Juhend naise kehale
Mehe ja naise keha visuaalne võrdlus näitab palju sarnasusi, kuid erinevused ilmnevad kohe. Kõige silmatorkavam erinevus on reproduktiivorganites—kromosoomide füüsilises väljenduses, mis määravad bioloogilise soo.
Naiste keha anatoomia puudutab seksuaalfunktsiooni, paljunemist ja hormoonide reguleerimist ning hõlmab välist suguelundit—vulvat—ja sisemised reproduktiivorganid—munasarjad ja emakas.
Rindu peetakse nn „lisareproduktiivorganiteks”, kuna nende peamine ülesanne on imikule piima andmine ehk laktatsioon.
Meie algus üsas
Meeste ja naiste seksuaalanatoomia erineb, kuid kõik suguelundid arenevad samast rakukomplektist. Loote arengu käigus hakkavad need rakud eristuma vastavalt hormonaalsele keskkonnale, milles nad viibivad.
Lapse bioloogiline sugu määratakse kohe, kui isa seemnerakk kohtub ema munarakuga. Selle võimaldavad meie geenid ja neid kandvad kromosoomid.
23 kromosoomipaarist, mis sisaldavad kogu inimeste paljunemiseks vajaliku geneetilise info, on ainult üks paar, mis määrab soo—X kromosoom emalt ja kas X või Y kromosoom isalt.
Sugukromosoomid kannavad geene, mis vastutavad seksuaalse eristumise eest. SRY geen (Sugu määrav Regioon Y kromosoomil) on eriti oluline, kuna toodab kindlat valku, mis põhjustab lootel meessugunäärmete (munandite) arengut. Ilma toimiva SRY geenita areneb loode vaikimisi tüdrukuks.
Varsti pärast moodustumist hakkavad munandid eritama testosterooni. Selle hormooni toimel arenevad eristumata koed peenisepeaks. Kui testosterooni pole, muutuvad samad koed kliitoriks.
Ka ülejäänud reproduktiivorganid arenevad sarnaselt. Hormonide mõjul kujunevad meestel munandid, munandimanus, seemnejuha, eesnääre, seemnepõiekesed, kusiti ja peenis, naistel aga munasarjad, munajuhad, emakas, emakakael, tupp, Bartholini näärmed, kliitor ja kliitori kapuuts. Suguelundeid, millega inimene sünnib, nimetatakse primaarseteks sugutunnusteks.
Edasine seksuaalne areng toimub alles pärast sündi, puberteedieas. Taas hormoonide mõjul saab keha küpseks ning sekundaarsed sugutunnused ilmnevad.
Naistel:
- rinnad kasvavad suuremaks
- kaenlaalustesse ja häbemepiirkonda kasvavad karvad
- puusad laienevad
- väiksed häbememokad võivad muutuda silmapaistvamaks ja tumedamaks
Meestel:
- karvad kasvavad kaenlaalustesse, rinnale, kõhule ja häbemepiirkonda
- hakkab kasvama näokarv
- kõri ehk Aadama õun suureneb
- hääl muutub madalamaks
Välised naiste suguelundid ehk vulva
Väliste suguelundite hulka kuuluvad häbememügarik, suured häbememokad, väikesed häbememokad, tupeesik/tupesuue, kliitor ja lahkliha.
Kokku nimetatakse neid vulvaks (ladina keeles 'katma' või 'ümbris').
Välised suguelundid täidavad kolm põhifunktsiooni:
- võimaldavad seemnerakul kehasse siseneda
- kaitsevad sisemisi reproduktiivorganeid infektsioonide eest
- osallevad seksuaalses naudingus
Häbememügarik (mons pubis, venusmägi) on ümar, rasvkoest moodustunud kühm, mis katab häbemeluud ja on puberteedist alates kaetud karvadega. Karvad vähendavad hõõrdumist seksi ajal ja takistavad bakterite levikut, kuid mõned naised eelistavad seda piirkonda trimmi lõigata, raseerida või vahatada—valik on iga naise enda teha.
Kaenlaaluste ja häbemepiirkonna karvafolliikulid on seotud apokriinsete higinäärmetega, mis eritavad feromoone. Neid peetakse seksuaalse külgetõmbe mõjutajaks, kuigi kõik pole veel teadlastele selge.
Suured häbememokad—häbemepiirkonnas asuvad padjanditaolised välised huuled. Nad kaitsevad ülejäänud suguelundeid ja sisaldavad higinäärmeid ning rasunäärmeid, mis toodavad sekreete. Pärast puberteeti on välispind pigmenteerunud ja karvakasvuga, sisepind sile ja roosa.
Väikesed häbememokad—sisemised huuled, mis asuvad suurte häbememokkade sees, on tavaliselt siledad ja roosad, kuid võivad suuruselt vargineda. Mõnel naisel ulatuvad sisemised huuled välistest kaugemale, teistel jäävad väikeseks.
Väikesed häbememokad on hästi verevarustatud ning seksuaalse erutuse ajal täituvad need verega, muutudes paisunuks ja väga tundlikuks.
Kliitor
Väikesed häbememokad ühinevad ülal, moodustades kliitori pea ümbrise, mis on tavaliselt hernetera suurune, ent see võib erineda. Tegelikult on kliitorist väljas vaid tipuosa—talle kuulub kaks pikemat haru, mis ulatuvad kuni 12–13 cm keha sisse. Kliitoris on palju närvilõpmeid ja puudutusele reageerides see paisub ning naistel on see põhiline seksuaalse erutuse allikas.
Kliitori kapuuts
Kliitori kapuuts ehk eesnahk on nahavolt kliitori pea ümber, mis kaitseb kliitorit hõõrdumise eest.
Suured häbememokad, väikesed häbememokad ning kliitor koosnevad erektsioonikoest, mis erutuse korral paisub verega.
Tupeesik
Väikeste häbememokkade vahel on tupeesik, kus asuvad sisemised naiste suguelundid:
- Kusitiava (uretraalne ava). See asub otse tupesuudme kohal; kusiti on kanal, mille kaudu uriin väljub põiest.
- Tupesuue. Tupp on lihaseline kanal, mis on kaetud limaskestaga ja ühendab vulva emakaga.
Tupp võib olla erineva pikkusega, keskmiselt umbes 7 cm. See laieneb seksuaalse erutuse ajal.
Sõrme tupe sisestades tunneb tavalisi kurde ja voldikesi. Need on rugaed, mis venivad ja tõmbuvad kokku ning võimaldavad tupel kohaneda erineva suurusega objektidega—alates sõrmest, tampoonist kuni üle 3,5-kiloste imikuteni.
Neitsinahk
Neitsinahk on õhuke koekiht, mis katab osaliselt tupesuudme. Kõigil naistel ei pruugi neitsinahka olla ja enamasti on see osaline ega pruugi olla märgatav.
Neitsinahk võib rebeneda vaagnatrauma, spordi, günekoloogilise läbivaatuse, seksuaalvahekorra või sünnituse käigus. Neitsinaha puudumine ei tähenda, et naine oleks seksuaalselt aktiivne olnud.
Bartholini näärmed
Need asuvad tupe ava mõlemal küljel ja eritavad paksu vedelikku, mis niisutab tuppe vahekorra ajal.
Veidi sügavamal tupekanalis asub:
Emakakael on umbes 2–3 cm läbimõõduga ümar moodustis tupekanali sisemisel otsal. See on emakasuudme algus. Keskel asub väike ava, mis ühendab emakakaela tuppe ja emakaga. Emakakael muudab oma kuju ja asendit naise elukäigu jooksul, hormonaalse seisundi, menstruaaltsükli ja raseduse ajal.
Sünnituse ajal laieneb emakakael kuni 10 cm, võimaldades beebil väljuda emakast tupesse.
Emakas on lihaseline õõnsus, mis on raseduse ajal loodet kandev organ. See asub vaagnapõhja keskosas.
Naise menstruaaltsükli jooksul pakseneb emakasein verega, valmistudes ovulatsiooniks ning võimaliku viljastatud munaraku pesastumiseks.
Kui fertilisatsioon ei toimu, irdub emakalimaskest ja väljub tupe kaudu. Seda nimetatakse menstruatsiooniks. Menstruatsioon kestab tavaliselt 5–7 päeva ja kordub u 28-päevase tsükliga, ent pikkus võib naiste ja tsüklite lõikes kõikuda.
Kaks munajuha ehk munajuhad ulatuvad emaka ülaosast mõlemale poole, ühendades munasarjad emaka külge.
Munasarjad on väikesed, mandlikujulised elundid emaka mõlemal küljel. Need on ühendatud sidemete kaudu munajuhade ning emaka seina külge.
Sünnihetkel on ühes munasarjas umbes 1 miljon munarakku. Puberteedi saabudes hakkavad munarakud valmima, tavaliselt üks korraga (kuigi mõnel korral ka mitu) ning vabanevad ühes munasarjast vastavasse munajuhasse, kust liiguvad emakasse lootustandva viljastamise suunas. Seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks. Elu jooksul ovuleerub umbes 500 muna; ülejäänud hävivad loomulikult.
Munasarjad toodavad ka suguhormoone—östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid reguleerivad reproduktiivsüsteemi ning menstruaaltsüklit.
Tavaliselt liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse, kus kinnitub emakaseina ja hakkab arenema. Kui viljastatud munarakk pesastub aga munajuhasse, tekib emakaväline ehk ektoopiline rasedus.
Lahkliha
Piirkonda tupeava ja päraku vahel nimetatakse lahklihaks.
Rinnad
Pärast sünnitust varustavad naise rinnad imikut piimaga.
- Nibu. Nibu on rinnanibu tipp, mille kaudu piimajuhad avanevad. Nibudes on palju närvilõpmeid, mistõttu nad on ka seksuaalse stimulatsiooni piirkond. Nibud ei pruugi alati esile ulatuda—mõnel naisel on need sissepoole pööratud või lamedad.
- Aureool. Aureool on nibut ümbritsev ringikujuline tumedam ala. Selle suurus varieerub. Aureoolis on Montgomery näärmed, mis eritavad ainet, mis niisutab nibu, eriti imetamise ajal.
- Rind. Rind ise koosneb rasvkoest, lihastest ja sidemetest, samuti veresoonte ja näärmete võrgustikust. Naistel on need struktuurid spetsialiseerunud imetamiseks.
Rinnad koosnevad peamiselt rasvkoest ning rasva (kehamassi ja geneetika kombinatsioon) hulk määrab rinna suuruse. Rinna suurus ei mõjuta aga piimatootmise võimet.
Naiste rinnakude reageerib tsüklilistele hormoonitasemetele, enamikul naistel muutuvad rinnad vanusega.
Igas rinnas paiknevad hargnevad sagarad, mis ulatuvad nibust tahapoole. Igas sagaras on palju väikeseid õõnsusi ehk alveoole, kus toodetakse piima. Alveoolid on omavahel ühendatud õhukeste piimajuhadega. Imetamise ajal liigub piim alveoolidest piimajuhade kaudu aureooli poole, kus need ühinevad suuremateks juha(de)ks, mis avanevad nibule. Lapse imemine ergutab prolaktiini taset veres, mis omakorda stimuleerib piimatootmist alveoolides.
Rinnad ei ole vaid dekoratiivsed, vaid ka praktilised—lausa imeliselt funktsionaalsed!
Tähelepanu! Iga naine peaks regulaarselt oma rindu kontrollima, et märgata võimalikke muutusi, mis võivad olla varajased kasvajatunnused. Teie pereliider või günekoloog saab õpetada, kuidas rinnauuringut teha, et see oleks osa teie terviseharjumustest!
Oma tsüklit ja seksielu saad jälgida WomanLogi abiga. Laadi WomanLog alla:
