Lühike vastus on ‘Jah’. Meid on evolutsiooniliselt programmeeritud sigima ning meie kehad on kindlustanud, et meil oleksid nii stiimulid kui ka preemiad seksuaalvahekorras osalemiseks.
Kui sul on oma seksuaalsusega terve suhe, võib regulaarne seks muuta elu üldiselt lihtsamaks ja pakkuda väikeseid tõukeid nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele.
Prantsuse keeles nimetatakse orgasmi “la petite mort” ehk “väike surm”. Hoolimata sellisest väljendist näitab meditsiinikirjandus, et sagedasem seksuaalne aktiivsus on seotud tervema ja pikema elueaga nii meestel kui naistel.
Kuigi seksiga kaasnevaid eeliseid on seostatud pikaealisusega, ei tähenda selle puudumine iseenesest lühendatud eluiga: mitu aastakümmet kestnud uuring peaaegu 700 eakama nunnaga näitas, et paljud neist jäid aktiivseks ja elasid hea tervise juures 90ndatesse või isegi üle saja aasta.
Järgmiseks toome välja registreeritud kasud:
Seksuaalne aktiivsus vallandab hormoonide nagu oksütotsiini, dopamiini ja endorfiinide vabanemise. Dopamiin, rahvasuus “õnnehormoon”, on neurotransmitter, mis suhtleb meie aju naudingukeskustega. Oksütotsiini vabanemine soodustab lähedustunnet ja kiindumust.
Pärast orgasmi hakkab vereringes ringlema veel üks hormoon – prolaktiin. Prolaktiin tekitab eufoorilist kergendust, lõõgastust ning unisust pärast rahuldustpakkuvat orgasmi. Paljud inimesed jäävadki sellises olekus magama. Meie vaimne seisund enne uinumist mõjutab järgneva une kvaliteeti – kui lähed voodisse heas tujus, ärkad suurema tõenäosusega puhanuna.
Kui mitte kõigil ei teki pärast vahekorda unisust, siis dopamiinilaks, mida saad vahekorra ajal võib samuti mõjuda hästi koordinatsioonile, mälule ja tähelepanuvõimele. Energia laeng, mida saad seksist hommikul koos lõdvestunud meele ja pehmete lihastega, aitab päeva hästi alustada.
Oled sa kunagi proovinud peavalu korral valuvaigisti asemel masturbeerida?
Proovi mõnikord, see võib töötada paremini kui arvad. Krooniliste ja valulike seisunditega inimesed, näiteks fibromüalgiaga, on teatanud, et masturbeerimine toob ajutist, kuid tõhusat valu leevendust.
Oksütotsiini, dopamiini ja endorfiinide vabanemine langetab meie valuläve. Orgasm on üks kõige kiiremini toimivaid valuvaigisteid – valulävi tõuseb peaaegu 75%. Juba vagina eesmisele seinale surve avaldamine tõstab valuläve 50% võrra – see tuleb kasuks ka sünnitaval naisel. Niigi valus protsess oleks ilma meie naudingukeskuste stimuleerimiseta veelgi raskem.
Sama süsteem aktiveerub ka ekstreemsetes olukordades – näiteks autoavarii ohvrina või sportlasena võistlusel. Inimesed ei pruugi saadud vigastust märgatagi, kuni saavad lõõgastuda.
Puhkepulsist kõrgema pulsi saavutamine treenib keha viima hapnikku ja verd lihastesse tõhusamalt. Erutus ja vahekord panevad südame kiiremini lööma ning pulss tõuseb orgasmi tipphetkel kõige kõrgemaks.
Seks mõjub südamele ja kehale samamoodi nagu kerge trenn. Kuigi südamerütm jõuab tipu seksuaalkliimaksi ajal, peaks südame terviseks püsima mõõdukal aktiivsusel siiski 150 minutit nädalas. Kahe ja poole tunni jagu aktiivset liikumist nädalas peetakse täiskasvanutele miinimumiks.
Võrreldes seksuaalset aktiivsust sörkjooksuga pole seks nii tõhus kaloripõletaja, kuid sellest pole põhjust hoolimata jätta. Tegelikult on mõõduka (25 minutit kestva) seksi ajal kulutatud kalorid 2–3-kordsel võrreldes puhkeseisundiga. Loomulikult võib seks olla füüsiliselt väga erinev – kaks heas vormis inimest unustamatus seksis saavad tõelise trenni, kuid aeglane, intiimne vahekord on kehale leebem.
Uusi tehnikaid ja asendeid proovides saab samuti kasu. Eelmängu ja vahekorra jooksul kasutame lihaseid ning venitame kõõluseid, mis muidu igapäevaselt jäävad passiivsemaks. Samas tuleb olla ettevaatlik – paljudel inimestel on kirehoos tekkinud vigastusi.
Lisaks, meelepärase trenniga (nt seksiga) alustamine võib olla tõhus ja motiveeriv– intiimne voodirõõm on enamasti ahvatlevam kui hommikune sörk jäises ilmas. See ei asenda küll regulaarset treeningut, kuid on suurepärane täiendus liikumisharjumustele.
Orgasmid tõstavad valgete vereliblede hulka kehas, mis aitab võidelda viiruste ja bakterite vastu.
Kortisool reguleerib paljusid hädavajalikke kehaprotsesse. Pidevalt kõrge kortisoolitase on aga tervisele kahjulik. Seksuaalse naudingu ajal vabanenud oksütotsiin ja dopamiin langetavad kehas kortisoolitaset.
Prolaktiin aitab uinuda. On üldteada, et uni on immuunsüsteemi tugevdamisel väga oluline, eriti sügav faas. Sügava une ajal on meie keha tõhusam põletiku ja infektsioonide vastu võitlemisel.
Immunoglobuliin A (IgA) on antikeha, mis toetab immuunsust. See aitab vältida haigestumist ning on esimene kaitseliin inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Need, kes seksivad 1–2 korda nädalas, on leidnud süljes oluliselt rohkem IgA-d kui need, kes seksivad alla korra nädalas või rohkem kui kolm korda nädalas.
Kujutame vaimselt heas seisus inimest ette emotsionaalselt stabiilsena, rahuliku ja endaga kooskõlas. Mida rahulikum oled, seda paremini suudad stressi juhtida ja uut infot omandada, mis aitab leevendada pingeid ja aitab olulist meelde jätta.
Seksil ja masturbeerimisel vabanevad hormoonid on eriti kasulikud vaimsele heaolule. Ka väiksemad intiimsused, näiteks suudlemine, võivad vähendada stressi ja ärevust. Seksuaalne intiimsus usalduslikus turvalises keskkonnas soodustab emotsionaalset lähedust ja süvendab armastuse ja kiindumuse tunnet. Tihti on peale seksi kergem partneriga avameelselt arutada keerulisi teemasid.
Sinna jõudmine, et seks oleks mõlema jaoks vabastav ja meeldiv, võib olla väljakutse. Usalduse loomine partneriga, teineteise signaalide mõistma õppimine ja ebakindluste ületamine, et olla mugavalt oma kehas – kõik need on küpse emotsiooni näitajad. Seksuaalne aktiivsus võib vähendada ebaküpseid psühholoogilisi kaitsemehhanisme, nagu isolatsioon või eitus.
See ei tähenda, et seks oleks otsetee vaimsete probleemide lahendamisele – emotsionaalset ja psühholoogilist tööd peab igaüks ise tegema. Kui seda teha, kingid endale olulisi komponente, et elada õnnelikumat ja elujõulisemat elu.
Oma menstruatsiooni ja seksuaalelu saad jälgida WomanLog abil. Laadi WomanLog kohe alla: