
Raud on elutähtis mineraal, mida vajame hemoglobiini tootmiseks, hapniku transportimiseks, immuunsüsteemi toetamiseks ja paljude teiste kehafunktsioonide jaoks. Kahjuks on rauapuudus üks sagedasemaid alatoitumuse vorme maailmas. Tutvu rauapuuduse sümptomite ning selle mõjuga tervisele.