Hormonaalsed ja mittehormonaalsed emakasiseseadmed: eeliste, võimalike kõrvalmõjude ja kulude võrdlus
Millised on hormonaalsete ja mittehormonaalsete emakasiseseadmete erinevused? Millised on kummagi rasestumisvastase vahendi eelised ja kõrvalmõjud? Ja kuidas on kuludega? Sellest artiklist saad teada rohkem erinevatest emakasiseseadmete tüüpide kohta, et saaksid leida endale sobivaima lahenduse.
Kui oled kunagi kaalunud rasestumisvastaseid vahendeid, kas siis raseduse vältimiseks või tervise kaalutlustel, oled tõenäoliselt kokku puutunud kahe võimalusega: hormonaalsed ja mittehormonaalsed rasestumisvastased meetodid. Hormonaalseid meetodeid on palju – näiteks kombineeritud tabletid, tuperõngad ja hormonaalsed emakasiseseadmed. Mittehormonaalseid valikuid on oluliselt vähem. Kui sa ei soovi, et rasestumisvastased vahendid mõjutaksid su hormoone, jäävad sisuliselt alles barjäärimeetodid ja vaskemakasiseseade. Käesolevas artiklis võrdleme hormonaalseid ja mittehormonaalseid ehk vaskemakasiseseadmeid.
Loe edasi, et teada saada:
- Kuidas hormonaalsed ja mittehormonaalsed emakasiseseadmed toimivad
- Nende tõhusus
- Kaua kumbki seade kestab
- Kuidas maksumused ja paigaldusprotseduurid erinevad
Mis on emakasiseseadmed (IUD)?
Nii hormonaalsed kui mittehormonaalsed emakasiseseadmed (IUD) on väikesed T-kujulised rasestumisvastased vahendid, mis paigaldatakse emakaõõnde tervishoiutöötaja poolt. Nende kuju võimaldab sobituda emakasse ning vabastada kas hormoone või vaseioone, et vältida rasestumist.
Emakasiseseadmeid on kahte tüüpi:
- Vaskemakasiseseade
- Hormonaalne emakasisene seade
Mõlemad valikud on väga tõhusad raseduse vältimisel ja saavutavad ühe kõrgeima efektiivsuse määraga võrreldes teiste rasestumisvastaste meetoditega.
Emakasiseseade on nii abielus kui vallaliste naiste seas kolmas populaarseim rasestumisvastane viis – neist eespool on vaid sterilisatsioon ja kondoomid.
Hormonaalne emakasisene seade
Hormonaalsed emakasiseseadmed toimivad, vabastades hormooni nimega levonorgestreel (üks progestiini vorm), mis jäljendab naise kehas leiduvat looduslikku progesterooni. Seade vabastab väikese koguse seda hormooni otse emakasse. See muudab emakakaela lima paksemaks, takistades seemnerakkude liikumist munarakkudeni, ning muudab emaka limaskesta (endomeetriumi) õhukesemaks, mistõttu väheneb menstruatsioonivere hulk ja tõenäosus, et viljastatud munarakk kinnitub emakasse.
Kuigi tegemist on hormonaalse meetodiga, toimib hormooni vabanemine lokaalselt – erinevalt näiteks pillidest, plaastritest või süstidest.
Tuntumad hormonaalsed emakasiseseadmete kaubamärgid on:
- Mirena: Kõige laialdasemalt kasutatav üle maailma. Sisaldab 52 mg levonorgestreeli ning kestab kuni 7 aastat. Tänu selle hormoonide kogusele kasutatakse Mirenat sageli ka rohke menstruatsioonivere raviks, lisaks rasestumisvastasele toimele.
- Kyleena: Populaarne valik, mis sisaldab vähem levonorgestreeli (19,5 mg). See seade kestab kuni 5 aastat ja on eelistatud eelkõige naiste seas, kes pole veel sünnitanud, aga võivad seda soovida tulevikus.
- Skyla/Jaydess: Sisaldab kõige väiksemat levonorgestreeli kogust – vaid 13,5 mg. Skyla sobib kuni 3 aastaks ning on soovitatav noorematele või väiksema emakaga inimestele.
Kui tõhusad on hormonaalsed emakasiseseadmed?
IUD-d on ühed kõige tõhusamad rasestumisvastased vahendid, ulatudes enam kui 99% efektiivsuseni. Seda seetõttu, et inimese võimalikku eksimust on vähe – sa ei saa unustada tabletti võtta ega pea seadet ise sisestama, seega jääb see emakasse kuni otsustad selle eemaldada.
Kaua võib hormonaalset emakasisest seadet kasutada?
Enamik hormonaalseid IUD-seadmeid toimivad 3–8 aastat, sõltuvalt kaubamärgist. Konsulteeri selle kohta arsti juures paigaldamisel ning märgi endale kalendrisse seadme aegumistähtaeg, kui ei plaani vahepeal rasestuda.
Millised on hormonaalse emakasiseseadme eelised?
Hormonaalsed IUD-d on ühed ohutumad rasestumisvastased vahendid, rohkem kui 99% efektiivsusega.
Lisaks veel eelised:
- Vähendab rohket menstruatsioonivere, tavaliselt kolme kuu jooksul muutuvad menstruatsioonid väga nõrgaks või kaovad sootuks.
- Vähem või puuduvad menstruatsioonikrambid ja -valud
- Aitab leevendada endometrioosi sümptomeid
- Võib vähendada vaagnapõletiku valusid
- Vähendab vaagnapõletiku riski
- Vähendab aneemiat, kuna verekaotus on väiksem
- Aitab perimenopausi sümptomite korral
- Pikaaegne, kuid pöörduv lahendus
- Ei pea igapäevaselt ravimeid meeles pidama
- Hormoone jõuab verre olematult vähe võrreldes pillidega
- Pikemas plaanis soodsam kui igakuine rasestumisvastane kaitse
Millised on hormonaalse emakasiseseadme kõrvalmõjud?
Hormonaalsetel IUD-del võib olla rohkem kõrvaltoimeid kui mittehormonaalsetel, kuid need on siiski harvemad ja kergemad võrreldes teiste hormonaalsete meetoditega (nt pillid). Kõige tavalisemad kõrvalnähud on menstruatsioonitaolised krambid ja täppisveritsus paari esimese ööpäeva jooksul pärast paigaldamist. Täppisveritsus võib kesta kuni 3 kuud, mõnikord aga kuni 6 kuud. Menstruatsioon võib kaduda või muutuda nii kergelt, et piisab pesukaitsest. Muud kõrvaltoimed võivad olla rindade hellus, peavalu, akne, meeleolumuutused ja puhitus.
Harva, kuid võivad esineda tõsisemad kõrvalmõjud:
- IUD väljub emakast osaliselt või täielikult
- Emakavere või -seina läbistamine ehk perforeerumine
- Vaagnapõletik
Kui palju maksab hormonaalne emakasisene seade?
Hormonaalsete IUD-de hinnad sõltuvad kaubamärgist, asukohariigist ja kindlustuskattest. Tuleb arvestada, et maksma peab nii seadme kui ka paigaldamisprotseduuri eest. USA-s on hinnad üldiselt vahemikus 0–1300 dollarit, sõltuvalt sinu meditsiinikindlustusest.
Paljudes Euroopa riikides, näiteks Suurbritannias, Saksamaal ja Prantsusmaal, maksab IUD koos paigaldusega umbes 120–200 eurot.
Mittehormonaalne emakasiseseade
Ainus mittehormonaalne emakasiseseadme variant on vaskemakasisene seade. Neid seadmeid kaetakse vasktraadiga, mis töötab spermatosoide inaktiveerides.
Vaskemakasiseseadme vabanevad vaseioonid loovad spermatosoidele mürgise keskkonna, tappes või lülitades need välja enne, kui nad jõuavad munarakuni. Samuti tekitab vask emakasse põletikulise reaktsiooni, mis takistab viljastatud munaraku kinnitumist emakaseinale.
Kui tõhus on vaskemakasisene seade?
Nagu hormonaalsed seadmed, pakub ka vask-IUD enam kui 99% efektiivsust raseduse ärahoidmisel, sest inimlikke eksimisvõimalusi on vähe. Mõnede allikate järgi võib vask-IUD olla isegi vahetult pärast sisestamist kõige tõhusam, sest hakkab toimima kohe. Seetõttu sobib vaskemakasisene seade ka erakorraliseks rasestumisvastaseks kaitseks.
Kaua võib kasutada vaskemakasisest seadet?
Vaskemakasisene seade on üks kõige kauakestvamaid pöörduvaid rasestumisvastaseid meetodeid – enamus seadmeid kestab kuni 10 aastat. Jälgi kindlasti seadme paigaldamise kuupäeva ning lepi aegsasti kokku arstivisiit, et see vajadusel eemaldada või vahetada.
Millised on vaskemakasiseseadme eelised?
Vask-IUD on väga tõhus pikaajaline kaitse raseduse vastu. Suurim eelis hormonaalsete seadmete ees on, et see ei vabasta kehasse sünteetilisi hormoone. Paljud on nende suhtes tundlikud ning kogevad ebameeldivaid kõrvalnähte. Vask-IUD on tõhus ning omab väiksemat mõju üleüldisele tervisele.
Vase eripära tõttu saab mittehormonaalset emakasisest seadet kasutada ka erakorraliseks rasestumisvastaseks vahendiks, kui see paigaldada kuni 5 päeva pärast kaitsmata vahekorda.
Seda saab kasutada ka usaldusväärse rasestumisvastase meetodina rinnaga toitmise ajal, kuna see ei vabasta hormoone. Ja rasedaks on võimalik jääda kohe pärast seadme eemaldamist.
Mittehormonaalse IUD kõrvaltoimed
Vask-IUD ei mõjuta tervist laiemalt, kuid võib muuta menstruatsiooniga seotud sümptomeid tugevamaks. Pärast paigaldamist on menstruatsioonid tõenäoliselt samasugused või isegi vererohkemad. Algas võivad kaasneda tugevamad menstruatsioonikrambid, eriti esimesel kuul. Seepärast ei sobi vask-IUD naistele, kellel on väga tugevad menstruatsioonid, vaseallergia või Wilsoni tõbi.
Kui palju maksab vaskemakasisene seade?
Ka siin tuleb arvestada seadme ja paigaldusteenuse maksumusega. Nagu hormonaalsete puhul, maksavad vaskemakasiseseadmed USA-s umbes 1000 dollarit või rohkem. Mõnes Euroopa riigis on hind koos paigaldusega 130–450 eurot.
Paigaldusprotseduur ja ettevalmistus
Paigaldusprotseduur on üsna lihtne, kuid võib olla valulik. Paljudes kliinikutes soovitatakse tund enne visiit võtta valuvaigistit, näiteks ibuprofeeni. Soovi korral võid küsida ka lokaalset tuimestust. Valu tekib, kuna seadme paigaldamiseks peab arst emakakaela avama.
Emakakael võib hakata kokkutõmbuma, põhjustades menstruatsioonikrampidele sarnast valu. Mõned naised kogevad aga palju tugevamat valu – esineda võib isegi minestamist või iiveldust. Seega tasub enda eest seista ning vajadusel arstiga arutada, millised on parimad valu leevendamise võimalused. Hea uudis on see, et valu kestab enamasti vaid mõne hetke ja peaks mööduma paari päeva järel täielikult.
Emakasisese seadme paigaldus toimub arsti kabinetis ning kestab umbes 10–15 minutit. Enne seadme sisestamist veendub arst, et sa pole rase – kõige parem aeg paigalduseks on menstruatsiooni ajal, kui emakakael on ise avatum ning protseduur vähem valulik.
Paigalduse ajal lamad uuringulaual, jalad toetusraudadel. Arst teeb günekoloogilise läbivaatuse ning kasutab emakakaela vaatlemiseks spetsiaalset instrumenti (peeglit). Emakakael ja tupp puhastatakse antiseptikuga ning mõõdetakse õhukese vardaga. Seejärel sisestatakse IUD emakasse spetsiaalse aplikaatoriga, jäetakse välja ulatuma nöörid, mida lühendatakse umbes 2–5 cm pikkuseks.
Taastumine on üldiselt kiire ja saad naasta tööle või kooli juba samal päeval. Arst võib soovitada käsimüügist valuvaigisteid ning kuuma kotti krampide leevendamiseks. Vähemalt 24 tunni jooksul pärast paigaldust ei soovitata vaginaalset vahekorda, tampooni või menstruaaltopsi sisestamist. Samuti on esimesel päeval hea vältida sauna või vanni.
Mida jälgida pärast emakasiseseadme paigaldust?
Mõne päeva jooksul pärast paigaldust on täiesti normaalne tunda kerget ebamugavust ja krampe. Kui sul tekib palavik, tugev valu, ebatavaline voolus, ebatavaline vereeritus või tugevad krambid, mis ei allu valuvaigistitele, pöördu kindlasti arsti poole.
IUD muudab igapäevaelu lihtsamaks, kuid vajab regulaarset jälgimist. Kontrolli iga kuu seadme nööri pikkust, eriti pärast menstruatsiooni. Sina ega sinu partner ei tohiks nööre tunda – kui tunnete, pöördu arsti poole, kes vajadusel neid lühendab.
Jälgi ka, kas menstruaalverejooksu mustris toimub olulisi muutusi. Märka ka rasedusele viitavaid sümptomeid, kuigi rasedus IUD-ga on haruldane. Kui ei tunne enam nööri sõrmedega, need tunduvad pikemad või lühemad või tunned seadme plastosa, pöördu kindlasti arsti poole.
Vali endale sobiv rasestumisvastane vahend
Valikuvõimalusi on enamikus lääneriikides palju. Samas ei ole saladus, et õigesti sobiva lahenduse leidmine võib võtta aega. Hormonaalsed IUD-d sobivad eriti hästi menstruatsioonivalude ja rohke verejooksu leevendamiseks, vaskseadmel on pigem vähem üldisi kõrvaltoimeid. Enne otsustamist loe kindlasti lisa ning aruta arstiga võimalikke eeliseid ja riske. Kõige tähtsam on võtta vastutus oma tervise ja viljakuse üle enda kanda.
Laadi alla WomanLog rakendus:
