Kuidas jääda intiimsuses turvaliseks
Looduslikud protsessid on tihti segased ja vajavad sageli juhiseid, mida järgida, et need oleksid nii turvalised kui ka nauditavad kõigi osapoolte jaoks. Oskus olla informeeritud võib muuta kogemuse imelise ja kohutava vahel.
Läbi ajaloo on meil olnud palju erinevaid arusaamu intiimsuse õigest ja valest. Ja on ka praegu. See muudab ühise arusaama leidmise väga keeruliseks – eriti teema puhul, mis on nii lahutamatult seotud inimkogemusega. Mõnikord peadki ise käituma teisiti kui ümbritsevad, et end turvaliselt hoida.
Kaks poolt ühel mündil
Seksil on palju imelisi tahke. See pakub naudingut, lähendab inimesi, annab mitmeid tervisehüvesid ning (viimase, aga kindlasti mitte vähem olulisena) tal on potentsiaal luua uus elu! Positiivsed seksuaalkogemused on paljude heade tunnete allikas.
Kuid tasakaal on kõiges, ka seksis. Negatiivsetel kogemustel võivad olla eluaegsed tagajärjed, eriti kui need on seotud sugulisel teel levivate haigustega (STLH), planeerimata rasedusega või vägistamisega. Igaüks neist võib olla traumeeriv. Mõned inimesed kogevad kõiki kolme korraga.
Nagu sellest veel vähe oleks, takistavad eelarvamused seksiga seotud teemade vastu sageli tugisüsteemide loomist kannatajate jaoks ning vähendavad avalikku haridust, mis oleks võinud kannatusi ennetada.
Seksiga seoses võib enda ohtu seadmiseks olla palju erinevaid viise ning nende tagamaad on sageli keerulised.
Seksuaalharidus (ja selle puudumine)
Teabe puudus seksi kohta on laialt levinud ja püsiv probleem. Isegi hästi arenenud ja teaduslikult edasijõudnud kogukonnad võivad seksi teemal olla üllatavalt tõrksad. Paljud täiskasvanud jätavad noortelt seksiteabe andmata, soovides neid kaitsta, kuid sageli saadab seda pingutust ebarealistlik ja lapsikustav suhtumine nende seksuaalsusesse.
Arvamus „kui inimene on seksi jaoks liiga noor, on ta ka seksi kohta õppimiseks liiga noor“ võib olla heast tahtest ajendatud, kuid jätab kahe silma vahele tõsiasja, et täiskasvanud ei saa kontrollida, millal ja kuidas nende elus noored seksuaalselt aktiivseks muutuvad, ning ignoreerib vastutust õpetada neile, kuidas halbu otsuseid vältida juba enne, kui need olukorrad tekivad.
Kui teismeline ei tunne inimkeha põhianatomiat, võib ta kogemata rasestuda (või kedagi teist rasestada). Sellist viga ei saa muuta, vaid vaid hallata. Samamoodi, kui ta ei tea, kuidas näeb välja terve suhe, on tal suurem risk sattuda väärkohtlemise ohvriks, ning kui ta ei tea levinumate STLH sümptomitest (või seda, et paljud haigused võivad olla ka sümptomiteta), on tal suurem võimalus nakatuda.
Infopuudusega kaasneb valeinfo. Seksiga seotud väärarusaamad on väga levinud, eriti olukordades, kus pärisfakte pole vabalt saadaval. Ka vastutustundlik inimene võib sattuda halba olukorda, kui tema jõupingutused enda ja teiste turvalisuse hoidmiseks põhinevad valedel uskumustel:
- Müüt „kaks kondoomi on parem kui üks“ võib viia STLH-ni või soovimatu raseduseni.
- Müüt „esimesel vahekorrakorral ei saa rasestuda“ võib viia soovimatu raseduseni.
- Müüt „naise keha takistab seksuaalvahekorda, kui ta ei taha seksida“ võib viia vägistamiseni.
- Müüt „kõik seksiga seotu on halb“ võib viia eluaegse süütundeni.
Õige seksuaalharidus on kõigile hädavajalik ning me ei tohi lasta oma hirmudel takistada avalikku juurdepääsu teadmistele, mis on vajalikud teadlike otsuste tegemiseks oma seksuaalelus.
Emotsionaalsed barjäärid
Faktide teadmine muutub veelgi olulisemaks, kui puutud kokku eituse jõuga. Inimesele on omane kahelda, moonutada või isegi täielikult ignoreerida infot, mis ei sobitu tema maailmavaatega, tihti sellele mõtlemata. Meie keeruline suhe seksiga muudab emotsionaalselt laetud kogemuse veelgi raskemaks.
Puudulik suhtlus partnerite vahel kätkeb endas suurt riski. Kui ainus, mida seksi kohta tead, on see, et seda „ei tohiks teha“ (mis muide pole eriti tõhus heidutus), tundub sellest rääkimine vale. Kuigi seksuaalne intiimsus eeldab usaldust, suunab salatsemise ja patufoon aur meid vältima avameelset rääkimist, sh tervise ja turvalisusega seotud murede väljendamist ning oma kahtluste jagamist.
See kehtib eriti madala enesehinnanguga inimeste puhul. Küsitlustest selgub, et tihti jäetakse olulised teemad (nt vajadus kaitsevahendi järele) arutamata, kartes, et ebameeldiv vestlus võib suhte ohtu seada. Kas oled kunagi seadnud kellegi oma ellu jäämise soovi enda turvalisusest kõrgemale? Või tema turvalisusest?
Üks põhjus, miks see nii juhtub, on asjaolu, et oht ei tundu reaalne. Sotsiaalsed normid käsitlevad negatiivseid seksuaalkogemusi kui piinlikke saladusi, mida tuleks peita ja unustada. See on ohtlik, sest see ei lase kannatanutel abi otsida ja moonutab arusaama halbade kogemuste levimusest.
Vanem, kogenum ja pahatahtlik inimene võib kergesti noorema partneri teadmatusest kasu lõigata. Kellelgi pole õigust sind millekski sundida su tahte vastaselt. Kui sa ei tunne end turvaliselt vestlemaks partneriga turvalisest seksist ja vastastikusest nõusolekust, tasub ehk suhte tervislikkust üle vaadata.
Tundeid teise inimese vastu on raske kõrvale jätta. Auväärsuse järgimine võib undermeerida su võimet küsida asju, mida tavaliselt küsiksid. Ja armastus, nagu teame, on pime.
Kui keegi on kasvanud seksnegatiivses keskkonnas, võivad tal olla sügavad negatiivsed emotsionaalsed seosed seksi ja selle teemadega. Lapsepõlvest saadud hirmudest ja eelarvamustest vabanemine võib peaaegu võimatu olla, isegi kui vanad reeglid enam ei kehti.
Tervisliku suhte tunnuseks on oskus olla avatud, aus ja usaldav nii enda kui üksteise suhtes ning valmisolek võtta raskeid teemasid tõsiselt ette. Hea tahe pole alati mõistlik. Hetke ajel tundub vahel mõistlik ohutusnõuetest mööda vaadata, et usaldust tõestada.
Võid eeldada, et partner räägib sulle haigustest enne vahekorda, ent häbi või piinlikkus võib takistada ning on ka neid, kes seavad seksi sinu turvalisusest ja heaolust ettepoole. Kui nad on eelnevate partneritega samuti käitunud, on nakatumise risk suurem.
Praktilised vead
Seksuaalses olukorras võib valesti minna hulk asju.
Kaitsmata vahekord on üks levinumaid viise STLH levikuks. Kuigi on palju erinevaid hormonaalseid ja mittehormonaalseid rasedusvastaseid vahendeid, kaitseb sugulisel teel levivaid haigusi eest ainult barjäärmeetod (kondoomid). See kehtib tupe-, päraku- ja oraalseksi puhul.
Üllatavalt paljud ei tea STLH kohta põhiasju. Isegi need, kes teavad, et haigused võivad olla sümptomiteta, võivad end mõttetult turvaliselt tunda – mitte faktide tõttu, vaid sest lihtsam on uskuda, et halvad asjad juhtuvad teistega.
Kaitsmata seks tähendab ka raseduse riski. Kui öö möödus kaitsevahendita, tuleks kaaluda hädaabipilli (nn „hommik peale“ tablett) ja järgset ravi.
Hädaabipill on hädavariant raseduse vältimiseks naistele, kes on olnud kaitsmata vahekorras või kui tavaline vahend on alt vedanud. Kõrgeima tõhususe huvides tuleks hädaabipill võtta niipea kui võimalik pärast vahekorda ja kindlasti vastavalt pakendi juhistele kindla aja jooksul.
Hädaabitablette võib võtta ükskõik millal menstruaaltsükli jooksul, kuid pea meeles – hommik peale tablett ei katkesta juba alanud rasedust. See toimib peamiselt ovulatsiooni edasi lükates või ära hoides. Niisuguses närvesöövas olukorras võib tekkida soov riski eirata, kuid võid raseduse riski sellega ainult suurendada.
Järgset ravi ehk PEP-i (HIV post-ekspositsiooniprofülaktika) tuleb alustada maksimaalselt 72 tunni jooksul HIViga kokkupuutest, vastasel juhul see ei toimi. Õigeaegselt alustades võib PEP vähendada nakatumise riski üle 80%, kuid vajalik on ka 28-päevane antiretroviirusravikuur.
Joovastus
Joovastusained võivad pakkuda rõõmu ja tihti seostatakse neid seltskonna ning jagamiskogemustega. Mõistet „sotsiaalne määre“ (eriti alkoholi puhul) kasutatakse tihti kirjeldamaks ühisest joovastumisest tulenevat tunnet. Kahjuks kasutavad mõned seda teiste ärakasutamiseks.
Kaasajastatud vägistamisd ohvrid (nn date rape drugs) on kõik ained, mida kasutatakse seksuaalse kallaletungi hõlbustamiseks, muutes vägivallatseja jaoks ohvri ülevõtmise kergemaks ja tehes ohvril toimuvast arusaamise keeruliseks või võimatuks, vahel ka mälestuse kustutades.
Mida enam inimene on joobes, seda tugevamalt mõjutavad teda nägemise, kuulmise, ohutaju ja koordinatsiooni häired. Reageerimiskiirus ja keskendumine kannatavad. Mõni säilitab hea ülevaate, teised kaotavad kontrolli.
Kui proovid esimest korda midagi uut, uuri selle kohta eelnevalt! Ja pea meeles, et kehaprotsessid sõltuvad vanusest, kehakaalust, tervislikust seisundist ja geneetikast.
Mida vähem kontrolli sul keha üle on, seda haavatavam oled. Et ennast kaitsta, tasub end ette valmistada. Siin on mõned olulised nipid, mis võivad sind päästa öösel klubis või baaris:
- Hoia sõber alati lähedal. Usaldusväärne kaaslane võib sõna otseses mõttes su elu päästa: ta märkab, kui midagi on kahtlast, või on piisav ärahoidja, et sind keegi ei ründaks. Ole ise vajadusel parim sõber mõnele teisele.
- Tarbi mõõdukalt. Jälgi, kui palju jood/suudsetad jne – nii säilitad suurema tõenäosusega kontrolli olukorra üle ja püsid teadlik ümbritsevast.
- Valva oma jooki. Mõned vägistamisd ained lahustuvad lihtsalt joogis ja sind võidakse proovida uimastada. Klubis või baaris on hea hoida käsi alati klaasil, kui ise otsa ei vaata.
- Valmista ette plaanid. Ütle sõpradele, kuhu lähed ja kuidas õhtut planeerid (ka kus ööbid). Hoia telefon laetud ja laadia kaasas. Kui kannad kontsi, võib abiks olla kaasa võtta madalad jalanõud.
- Hoia avalikes kohtades. Kui ümberringi on inimesi, on suurem lootus, et keegi sekkub, kui vaja.
- Ole valmis vajadusel ennast kaitsma. Mõningaid tavapäraseid esemeid saad kasutada enesekaitseks – klassikaline võtmete-näppude vahel nipp, näiteks. Sõltuvalt kohalikest seadustest võib kaasas kanda ka ohutuid enesekaitsevahendeid, nagu pipragaasi.
Kahjuks peaksime väljas käies mõtlema ka enda kaitsmisele, kuid tegelikult on parem karta kui kahetseda.
Kes iganes sa oled, milline iganes on su taust – olles informeeritud, hea eest võideldes ning ennast ja teisi austades ei tee sa kunagi valesti.
Oma menstruatsiooni saad jälgida WomanLog-iga. Lae WomanLog alla:
