Sünnitusjärgne depressioon
Me pöörame tavaliselt palju tähelepanu rasedatele ja nende vajadustele, kuid pärast lapse sündi nihkub fookus vastsündinule. Ema annab kogu oma energia uuele beebile ja sageli jäävad tema enda vajadused tahaplaanile. Uus ema kogeb elus ja kehas tohutuid füsioloogilisi ning psühholoogilisi muutusi. Talle on väga oluline lähedaste tugi, et taastada tasakaal.
Sünnitus on iga ema jaoks erakordne teekond. See on ühe uue peatüki algus, kus kõik on muutunud. Rasedus ja sünnitamine on füüsiliselt ning emotsionaalselt väljakutsuvad ning see on alles algus. Elu on nüüd jäädavalt teistsugune ja keerleb 24/7 uue inimese ümber. Isegi kõige paremini planeeritud ning imelisem sünnitus võib kaasa tuua raskusi. Üks tihti alahinnatud väljakutsetest on sünnitusjärgne depressioon.
Mis on sünnitusjärgne depressioon?
Sünnitusjärgne ehk postnataalne depressioon kirjeldab masenduse seisundit, mida paljud naised kogevad pärast sünnitust. See on oluliselt sagedasem, kui arvatakse — vähemalt üks üheksast uuest emast kogeb seda. Kuna aga paljud naised tunnevad end ebamugavalt jagades, et nad on peale sünnitust rõõmu asemel hoopis kurvad, võib tõeline protsent olla veelgi suurem.
'Beebiblues' ehk sünnituseelsed meeleolukõikumised on mõne nädala jooksul pärast sünnitust väga levinud. Lõppude lõpuks on inimene, keda sa üheksa kuud oma kehas kandsid, nüüd maailmas. Su keha läbib järske hormonaalseid muutusi, mis mõjutavad meeleolu ja füüsist. Kui aga kurbus, tühjusetunne ja keskendumisraskused kestavad üle paari nädala, võib tegemist olla juba sünnitusjärgse depressiooniga.
See on tõsine seisund, mis vajab spetsialisti tähelepanu, vastasel juhul võib takistada ema igapäevaste toimetustega toimetulekut ja ohustada nii ema kui lapse turvalisust. Vastsündinu vajab järgnevatel kuudel ja aastatel palju hoolt ning tähelepanu, kuid ka uus ema väärib abi ja hoolivust. Kui sa või keegi sinu lähedastest on hiljuti sünnitanud, julgusta teda rääkima ja jagama oma kogemusi inimestega, kes hoolivad ning saavad toetada.
Miks tekib sünnitusjärgne depressioon?
Kuigi sünnitusjärgset depressiooni võivad soodustada ka muud tegurid, on kõige sagedasem põhjus hormonaalsed muutused, kuna raseduse ajal tõusevad östrogeeni ja progesterooni tasemed maksimaalseks, kuid vahetult pärast sünnitust langevad need järsult ja taastuvad peagi raseduse eelsele tasemele. Hormoonid mõjutavad paljusid olulisi keha funktsioone, seega pole üllatav, et unepuuduses, pidevas hoolduskoormuses kaotab uus ema kontrolli selle üle, mis kehas toimub, ning meeleolukõikumised ja depressioon võivad kergesti tekkida.
Naiste suguhormoonid on otseselt seotud nn „õnnehormoonidega” ehk endorfiinidega. Kui progesterooni ja östrogeeni tase langeb, väheneb ka endorfiinide tase. Muud füsioloogilised faktorid, mis soodustavad sünnitusjärgset depressiooni, on sügav väsimus pärast sünnitust, valu ja taastumine pärast sünnitust, kurnatus beebi eest hoolitsemisel ning vajadus leppida uue keha ja piiratud iseseisvusega.
Füsioloogilised muutused pole siiski ainus põhjus.
Naised tunnevad survet luua oma lapsega kohene side ja olla täiuslik ema, kuid see on pea võimatu, sest keegi ei saa elumuutvaks sündmuseks täielikult valmis olla ega vigu vältida (Loe rohkem rasedusega seotud müütidest). Majanduslik ebakindlus ning uued kohustused võivad olukorda veelgi pingelisemaks muuta.
Sünnitusjärgse depressiooni tunnused
Sa ei pruugi ise märgatagi, kui lähedane või sina ise sünnitusjärgset depressiooni läbi elab. Sageli arvatakse, et väsimus ja unetud ööd tekitavad kurvameelsust, jõuetust või ärevust. Paljud uued emad varjavad oma kurbust ja kahetsust, sest ühiskonna ootus on olla rõõmus ja tänulik. Mõned tuntumad märgid, millele tähelepanu pöörata:
- 'Beebiblues' ei kao paari nädalaga
- Tühjusetunne, kurbus, sagedased nutuhood
- Ärrituvus ja ülekoormatuse tunne
- Raskused lapsega kontakti loomisel
- Mõtted enesele või lapsele haiget tegemisest
- Puudub motivatsioon igapäevasteks tegevusteks, huvi puudumine lapse eest hoolitsemisel
- Liiaga palju magamine või unetus
- Liigsöömine või söögiisu puudumine
- Süü- ja häbitunne emana
Sünnitusjärgse depressiooni märkamatuks jäämise oht
Ilma abita võib sünnitusjärgne depressioon areneda kliiniliseks depressiooniks. On väga tähtis pöörata tähelepanu sümptomitele ja otsida tuge enne, kui häbi ja kahelnud mõtted muutuvad harjumuseks. Paljud naised varjavad oma negatiivseid tundeid, sest ei soovi, et teised näeksid, kui raske on uue vanemarolliga toime tulla. Samuti kipuvad sõbrad ja pereliikmed endisest kaugemale jääma, sest ema ei saa enam suhelda nii nagu varem. See võib olla hoop, millega ei osatagi arvestada. Need rasked tunded on aga normaalsed ning pole mõtet teeselda, et lapsevanemaks kasvamine peaks alati lihtne olema.
Kui depressioon kestab, võib lapsel tekkida ärev kiindumus, areng võib olla aeglasem, või laps muutub passiivseks. Sellised varased raskused võivad hiljem viia käitumis- ja vaimse tervise probleemideni, mille eest pahatihti vastutab ema ise, kuigi kui ema varud on otsas, pole tal võimalik hoolt pakkuda.
Kuidas hõlbustada uute emade kohanemist?
Kuigi emad võiksid julgelt jagada oma muresid hoolivate inimestega, on ka võimalusi, kuidas ühiskond saaks uusi emasid paremini toetada.
Muudame ressursid emadele kättesaadavamaks
Ühiskond pöörab palju tähelepanu ja ressursse tulevastele emadele ning pärast sündi nende vastsündinutele, kuid kedagi ei valmistata ette eesootavaks — 24/7 vastutus, mida raskendab unetus, kaugenemine sõpradest, kel pole lapsi, perekonna ja ühiskonna surve toimida kindlal viisil isegi siis, kui emas endal on teised eelistused, rääkimata sünnitusjärgse depressiooni võitlusest.
Perearstid ja tervishoiutöötajad peavad leidma paremaid viise, et selgitada muutusi, mida uus ema oma kehas ja elus kogeb. Kui naine teab, mida oodata ja ei tunne end üksi, mõistab ta paremini oma võimeid ja piire ning saab julgelt abi küsida. Häbistamine või tähelepanu puudumine paneb paljusid naisi vaikselt kannatama, arvates ekslikult, et nad peaksid kõigega ise hakkama saama.
Normaliseerime negatiivsed tunded pärast sünnitust
Inimese kasvatamine oma kehas pole lihtne, ent on võrreldes lapse eest hoolitsemise, kaitsmise, suunamise ja armastamisega siiski kerge ülesanne. Lapsevanemaks olemine kestab kogu elu ja keegi ei saa valmistada sind kõigiks olukordadeks ette. Meeleheitlikkus, eksinud tunne ja kurbus uute kohustuste pöörises ning süütunne selle pärast, mida pole teadnud või oleks teha võinud, on loomulik osa lapse kasvatamisest. Neid kogemusi peaks aktsepteerima, sest need on osa inimlikust teekonnast. Just mõistmine aitab naistel üle saada häbitundest, mida nad asjata kannavad. Lapsevanemaks kasvamine tähendab alati korduvat katkemist ja parandamist — nagu kõigis olulistes suhetes elus.
Lõpetame naiste survestamise emaduseks
Uskumus, et naine saavutab täisväärtuslikkuse ainult emana, on tänapäevalgi levinud. Paljud naised tunnevad survet saada emaks enne, kui nad saavad iseenda jaoks selgusele jõuda. See võib hiljem viia kahetsuse ja lapse hooletussejätmiseni. Mõtle põhjalikult, mida tähendab uue inimese maailma toomine: see pole ainult armsad hetked, vaid pidev vastutus teise inimese kasvatamise, ootamatute raskustega toimetuleku ja vanemliku mustritega leppimise protsess, kui tuleb armastada kedagi, kes võib olla ootamatult erinev sinust. Kas sul on vajalikud ressursid lapse hoidmiseks? Kas oled valmis panustama igapäevaselt, isegi kui kõigeks pole kunagi võimalik valmis olla? Kas sinu ümber on sõpru ja pereliikmeid, kes on valmis sind selles rollis toetama? Pea meeles — inimesed, kes sind emaduseks survestavad, pole sageli valmis aitama su last kasvatada.
Loe lähemalt: Kas ma tahan last?
Emadus on õnnistus paljudele naistele, kuid see võib olla keeruline isegi siis, kui laps on väga oodatud. Uue beebi eest hoolitsemisega hätta jäämine pole häbiasi, sest keegi ei paku juhendit ega kindlat plaani, kuidas kõige paremini hakkama saada. Kurbus, tühjusetunne ja süütunne on normaalsed, ent nende kogemuste varjamine suurendab surveid uutele emadele. Sünnitusjärgne depressioon pole lihtsalt „hormonaalsus”, vaid tõsine seisund, millest on võimalik välja tulla armastuse, toetuse ja meditsiinilise abiga.
Saad jälgida oma tsüklit WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe alla:
