Valiv Emakas Teooria: Mis See On ja Miks On See Oluline
Rasedaks jäämise tõenäosus esimesel kuul pärast proovimise alustamist on vaid 20–30%. Mida kauem üritada rasestuda, seda paremad on sinu võimalused. Umbes 80% paaridest jääb rasedaks esimese aasta jooksul. Kõigil ei ole aga nii palju õnne, sest paljud tegurid võivad viljastumise võimalusi vähendada. Üks huvitav tegur on “valiva emaka” teooria. Sellest artiklist saad teada, mida rasedaks jäämine tegelikult nõuab ja miks võib sinu emakas sulle justkui vastu töötada.
Lisaks sellele, et naise keha suudab uut elu luua ja kanda, võib ta ka ise valida, millist elu kanda. Valiva emaka idee on olemas olnud juba pikka aega. Selle teooria kohaselt võib naise keha ise otsustada, milliseid embrüoid hoida ja milliseid tagasi lükata.
Kuidas inimene viljastub?
Selleks, et mõista, kuidas meie keha suudab kõige elujõulisemaid embrüoid valida, vaatame esmalt, kuidas viljastumine toimub. Inimese viljastumine on suures osas juhuslik protsess. Ootamatusi võib juhtuda iga hetk, kuid teadlikult rasedaks jäämine pole alati nii lihtne ning võib võtta mitmeid katseid ja aastaid. Paljud erinevad tegurid peavad ühtima, et õiged tingimused viljastumiseks tekiksid.
Kord kuus vabastab üks munasarjadest küpse munaraku (ova), mis liigub munajuhasse. Seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks ning see toimub tavaliselt menstruaaltsükli keskel ning kestab vaid 24–48 tundi, enne kui munarakk organismis uuesti imendub.
Kui soovid rasestuda, suurendab seksimine selle viljakusperioodi jooksul sinu võimalusi. Mehe ejakulatsiooni käigus väljub miljoneid seemnerakke, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhadesse.
Kui seemnerakk kohtub munarakuga munajuhas, tungib ta selle välismembraani. Ovulatsiooni ajal muutub emakakaela lima vedelamaks ja vähem happeliseks, mis aitab seemnerakkudel paremini ellu jääda ja munarakuni jõuda. Sel ajal läbivad seemnerakud biokeemilisi muutusi ehk kapatsitatsiooni, mis muudab need viljastamiseks võimeliseks. Kui seemnerakk jõuab lähedale, eraldab ta ensüüme, et lagundada munarakku ümbritsevad kihid. Seejärel liituvad seemneraku ja munaraku geenid ning tekib üks rakk nimega sügoot.
Sügoot hakkab jagunema, liikudes samal ajal mööda munajuha emakasse. Seda jagunevate rakkude kogumit nimetatakse kõigepealt morulaks ja hiljem blastotsüstiks. Umbes nädal pärast viljastumist kinnitub blastotsüst emaka seina külge, kus ta saab edasi areneda embrüoks ja loodeks terve raseduse jooksul. Embrüo kinnitudes tekib platsenta, mis varustab kasvavat last kõikide vajalike ainete ja funktsioonidega.
Miks võib rasedaks jäämine tunduda ime?
Umbes 11% naistest ja 9% meestest esineb viljakusprobleeme. Kuni 15% paaridest ei saa loomulikul teel rasestuda ka pärast aastast proovimist. Rasestumise võimalusi mõjutavad mitmed tegurid, alates tervisest ja vanusest kuni geenide ja elustiilini. Kuid olenemata sellest, kui kiiresti mõned paarid rasestuvad, pole väljend “sünd on ime” sugugi liialdus.
Siin on põhjused:
Iga kuu on viljakusperiood väga lühike. Ovulatsioon ehk aeg, mil munarakk on viljastatav, kestab vaid 24–48 tundi, ning mõnikord ovulatsiooni ei toimugi. Jah, seemnerakud võivad naise kehas ellu jääda umbes viis päeva, kuid see peab langema kokku viljakusperioodiga.
Enne ovulatsiooni on tupe pH tihti liiga happeline, et seemnerakud kaua ellu jääksid. Samuti on tupeeritus sel ajal kuivem, mis takistab seemnerakkudel emakasse jõudmist. Enamus igas ejakulatsioonis olevatest seemnerakkudest polegi elujõulised, ning needki, mis on, ei pruugi iial munarakuni jõuda.
Lisaks sellele võib ka naise immuunsüsteem rünnata seemnerakke. Uuringud on näidanud, et seemnevedelik tekitab naise kehas immuunvastuse. See tähendab, et naise keha üritab seemnerakud välja tõrjuda ja peab neid võõrkehadeks.
Mis on valiv emakas?
“Valiva emaka” teooria viitab kontseptsioonile reproduktiivbioloogias, mille kohaselt võib emakas mõjutada seda, millised embrüod saavad kinnituda ja areneda raseduseks. Selle teooria järgi on emakas võimeline ära tundma embrüo kvaliteeti või geneetilist sobivust emaga.
Emakas võib toetada just nende embrüode kinnitumist ja kasvu, mis on tervemad või emaga geneetiliselt sobivamad. See teooria on siiski vaid oletus ja pole teaduslikult tõestatud. Kui see aga tõele vastab, tähendaks see, et rasestumine ning raseduse lõpuni kandmine on tegelikult veel raskem, kui arvasime.
Valiva emaka teooria seab kahtluse alla levinud arusaama, et emakas on viljastumise protsessis passiivne keskkond. Kui see tõeks osutub, võib emakas saata biokeemilisi signaale, hinnates embrüo kvaliteeti. Nii võiks emakas suurendada raseduse õnnestumise ja terve lapse saamise tõenäosust, andes inimestele evolutsioonilise eelise.
Mis saab nendest embrüotest või seemnerakkudest, mis tagasi lükatakse?
Kui sa aktiivselt üritad rasestuda, võid mõelda, mis su kehas tegelikult juhtub, kui see lükkab seemnerakud tagasi või ei lase embrüodel kinnituda. Kui “valiva emaka” teooria peab paika, võiks naise suguteede biokeemiline keskkond või immuunvastus osa seemnerakke hävitada või muuta liikumisvõimetuks.
Embrüode puhul võib immuunsüsteem ebakvaliteetseid embrüoid juba väga varajases staadiumis rünnata ja tagasi lükata. Ka biokeemilised tegurid, nagu hormoonid või valgudega seotud signaalid, võivad põhjustada, et mõni embrüo ei arene pärast kinnitumist korralikult. Kui emakas tagasi lükkab seemnerakud või embrüod väga varajases faasis, siis sa tõenäoliselt ei märkagi seda. Isegi juba kinnitunud embrüod, mis surevad raseduse esimesel trimestril ja põhjustavad iseenesliku raseduse katkemise, võivad märkamata jääda, sest meenutavad tugevat menstruatsiooni. Tegelikult lõppeb koguni 20% rasedustest iseenesliku katkemisega.
Kuidas suurendada rasedaks jäämise võimalusi?
On mitmeid viise, kuidas oma rasedaks jäämise tõenäosust suurendada.
- Jälgi oma ovulatsiooni ja tee vahekorda oma viljakusakna jooksul, mis on tavaliselt 5 päeva enne ja kaasa arvatud ovulatsioonipäev. Kasuta ovulatsiooniteste, jälgi basaaltemperatuuri või emakakaela lima muutusi, et ovulatsiooni täpselt kindlaks teha. Tihedam seks ei tõsta alati viljastumise tõenäosust – mida rohkem on seemnepurset, seda väiksemad on seemnerakkude arv ja liikuvus. Seetõttu on kõige parem vahekorras olla mõned päevad enne ovulatsiooni ja ovulatsiooni ajal.
- Hoia normaalset kehakaalu. Ülekaal või alakaal võivad mõjutada su tsüklit ja vähendada viljakust.
- Paari kuu jooksul enne proovimist paranda oma elustiili. Väldi suitsetamist ja liigset alkoholi, leia viise stressi vähendamiseks – tee trenni, harjuta joogat või meditatsiooni. Võta juba varakult foolhappega rasedusvitamiine – foolhape aitab ennetada teatud sünnidefekte. Uuringud näitavad ka, et planeeritud rasedused on üldjuhul tervemad.
Ka sinu partner peaks raseduseks valmistuma. Levinud arvamuse kohaselt seisneb mehe roll vaid munaraku viljastamises, kuid pool embrüo geenidest tuleb isapoolsest materjalist. Kui tema seemnerakkude kvaliteet on kehv, võib emakas need tagasi lükata või see mõjutab lapse tervist.
Mõned kuud enne, kui hakkate last planeerima, võiks ka partner loobuda suitsetamisest, vähendada alkoholi, toituda tervislikumalt ja liikuda rohkem. See mitte ainult ei suurenda teie võimalusi rasedaks jääda, vaid aitab kaasa ka terve lapse sünnile.
Kuid isegi kui sa elad kõige ideaalsemat eluviisi ja katsetad kõiki võimalikke viise rasestumise suurendamiseks, võib mõnel inimesel rasestumine ikkagi raskem olla. Kuigi see on väga masendav ja kurb, on oluline teada, et välja on pakkuda alternatiive.
Kunstlik viljastamine (IVF)
In vitro viljastamine (IVF) on abistatud reproduktiivtehnoloogia liik. Protseduuri käigus viljastatakse munarakud laboritingimustes väljaspool keha mehe seemnerakkudega.
Selleks, et IVF õnnestuks, on vaja koguda võimalikult palju elujõulisi munarakke. Selle jaoks võtab naine viljakusravimeid, mis stimuleerivad munasarju tootma mitut küpset folliikulit, mitte vaid ühte. Kui folliikulid on küpsed, eemaldatakse munarakud väikese kirurgilise protseduuriga.
Mees annab seemnerakud, millega munarakud viljastatakse. Pärast viljastamist kasvatatakse embrüoid laboratingimustes paar päeva. Mõned terved embrüod valitakse välja ja siirdatakse peene kateetri abil emakasse läbi emakakaela.
Paljude paaride jaoks on IVF ainuke võimalus rasestuda. Edu tõenäosus on 41–47%, kui oled alla 35 aasta vana. Pärast 35. eluaastat tõenäosus väheneb, kuid IVF abil võib ka üle 40-aastasena rasestuda. Samas tuleb arvestada, et edukus langeb ja rasedus võib olla raskem. Lisaks võib vaja minna mitmeid katseid, protseduurid on nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt koormavad ning sageli väga kallid.
Lõpetuseks
Rasedaks jäämine võib olla keeruline ja võtta aastaid. Kuid on viise, kuidas oma võimalusi parandada. Tänu iga päev edasi arenevale meditsiinile saavad üha rohkem paarid kogeda lapsevanemaks olemise rõõmu. Loodame, et see artikkel aitas paremini mõista, millest su keha rasestumise teekonnal läbi läheb. Kui tahad teada rohkem raseduse ning naiste tervise kohta, vaata meie blogi.
Laadi WomanLog alla:
