Turvaline rasestumisvastane kaitse peaks olema kättesaadav kõigile. Ligipääs rasestumisvastastele vahenditele võimaldab meil planeerida rasedust, kaitsta end sugulisel teel levivate nakkuste (STI-de) eest ning annab rohkem kontrolli oma elu üle.
Enamik seksuaalselt aktiivseid inimesi, kes ei plaani rasedust, kasutab mingit rasestumisvastast meetodit. Rasestumisvastased vahendid on meie peamine viis soovimatute raseduste (ja seetõttu ka abortide) vähendamiseks ning kaitseks STI-de eest. Siiski lasub suurem vastutus sageli naistel. Selles artiklis anname kiire ülevaate rasestumisvastaste meetodite kohta, vaatame, millised variandid on meestele, ning arutleme, mida võiks teha, et partnerid jagaksid vastutust võrdselt ja naudiksid turvalisemat seksuaalelu.
Raseduse vältimiseks on olemas palju vahendeid igas vanuses inimestele. Need jagatakse üldiselt hormonaalseteks ja mittehormonaalseteks.
Hormonaalsed rasestumisvastased meetodid on mõeldud naistele ja neid on mitmel kujul – pill (igapäevane), plaaster (iga nädal), süst (toimib 3 kuud), tuperõngas (toimib 3 kuud), implantaat (kuni 3 aastat) ning hormonaalne emakasisene vahend ehk spiraal (3–10 aastat). Hormonaalsed vahendid muudavad ajutiselt loomulikku menstruaaltsüklit ning vabastavad vereringesse sünteetilisi hormoone, mis paksendavad emakakaela lima, takistades seemnerakkudel emakasse pääsemist, ning peatavad ovulatsiooni, et viljastamiseks poleks munarakku.
Levinud eksiarvamus on, et naine võib rasestuda igal tsükli ajal, kuid see pole tõsi. Menstruaaltsüklil on kolm faasi – follikulaarne faas, ovulatoorne faas ning luteaalne faas. Rasedaks võib jääda vaid ovulatsiooni ajal, mis toimub umbkaudu tsükli keskel ning kestab 24–48 tundi. Sel ajal vabastab üks munasari küpse munaraku munajuhasse, kust see liigub emakasse. Kui sel hetkel on emakasse sattunud seemnerakke, võib tekkida viljastumine. Viljastatud munarakk kinnitub emaka seina külge ja hakkab seal arenema.
Lisalugemiseks: Menstruaaltsükkel.
Hormonaalsed meetodid on populaarsed, kuna nende tõhusus küündib 99%-ni, mõju kaob kiiresti pärast hormonaalse preparaadiga lõpetamist ning vajavad vähe hooldust. Kuigi need tunduvad ideaalne lahendus, ei kaitse hormonaalsed vahendid sugulisel teel levivate haiguste eest ning mõned naised kogevad kõrvaltoimeid: peavalu, kehakaalu tõus, tujukõikumised, tundlikud rinnad, tupenähud, ebaregulaarne veritsus, libiido muutused, akne ja iiveldus. Pikaajaline kasutamine suurendab veidi vereklompide ja infarkti riski. Paljudele naistele sobivad hormonaalsed tabletid hästi, kuid kes kardavad kõrvaltoimeid, saavad kasutada teisi meetodeid.
Loe edasi: Mida oodata, kui lõpetad hormonaalsed rasestumisvastased?
Mittek-hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on erinevad barjäärimeetodid, vaskspiraal, spermitsiidid, viljakuse jälgimine, väljutamine (“katkestatud suguühe”) ja püsisteriliseerimine.
Barjäärimeetodid naistele on diafragma, emakakaelakork, käsn ja naiste kondoom. Õigesti kasutades on needki üsna tõhusad (ca 95%) ning spermitsiidiga koos kasutamisel tõhusus kasvab.
Spermitsiid võib kasutada ka üksi, kuid tõhusus on siis umbes 70%. Seda leiab vahu, geeli, kreemi, lahustuva kile, tableti või ravimküünla kujul. Levinum koostisosa on nonoksünool-9, mis on ka ainus lubatud variant USA turul. Enamus spermitsiide on pindaktiivsed ained, mis lõhuvad seemneraku membraani – see aeglustab ning lõpuks hävitab seemnerakud. Spermitsoid tuleb panna tuppe 10–15 minutit enne vahekorda ning see mõjub ca 3 tundi. Mõned kondoomid ja kõik rasestumisvastased käsnad on ka spermitsiidiga kaetud. See võib mõnikord põhjustada ärritust ning seeläbi suurendada STI-de riski.
Uuem spermitsiid nimega Phexxi on hormonaalvaba geel, mis muudab tupe pH-taseme seemnerakkudele ebasobivaks. Selle efektiivsus on väidetavalt 93%, kuid see on kallis ja saadaval retseptiga. Nonoksünool-9 sarnaselt võib põhjustada kerget kuni mõõdukat ärritust, põletustunnet, sügelust, voolust, põletikke ja bakteriaalset vaginoosi mõnel kasutajal.
Looduslik rasestumisvastane meetod on viljakuse jälgimine. Naised, kes seda kasutavad, jälgivad oma tsüklit ja kehaga kaasnevaid muutusi. Õppides ära, kuidas tupevedelikud ja kehatemperatuur muutuvad vastavalt hormonaalsetele kõikumistele, suudab naine hästi ennustada, millal ta on ovulatsioonifaasis ning vältida seeläbi soovimatut rasedust või hoopis suurendada rasestumise võimalust.
Kui on toimunud kaitsmata vahekord või rasestumisvastane vahend on mingil põhjusel alt vedanud, saab naine kasutada erakorralist rasestumisvastast ehk SOS-tabletti 72–120 tunni jooksul, mis lükkab edasi ovulatsiooni ja aitab vältida rasedust. Kui viljastumine ning embrüo kinnitumine emaka seinale on juba toimunud, ei mõju preparaat enam. Need tabletid võivad põhjustada iiveldust, oksendamist, peavalu ning rindade hellust, kuid enamasti on kõrvaltoimed kerged ja mööduvad paari päevaga.
Kõige radikaalsem meetod on steriliseerimine. Naistel tähendab see munajuhade sulgemist, meestel vasektoomiat (vt täpsemalt allpool). Mõlemat protseduuri saab mõnikord pöörata, kuid need loetakse siiski jäävateks ning sobivad vaid neile, kes on kindlad, et ei soovi tulevikus bioloogilisi lapsi.
Nagu näha, on naistele mõeldud väga palju erinevaid rasestumisvastaseid, kuid meeste valikud on piiratumad. Peale täieliku hoidumise ja küsitava “väljutusmeetodi” on meestel ainult kaks aktiivset võimalust – kasutada kondoome või teha vasektoomia.
Kondoomid on olnud kasutusel soovimatute raseduste ärahoidmiseks sadu aastaid, võib-olla isegi palju kauem. Materjalid ja usaldusväärsus on ajaga paranenud, ent põhimõte on sama. Kondoomid on ka tänapäeval põhiline rasestumisvastane meetod ja ainsana suudavad efektiivselt ära hoida STI-sid, sealhulgas HIV-i.
Kondoom on õhuke ümbris, enamasti lateksist, mille mees rullib erekteerunud peenise peale. Korrektselt asetatuna tekitab see füüsilise barjääri, mis takistab vahekorra ajal spermide sattumist partneri tuppe. Õigesti säilitatuna ja kasutatuna on latekskondoomid raseduse ja STI-de vastu väga tõhusad.
Kuna mõnel inimesel on lateksi suhtes allergia, on olemas ka polüisopreenist (sünteetiline kumm), polüuretaanist (õhuke plast, veidi venimatu ja võib seetõttu kergemini maha tulla) ning “naturaalne lambanahk” – tegelikult pimesoole või soole membraanist valmistatud kondoomid. Membraankondoomid on kasutusel olnud tuhandeid aastaid. Mõnele tundub, et lambanahast kondoomid annavad loomulikuma tunde, kuid kuigi nad takistavad spermat, on nende poorid liiga suured, et enamiku STI-de eest kaitsta. Samuti on need kallimad ning pakitud antiseptilisse vedelikku, millel on omapärane lõhn.
Kondoome tuleks hoida turvaliselt, eemal teravatest esemetest, temperatuuril 0° kuni 38° C (32° kuni 100,4°F). Rahakotis ei soovitata kondoomi hoida.
Kondoome leidub eri värvitoonides, siledaid või tekstuuriga, neid võib olla lõhnastatud või maitsestatud. Enamusel on „reservuaarots”, kuhu ejakulaat koguneb. Need on tavaliselt määritud, vahel koos spermitsiidiga pakendis. Palju inimesi kasutab lisamäärdeid, et vältida hõõrdumist. Vee- ja silikoonipõhised libestid sobivad lateksi ning polüisopreeniga. Õlid (nt massaažiõli, beebiõli, kreem või vaseliin) kahjustavad kummi, seega sobivad need ainult polüuretaanist või lambanahast kondoomidega.
SOA-dega nakatumise või nakatamise vältimiseks tuleb kondoomi kanda nii vaginaalsel, anaalsel kui suuseksi ajal. Hoolikalt kasutades on kondoome 98% tõhusad raseduse vastu; tüüpilisemal, lohakamal kasutamisel on tõhusus umbes 85%.
Vasektoomia on minimaalselt invasiivne kirurgiline protseduur lokaalanesteesias, mille käigus lõigatakse ja suletakse vased – juhtmed, mis viivad seemnerakud munanditest kusitisse; see kestab tavaliselt 20–30 minutit ning seksuaalvahekorra võib taasalustada sageli juba nädal hiljem. Kuid lõikest kõrgemal jäänud torudes on veel miljoneid seemnerakke, mille väljapuhastamiseks on vaja umbes 25 ejakulatsiooni. Sel ajal tuleb kasutada teist rasestumisvastast meetodit.
Naistel on vasteks munajuhade sulgemine (rahvakeeli „torude kinni sidumine”), mille käigus lõigatakse, blokeeritakse või eemaldatakse munajuhad. See on invasiivsem protseduur, milleks on vaja kõhuõõnde pääsu ehk regionaal- või üldnarkoosi. Enamus naisi ei koge tsüklimuutusi, menopausi vanus sellele ei mõju ning seksuaalfunktsioon jääb samaks või isegi veidi paraneb. Siiski on sterilisatsiooni teinud naistel 4–5 korda suurem tõenäosus hiljem läbida emaka eemaldamine kui neil, kelle partneril tehti vasektoomia. Põhjus pole alati selge. Emaka eemaldamine ja mõlema munasarja eemaldamine põhjustab samuti steriliseerimist, kuid need on veelgi invasiivsemad ja terviseriskid suuremad.
Rahvusvaheliselt erineb vasektoomiate sagedus suuresti – arenenud riikides on mehed palju rohkem valmis protseduuri läbima kui vähem arenenud riikides. Näiteks Kanadas 22%, Svazimaal ainult 0,3%. Mõned mehed pelgavad, et võimetus lapsi saada mõjutab nende mehelikkust, kuid see pole tõsi. Kümme korda rohkem naisi maailmas läbivad steriliseerimise protseduuri (mis on riskantsem ja keerulisem) kui mehi. Mõned, eriti nooremad kui 30, võivad hiljem kahetseda, kuid enamik on rahul, eriti kui otsus sünnib paarisuhte põhjal.
Peenise eemaldamine tupest vahetult enne ejakulatsiooni loetakse samuti üheks rasestumisvastaseks meetodiks. Kui on piisavalt täpsust, ei jõua seemnerakud naise suguteedesse ning tõhusus võib olla kuni 94%. Selleks peavad partnerid hästi koostööd tegema ning mees peab enne orgasmi õigel ajal lõpetama. Paraku võib siiski eralduda eelejakulatsiooni vedelikku, mis teinekord sisaldab piisavalt seemnerakke. Keskmiselt tuleb meetod efektiivsuskõvera põhjal 78% juhtudest. Samuti ei kaitse meetod sugulisel teel levivate haiguste eest.
Alates 1970ndatest on üritatud luua meeste jaoks uusi rasestumisvastaseid, kuid ükski neist pole seni turule jõudnud.
RISUG (reversible inhibition of sperm under guidance) on hormonaalvaba, minimaalselt invasiivne ning taastatav kaitse. Positiivselt laetud polümeergeel süstitakse vasedesse, kus see kinnitub seintele. Kui negatiivselt laetud seemnerakud mööda liiguvad, kahjustab geel nende päi ja sabasid ning teeb nad viljatuks. Geeli saab hiljem eemaldada veega ja söögisoodaga, taastades viljakuse ja kõrvaltoimeid ei jää. Sarnane lahendus nimega Vasalgel töötab moodustades hüdrogeeli, mis füüsiliselt blokeerib vased; ka seda saab loputada organismist. Mõlemad on inimestel veel arendamisel.
Androgeenid (steroid-hormoonid) on osutunud tõhusaks seemnerakkude vähendamisel ilma, et kahjustataks sugutungi või orgasmi. Testosterooni süstid suruvad alla folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH – kontrollib seemnerakkude tootmist) ning lutotrepiseerivat hormooni (LH – reguleerib testosterooni), mis vähendab munandites spermat. Selliseid katseid on tehtud mitmel pool.
Gendarussa on kontratseptiivi testitud Indoneesias alates 1990ndatest; toimeaine pärineb Justicia gendarussa taimest ning toimib, segades seemneraku peas oleva ensüümiga, nii et see ei suuda enam muna läbistada. Epididümaalne proteaasi inhibiitor on näidanud häid tulemusi loomkatsetes – see seostub seemneraku pinnaproteiiniga ning väldib selle liikumist. Veel üks projekt, Clean Sheets Pill, sai palju tähelepanu Inglismaal 2012. aastal – see võimaldas saavutada orgasmi ilma ejakulatsioonita ning vähendas HIV-i levitamist seemnevedelikus. Tablett mõjub lõõgastades longitudinaalseid lihaseid kanalites, samas kui ringlihased surutakse kinni ega kahjusta orgasmi. Tablett tuleb võtta 2–3 tundi enne seksi, mõju kestab 16–24 tundi. Kahjuks projekti areng peatus rahapuudusel.
Iga kord, kui mees ja naine seksivad, tekitavad nad võimaluse tuua maailma uus inimene. Traditsiooniliselt on peamine vastutus selle protsessi kontrollimisel naistel. Rasedaks jäänud naine peab kandma lapse lõpuni, sünnitama ning hoolitsema tema eest. Seega peetakse tema kohustuseks seksist keelduda või viljakust ise reguleerida.
Esimesed suukaudsed rasestumisvastased said naistele kättesaadavaks enam kui 60 aastat tagasi. Tõhus rasestumisvastane vahend käivitas seksuaalse revolutsiooni, mis andis naistele võimaluse nautida seksi ilma hirmuta ning õiguse ise valida oma tulevikku. Seda tüüpi vabadus pole kõikjal poliitiliselt aktsepteeritud ning nüüd, mitme põlvkonna järel, on naiste õigus rasestumisvastastele ja seaduslikule abordile USA-s sügava rünnaku all.
Endiselt seisavad paljud naised rasedusvastase vastutusega silmitsi üksi, kui rasestumisvastane meetod alt veab. Kui mehed võtavad aktiivsema rolli, väheneb mitte ainult soovimatute raseduste ja abortide arv, vaid naised tunnevad end turvalisemalt ja toetatumalt. Kuigi kondoomid on vajalikud STI-de tõrjeks, annaks meeste võimaluste kasv neile suurema kontrolli oma elu üle ning vabaduse ise otsustada, millal ja kas nad soovivad lapsi. Noorte seas liigub trend vähematele, kuid stabiilsematele suhetele ning vastutuse jagamine rasestumisvastaste osas on sellest osa.
Oma menstruatsioonitsüklit saad jälgida WomanLogi abil. Lae WomanLog alla: