Räägime higistamisest
Higistamine on loomulik kehaline protsess—kõik meist higistavad, olenemata vanusest, soost või füüsilise aktiivsuse intensiivsusest. Mõnikord märkame muutusi selles, kui palju me higistame või kuidas meie higi lõhnab. Sellel on põhjuseid.
Higistamine ehk perspiratsioon on keha loomulik jahutusmehhanism: kehatemperatuur langeb, kui higipiisad ilmuvad nahale ja aurustuvad.
Higistamine on ka üks viis, kuidas keha puhastab end mürkidest. Kui palju me higistame ja kuidas meie higi lõhnab, võib anda viiteid sellest, mida keha parajasti läbi elab.
Me hakkame higistamist tundma, kui vedelikukadu ületab poole liitri piiri. See on eriti märgatav kuumaga, saunas või füüsilise koormuse ajal. Liikudes toodavad lihased palju soojust, mis paneb keha higistama.
Lisaks kuumusele on sage higistamise põhjus ka stress. Pingelistes olukordades higistame ja teatavad kehapiirkonnad (nägu, peopesad, kael, kaenlaalused, randmed, jalad) hakkavad tavaliselt rohkem higistama kui teised.
Kuidas higi tekib
Higistamisprotsessi juhivad sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem. Higi toodavad kahte tüüpi näärmed: ekriinsed ja apokriinsed näärmed.
- Ekriinsed näärmed asuvad kogu nahal, sealhulgas jalgadel, peopesadel, otsaesisel, põskedel ja kaenlaalustes. Need eritavad läbipaistvat, lõhnatut higi, mis koosneb veest ja sooladest. See on keha peamine jahutaja.
- Apokriinsed näärmed paiknevad kaenlaalustes, rindade all, naba ümbruses ja genitaalpiirkonnas. Nende näärmete higi sisaldab mitmesuguseid valke, eemaldunud naharakke ja rasvhappeid, mis reageerivad hapniku ja bakteritega. Nii kujuneb välja iga inimese isikupärane kehalõhn.
Pikemalt nahal olnud higi muutub ebameeldivalt lõhnavaks, sest puutub kokku naha pinnal elavate bakteritega. Mida kauem higi nahal püsib, seda intensiivsem on lõhn.
Miks higi lõhn muutub?
Mõnikord tundub, et higi lõhnab tavapärasest tugevamalt. Selle põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kõige tavalisem on toit. Mida vürtsikam toit (maitseained, sibul, küüslauk jms), seda intensiivsem on higi lõhn.
Higi niiskus pärineb veres olevast plasmast—värvitu vedelik, milles hõljuvad punased ja valged verelibled, soolad ning muud ained. Kui meie söök sisaldab vees lahustuvaid lõhnavaid ühendeid, imenduvad need samuti organismi vedelikesse. Enamik kehast väljuvast vedelikust eemaldatakse uriinina neerude kaudu, ülejäänu pääseb naha kaudu higina.
Mõned allikad väidavad, et liha ja muu loomse valgu söömine muudab higi lõhna tugevamaks. Veel mõjutavad higi lõhna näiteks kapsas, juust, kohv, šokolaad, sidrunid ja alkohol. Alkohol muudab mitte ainult higi lõhna, vaid suurendab ka higistamist. Teatud ravimid annavad ravimlõhna, mis kaob pärast ravimi kasutamise lõpetamist.
Lisaks toidule ja ravimitele mõjutavad higi lõhna ka vitamiinid. B-vitamiin koliin võib anda kalalõhna ning liigne B1-vitamiin ehk tiamiin võib anda tugeva lõhna nii higile kui uriinile. Üks levinumaid seleni üledoosi kõrvalmõjusid on tugev küüslaugulõhn suus ja higis; nii kõrge selenitase vajab viivitamatut arstiabi.
Liighigistamine
Naised higistavad rohkem menopausi ajal. Kui kehal pole enam vaja reguleerida ovulatsiooni ja menstruatsiooni, langevad loomulikult östrogeeni ning progesterooni tasemed. Need hormoonid mõjutavad omakorda ka teiste hormoonidega keha temperatuuri reguleerimist. Paljudel naistel esineb sel ajal kuumahoogusid ja tugevat higistamist. Hea uudis on see, et need sümptomid kaovad pärast keha üleminekut.
Ülekaalulisus soodustab higistamist. Mida rohkem kehakaalu, seda raskemini keha töötab – ka kõige lihtsamate tegevuste juures. Pingutus tähendab rohkem soojust ja see tähendab rohkem higistamist.
Liighigistamise põhjuseks võib olla ka närvisüsteemi ülekoormus. Stressil võivad olla paljud põhjused; kui oleme iga päev regulaarselt stressis, kannatab närvisüsteem. Parim lahendus on vähendada koormust, aga kui see pole võimalik, leia tervislikud toimetulekuviisid—tegele spordiga, leia hobi, mediteeri või räägi terapeutiga, et olukorrale paremini otsa vaadata.
Kui higistamine järsku suureneb—näiteks ärkad mitu ööd järjest läbimärjana—võib tegemist olla terviseprobleemiga, mida tuleks uurida.
- Nakkushaigused, nagu gripp või nohu, on sagedased põhjused. Sellisel juhul kaasnevad higistamisele tavaliselt ka teised sümptomid—palavik, peavalu, nohu, köha—ning vaevused mööduvad mõne päevaga.
- Kui higistamine on südameprobleemide sümptom, kaasneb sellele sageli väsimus ja jalgade ning labajalgade tursed. Sümptomid on eriti tugevad kuuma ilmaga.
- Hüpertüreoidism ehk kilpnäärme ületalitlus põhjustab hormonaalse tasakaaluhäire tõttu kiirenenud ainevahetust – see tõstab kehatemperatuuri, pulssi, põhjustab higiseid peopesi ning kaalulangust.
- Higistamine võib olla diabeedi või mõne diabeediravimi kõrvalnäht, eriti kui veresuhkru tase langeb kiiresti.
- Tugev higistamine koos kerge palaviku, isutus ja kaalulangusega võib viidata pahaloomulisele kasvajale.
- Ka kopsuhaigustega inimesed higistavad tavaliselt rohkem; sageli kaasneb sellele suur kaalukaotus.
Enamik neist seisunditest areneb aeglaselt. Jälgi muutuvaid sümptomeid oma kehas ning kui Sa pole kindel nende põhjustes, küsi kindlasti arstilt nõu.
Hüperhidroos
Mõnikord higistavad inimesed ülemäära, hoolimata sellest, et nad on täiesti terved. Seda nimetatakse primaarseks lokaalseteks hüperhidroosiks ning see esineb umbes 1–3% elanikkonnast, algusega tavaliselt juba lapse- või noorukieas.
Lokaalne tähendab, et sümptomid avalduvad ainult kindlates kehapiirkondades, näiteks kaenlaalustes, kubemepiirkonnas, peas, näol, kätel või jalgadel. Tavaliselt mõjutavad sümptomid mõlemat kehapoolt võrdselt.
Praegu pole teada, mis põhjustab primaarset lokaalset hüperhidroosi, kuid arvatakse, et see on tingitud väikesest tõrkest närvisüsteemis. Mõningad tõendid viitavad ka pärilikkusele.
Kõnealune seisund pole kuigi ohtlik, kuid võib põhjustada piinlikkust ja isegi sotsiaalset eraldumist. Õiged strateegiad selle leevendamisel võivad märgatavalt parandada vaimset heaolu.
Kuidas higistamist kontrollida
- Joo rohkem! Higistamisel langeb vereplasma osakaal, mis paneb südame kiiremini tööle, ning kaotame olulisi soolasid ja mineraale. Intensiivsema higistamise korral tuleb taastada nii vedeliku kui elektrolüütide tasakaal.
- Hoolitse hügieeni eest—pese end regulaarselt ning kuuma ilmaga veel sagedamini. Vaheta higistamise järel riided puhaste vastu.
- Mõned kangad suurendavad higistamist või intensiivistavad lõhna. Treeninguks vali riided, mis "hingavad" või juhivad niiskuse kehast eemale.
- Kasuta vajadusel antiperspiranti või deodoranti, et muuta higistamist või lõhna. Need vahendid võivad aga tekitada kõrvaltoimeid ning igapäevaseks kasutamiseks need ei sobi.
- Katseta deodorandialternatiive—neid on palju, kuid sobiva leidmine võib võtta aega.
- Kui liighigistamisega kaasnevad muud kahtlased sümptomid (kaalulangus, nõrkus vms), pöördu arsti poole. Tunned end varsti märksa paremini!
Aitame Sul oma tsüklit jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla kohe:
