Aistingud mu kehas: Elektrilöök – üllatav sümptom
Kuigi see võib tunduda hirmutav, on see nähtus tõenäoliselt levinum, kui arvata võiksid. Kas oled kunagi tundnud ootamatult sähvatuse, tõuke või surina sarnast aistingut? Sellised aistingud on sagedasemad perimenopausi ajal, kui hormonaalse taseme kõikumised mõjutavad meie närvide tööd, kuid sellel nähtusel võib olla ka palju muid põhjuseid.
Eluline elekter ehk elekter inimese kehas on põnev teema. Meie kõigi närvisüsteemis liiguvad elektrilised impulsid, mis tagavad, et saame liikuda, mõelda ja toimida. Elektrilöögi aisting on tavaline kõrvalnäht näiteks siis, kui lööd küünarnuki millegi kõva vastu, ärritades ulnarnärvi, mis kulgeb mööda käsivart ning asub nahapinnale lähedal siseküünarliigese juures. Kui aga tugev elektrilöögi tunne tekib näiliselt põhjuseta, võib see viidata tõsisemale terviseprobleemile.
On mitmeid põhjuseid, miks võid ootamatult kogeda elektrilöögi taolist aistingut. See on üsna tavaline ja enamasti ohutu nähtus. Ebaharilikud ajutised aistingud, nagu surin, põletustunne, tuimus, nõelatorked või isegi elektrilöögi laadne tunne kuuluvad kõik mõiste paresteesia ehk häiritud aistingute alla.
Kahjuks ei võeta inimesi, kes seda sümptomit häirivaks peavad, alati tõsiselt. Meditsiinilise probleemi mõjuvõimalust vähendatakse tihti staatilise elektri või „lihtsalt kujutlusvõime“ arvele. Ometi on elektrilöögi laadne tunne väga reaalne sümptom, millel võib olla mitmeid põhjuseid.
Millest elektrilöögile sarnased aistingud tekivad?
Kõige sagedasem põhjus kehas tekkivatele surina- ja sähvatustunnetele on surve närvidele või halb vereringe. Meie keha keerukas närvivõrgustik annab signaale ajust kehasse ja tagasi. Tegelikult võimaldavad närvid meil toimida ning maailmaga suhelda. Kui närv surutakse kinni või saab kahjustada, võib see hakata andma valesid signaale, mille tulemusena tekivad elektrilöögi taolised aistingud.
Närvi pitsumine
Närvi pitsumine võib tekkida üsna kergesti. Närvid jooksevad läbi kogu keha ning mõjutuvad meie igapäevastest liigutustest ja kogemustest. Suurim närvilõpmete hulk on meie sõrmeotstes, silmades, naba piirkonnas, nibudes, huultel ja suguelunditel. Mõnel pool on närvid nahale väga lähedal või paiknevad piirkondades, millega kaasneb suurem pitsumisrisk.
Randmekanali sündroom on sage mure, tekib tavaliselt käte ja randmete korduvate liigutuste tõttu, nagu näiteks arvutiklaviatuuri toksimine ilma randmetoeta, ebamugav hiirematt, klaverimäng või elektritööriista kasutamine. Koed muutuvad põletikuliseks ning avaldavad survet keskmisele närvile randmekanalis, halvendades selle tööd. Iga kehaosa ülekoormamine ilma piisava puhkuseta võib aja jooksul närve kahjustada.
Pikaaegne vale rüht – küürutamine või nutiseadmete kohal nõjatumine – koormab selja- ja kaelanärve, põhjustades valu ja migreeni.
Trauma
Kehavigastused, näiteks luumurrud, nihestused või närvikahjustused, võivad viia paresteesia ja muude närvihäireteni. Ole eriti ettevaatlik, kui tunned sähvatavaid aistinguid pärast pea-, kaela- või lülisambavigastust, ning pöördu kohe arsti poole.
Haigused
Degeneratiivsed haigused nagu osteoartriit või reumatoidartriit tekitavad põletikku ja võivad põhjustada luukasvude ehk osteofüütide moodustumist liigestes või lülisambas. Põletik ärritab närve ning luukasvud avaldavad neile füüsilist survet, tekitades ebaharilikke aistinguid.
Perifeerne neuropaatia on seisund, kus närvikahjustus väljaspool aju ja seljaaju ehk kesknärvisüsteemi muudab kehatunnetust. Need närvid juhivad puudutuse, temperatuuri ja valu signaale. Kui närvid saavad oluliselt kahjustada, muutub ümbritseva maailma ning oma keha tajumine, sealhulgas võivad tekkida ootamatud sähvatused, surinad või valud.
Perifeerne neuropaatia on levinud diabeedi sümptom. Kõrge veresuhkur kahjustab vasa nervorum ehk väikesi veresooni, mis varustavad närve verega. Aja jooksul põhjustab halvenenud verevarustus tõsist närvikahjustust. Diabeet mõjutab ka üldist ainevahetust ning muid kehaprotsesse.
Enim mõjutab perifeerne neuropaatia jalataldasid ja peopesasid. Sageli paiknevad kummalised elektrilöögi, tõmbluse või tuimuse aistingud just neis piirkondades; see on diabeedi puhul levinud sümptom, mis võib viia raske närvikahjustuse ning isegi koe kärbumiseni.
Diabeetilist neuropaatiat ravitakse tavaliselt ravimite, liikumise ja taimsel täistoidul põhineva toiduga. Kui tunned neuropaatia sümptomeid pikema aja jooksul, eriti kui oled diabeetik või eelsoodumusega (sh rasedusaegne diabeet), pöördu arsti poole ning kirjelda oma olukorda. Elustiili muutused, tervislikum toitumine ja mõistlik kehaline aktiivsus aitavad enesetundele kaasa.
Teised seisundid, mis võivad vallandada elektrilöögi laadseid aistinguid (mõnikord isegi varajase sümptomina):
- hulgiskleroos
- neeruhaigus
- krambid
- mikrotoitainete puudus või üleliigne sisaldus, eriti B12-vitamiin, kaltsium ja kaalium
- erinevad nahahaigused
- fibromüalgia
Välised tegurid
Enamik meist on kunagi saanud staatilise elektri särtsu. Selle saad näiteks siis, kui puudutad uksekäepidet, villast kampsunit või teist inimest. See on tuntud nähtus ja pakub ka eksperimentidel lastega mängulist avastamisrõõmu.
Staatiline elekter on elektrilaengu kogunemine objekti pinnale. Kõik ained universumis koosnevad aatomitest, mis omakorda kolmest pisikesest osakesest: negatiivse laenguga elektronidest, positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. Neutraalsel aatomil on võrdselt prootoneid ja elektrone, mistõttu ta on elektriliselt neutraalne. Elektronid on aatomi külge vähem tugevalt seotud ning võivad hõõrdumisel liikuda ühest pinnast teise. Kui pole vooluringi, kuhu elektronid saaksid liikuda, tekib staatiline laeng ning see vabaneb järgmisel kokkupuutel. Elektronide ülejääk tekitab negatiivse, puudujääk positiivse laengu. Erineva laenguga aatomid tõmbuvad, sama laenguga tõukuvad.
Näiteks kui kõnnid vaiba peal kummitaldade või plastiktaldadega jalanõudes, kogud enda külge lisakoguse elektrone, mis vallanduvad järgmise metalse (elektrit juhtiva) või kergelt positiivse eseme puudutamisel. Teine näide on, kui su juuksed tõusevad püsti talvel pärast villase mütsi äravõtmist või kui hõõrud pead õhupalli või vahtplasttopiga. Sel juhul on juuksed laetud negatiivselt ning tõukuvad üksteisest eemale.
Kas hormoonid põhjustavad staatilist elektrit?
Hormoonid on keemilised virgatsained, mis reguleerivad paljusid organismi protsesse ning mõjutavad, kuidas me ümbritsevat tajume. Kuigi hormoonid ei tekita ise staatilist elektrit, võivad nad mõjutada tegureid, mis soodustavad naha pinnale staatilise laengu kujunemist.
Nagu puberteedist teada, mõjutavad hormonaalsed muutused otseselt nahka. Hormoonide taseme kõikumiste (nt puberteet, rasedus, menstruaaltsükkel) ajal muutub ka naha elektrijuhtivus – näiteks niiskustaseme, pH ja rasuerituse muutused mõjutavad laengu juhtivust.
Vesi juhib elektrit. Kuiv nahk on vähem niiske ja juhib elektrit halvemini, suureneb staatilise laengu kogunemise võimalus. Seetõttu suureneb tõenäosus väljalaskele, kui puudutad midagi järgmisel korral.
Higistamine niisutab nahka ja parandab juhtivust, vähendades staatilise laengu kogunemist. Kuid hormonaalsed muutused mõjutavad ka higistamist, mis omakorda muudab, kui sageli särtsu tunned.
Kui koged tihti elektrostaatilisi šokke, vaata kriitiliselt oma keskkonda ja hooldusrutiini – siseruumide õhu soojendamine või jahutamine võib kuivatada õhku. Ruumide tuulutamine aitab, samuti õhuniisutaja või toataimed, mis looduslikult puhastavad ja niisutavad õhku. Sünteetilised materjalid nagu nailon või looduslik vill on tavalised staatelektri süüdlased. Kasulik on kasutada niisutajat või kehakreemi, mis parandab naha niiskust ja vähendab staatilise elektri kogunemist.
Mida tähendavad elektrilöögitaolised aistingud perimenopausi ja menopausi ajal?
Nagu puberteedis, mil hormoonide tootmine suureneb, toimuvad ka perimenopausis suured muutused naise kehas. Mõned sümptomid võivad olla vägagi ebameeldivad, sh elektrilöögid kehas.
Östrogeeni ja progesterooni tasemekõikumised mõjutavad närvide tööd. Samuti võib kehv verevarustus närvidele põhjustada närvikahjustusi ja perifeerset neuropaatiat. Seetõttu kogevad mõned naised menopausi ajal elektrilöögi aistinguid. Neid kirjeldatakse sageli lühiajaliste, teravate või torkivate valudena eri kehaosades – kätes, jalgades, labakätes või jalalabades. Aistingud varieeruvad sageduse ja tugevuse poolest ning võivad kaasneda surina, tuimuse või põletustundega.
Šokeerivad aistingud ja sinu menstruaaltsükkel
Nagu kuumahoodki, on kerged elektrilöögi taolised aistingud tuntud sümptomid perimenopausis. Kuid hormoonidest tingitud surinad ja šokilaadsed tunded võivad ette tulla ka menstruatsiooni ajal.
Östrogeeni tase tõuseb ja langeb tsükli erinevates faasides. Mõned naised tunnevad teatud faasides närvitundlikkuse tõusu, mis väljendubki šokilaadsete aistingutena. Hormonaalsed muutused mõjutavad ka vereringet ja vedelikupeetust kehas, põhjustades turseid. See võib suruda närvidele teatud piirkonnas ja anda tunda tuimusena, surinana või šokina.
Mis on „välgunool“ suguelundites?
Oleme juba käsitlenud sagedasemaid närvide ja hormoonidega seotud elektrilöögi aistinguid. Kuid mõned naised kogevad väga konkreetset šoki-laadset tunnet suguelundites, mida nimetatakse rahvasuus välgunoolks.
Emaka limaskest ja emakakael on lihaskoed, milles mõnes osas on rohkelt närvilõpmeid. Hormonaalsed muutused, põletik või ärritus suguelundites (sh günekoloogilised protseduurid, nt pap-testi võtmine) võivad soodustada närvide tundlikkust ja põhjustada järsku valu emakakaelas või tupes, sarnanedes välgusähvatusele.
Menstruatsiooni ajal tõmbub emakas korduvalt kokku, et eemaldada limaskesta vere kaudu. Tugevad või ägedad kokkutõmbed võivad vahel tunduda elektrilöökidena. Samamoodi raseduse ajal, kui emakas kasvab või sünnituseks valmistub, võivad kokkutõmbed tekitada sarnaseid aistinguid.
Teised sagedased põhjused tõmblusteks emakas või emakakaela piirkonnas:
- emaka kokkutõmbed
- närvitundlikkus
- erinevad günekoloogilised haigused, nt endometrioos
- põletik või infektsioon
- günekoloogilised protseduurid (nt emakakaela biopsia, IUD paigaldus/eemaldus)
Pisike elektrilöök kehas siit-sealt aeg-ajalt ei ole midagi hirmutavat. See juhtub peaaegu kõigil mingil eluhetkel. Kui aga aistingud on tugevad, sagenenud või nendega kaasnevad muud sümptomid, küsi abi oma arstilt ning leia võimalike põhjuste seast vastus.
Laadi WomanLog alla:
