Umbes 15% paaridest puutuvad kokku viljatusega. Lastesoov, mille täitmine on takistatud, võib suhtesse tuua palju pingeid ja kurbust. Abistav reproduktiivtehnoloogia, lapsendamine ja asendusemadus on kolm erinevat teed lapsevanemaks saamiseks. Selles artiklis uurime asendusemadust ja võimalusi, mida see pakub viljatutele paaridele, samasoolistele paaridele ning üksikvanematele.
Rasedus ja sünnitus on lapsevanemaks saamise keskmes. Kahjuks ei ole kõik naised võimelised loomulikul teel last eostama ja sünnitama. Viljatusprobleemidega paarid saavad kasutada kehavälist viljastamist (IVF), intratsütoplasmaatilist spermide süstimist (ICSI), viljakust toetavaid ravimeid, lapsendamist või asendusemadust. Samasoolistel paaridel ja üksikemadel on valikuvõimalusi vähem ja asendusemadus on sageli ainus võimalus saada bioloogilisi järeltulijaid.
Asendusemadus on abistatud reproduktsiooni meetod, kus tulevased vanemad lepivad kolmanda osapoolega kokku, et too kannab nende eest last ja pärast sünnitust saavad nad lapse vanemateks. Asendusemadust on kahte tüüpi: gestatsiooniline ja traditsiooniline. Gestatsiooniline asendusemadus tähendab, et tulevane ema või munarakudoonor annab munaraku ning tulevane isa või seemendonor annab seemneraku. Kehavälise viljastamise (IVF) abil viljastatakse munarakk laboris ja tekkinud embrüo siirdatakse asendusema emakasse. Sellisel juhul saab sündiv laps oma geneetilise materjali tulevastelt vanematelt või doonoritelt, mitte asendusemalt endalt.
Traditsiooniline asendusemadus tähendab seda, et tulevase isa (või doonori) seemnerakuga viljastatakse asendusema sugurakk kunstliku viljastamise protseduuriga, mida nimetatakse intrauteriinseks inseminatsiooniks (IUI). Selline laps on bioloogiliselt seotud nii asendusema kui seemneraku andjaga.
Viljatus puudutab nii naisi kui ka mehi ning võib olla väga raske paaridele, kes loodavad saada vanemateks. Pärast aastat aktiivset rasestumiskatset, mis ei ole õnnestunud, on aeg kaaluda viljakusravi võimalusi. Paljud valivad asendusemaduse pärast arvukaid luhtunud katseid rasestuda või last adopteerida.
Paarid, kes on läbinud mitu edutut kehavälise viljastamise tsüklit, samasoolised paarid, kes tahavad, et nende laps kannaks nende geneetilisi tunnuseid, terviseprobleemidega pered, vanemad lapsevanemad ja üksikvanemad – kõik nad võivad leida lahenduse asendusemadusest. Asendusemadus võimaldab tulevastel vanematel olla kaasatud lapse elusse juba viljastumise hetkest ja anda edasi oma geneetiline materjal.
Asendusemaks saamine ja kellegi unistuse täitumisele kaasaaitamine võib olla väga rahuldust pakkuv kogemus. Kas see on vabatahtlikul või tasustatud alusel, on see suuremeelne ja altruistlik tegu.
Asendusemaks hakkamine on väga kaalukas otsus, kuna rasedus on nii vaimselt kui ka füüsiliselt kurnav. Enamik asendusemad on juba vähemalt korra sünnitanud – see kinnitab, et naine suudab lapse lõpuni kanda. Ta peab olema füüsiliselt terve ning läbima geneetiliste haiguste, nakkushaiguste (nt HIV, hepatiit) ja muude võimalike ohutegurite sõeluuringu.
Kuid see pole kõik. Rasedus on ka emotsionaalselt ränk ning asendusemal tuleb olla valmis protsessi lõpuni läbi tegema. Väljakutseid võib tekkida igas etapis ning vahel võivad need ohustada elu. Paljudele asendusemadele on kõige raskem hetk pärast sünnitust lapsest loobumine. Lapsega kujunev emotsionaalne side on oluline nii emale kui lapsele. Sideme lahti laskmine ja selle tervislik üleandmine tulevastele vanematele on võimalik, kuid nõuab empaatiat ja hoolt. Mitmetes riikides kaitseb seadus asendusema õigusi, andes tal võimaluse laps siiski endale jätta, kui ta nii soovib. Seetõttu peab igaüks, kes asub asendusemaduse protsessi, olema sellega täielikult kursis.
Loe edasi: Kas ma soovin last?
Naine, kes soovib asendusemaks hakata, saab liituda asendusemaduse agentuuriga. Ehkki riskid ja katsumused on suured, muudab kõrge tasu edukalt lõpuni viidud raseduse eest asendusemaduse paljude jaoks ahvatlevaks.
Vanemate jaoks sõltuvad asendusemadusega seotud kulud riigist, kuid on enamasti väga kõrged. Näiteks Ühendkuningriigis võib kommertsliku asendusemaduse, sh IVF ravi ja juriidiliste kulude hind, ulatuda kuni 50 000 naelani. Suured kulud sunnivad paljusid paare otsima vabatahtlikku asendusema sõprade või pereliikmete seast. On võimalik paluda mõnel tuttaval ja usaldusväärsel inimesel endale last kanda. Samas, rasedus on elumuutev kogemus – kui mugav on paluda kellelgi teisel seda sinu eest kogeda?
Kommertslik asendusemadus on paljudes riikides keelatud; lubatud on ainult vabatahtlik asendusemadus ning protsess sarnaneb lapsendamisele. Kui kulud või seadusandlus on takistuseks, otsivad paljud paarid asendusema teistest riikidest. Sellegipoolest on sageli vajalik pikk juriidiline protsess, et kõik osapooled oleksid kaitstud. On muret, et asendusemadus võib ärakasutada madalama sissetulekuga naisi, kel pole teisi võimalusi nii kiirelt suurt raha teenida. Kuna tegemist on niivõrd ärihitise protsessiga, süüdistavad kriitikud asendusemadust naise keha „kaubastamises“. Need eetilised küsimused takistavad paljudel riikidel kommertsliku asendusemaduse legaliseerimist.
Sõltumata tasust tähendab kellegi teise lapse kandmine üheksa kuu jooksul ja enda tervise eest hoolitsemine selle lapse nimel pühendumist. Kui kaalud asendusemadust, mõtle hoolikalt läbi kõik võimalikud tagajärjed ning tee kindlaks, et see on sinu tõeline soov. Protsess võib olla raske nii asendusemale kui ka tulevastele vanematele, kuid kui kõik laabub, on kogemus väga tänuväärne.
Ehkki asendusemadus võib tunduda hea valik, on see väga kulukas. Mitte igaüks ei saa endale lubada sellega seotud teenuste eest maksmist ega soovi võtta riske ning emotsionaalset koormat, millega tulevased vanemad peavad leppima, kui asendusema muudab meelt ja laps jääb talle või rasedus katkeb. Seega on asendusemadus enamasti viimane lahendus pärast viljakusravi ja/või lapsendamist.
Kehaväline viljastamine ehk IVF on populaarseim abistava reproduktiivtehnoloogia tüüp. IVF abil saavad paarid rasestuda vaatamata viljakusprobleemidele ning naine saab ise oma last kanda ja loomulikul teel sünnitada. Naise munarakud võetakse laboris ning viljastatakse seemnerakkudega, seejärel siirdatakse viljastatud embrüo emakasse. Munarakud ja seemnerakud võivad olla pärit nii tulevastelt vanematelt kui doonoritelt. Sama siirdamistehnikat kasutatakse sõltumata sellest, kas laps kandub bioloogilisel emal või asendusemal. Kuna viljastamine toimub laboris ja geneetiline materjal on valitud, aitab IVF vältida defektsete geenide või haiguste edasiandmist. Ravi on kallis ja õnnestub vaid umbes 50% juhtudest, mistõttu proovivad paljud enne asendusemadust esmalt ise IVF-i.
Kuna paljud lapsed elavad hooldekodudes, tundub lapsendamine ilmselge valik neile, kes ise lapsi ei saa. Kuid protsess on pikk ning ei lõpe alati edukalt. Lapsendamine võib olla keerulisem ka samasoolistele paaridele või üksikvanematele, sest kandidaate kontrollitakse põhjalikult ning süsteem on sageli eelarvamustega. Teine põhjus, miks tulevased vanemad võivad eelistada asendusemadust, mitte lapsendamist, on soov edasi anda oma geene või kogeda rasedust. Adopteerides jäävad pere terviselugu, varasemad traumad ja muud olulised detailid teadmata ja see võib olla risk, mida kõik pole nõus võtma.
Loe edasi: Müüdid raseduse kohta
Kuigi oleme kõik erinevad, on lastesoov põhjuseid mitmeid. Neile, kes ise lapsi ei saa, on asendusemadus ainulaadne võimalus osaleda kogu protsessis algusest lõpuni ning anda edasi oma geenid. Asendusemadustele võib olla rahuldust pakkuv aidata lootusrikkaid vanemaid nende unistusel, kogedes ise rasedust ilma emaduskohustuseta. Kuid enne nii olulise sammu astumist peaksid nii tulevane(d) vanem(ad) kui asendusema läbi mõtlema kõik võimalikud riskid ja teistega avameelselt suhtlema, et teha teadlik otsus.
Saad oma menstruatsioonitsüklit jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla nüüd: