Paanikahoog vs südameatakk naistel: Kuidas vahet teha ja seista oma tervise eest
Meeste ja naiste seas on südamehaiguste all kannatajate arv väga sarnane. Siiski saavad naised harvem elupäästvat abi südameataki korral, kuna patsiendid ja arstid ei tunne tihti ära iseloomulikke sümptomeid ning omistavad neid stressile või ärevusele.
Südameataki korral on naised 50% tõenäolisemalt valediagnoosi ohvrid võrreldes meestega – seda nii alateadlike eelarvamuste tõttu meditsiinipersonali hulgas, kui ka vähese teadmiste tõttu naise organismi kohta. Selles artiklis arutame südameataki ja paanikahoo erinevusi. Pöörame tähelepanu ka sellele, miks naised viivitavad abi otsimisega, miks nende muresid sageli alaväärtustatakse ning kuidas saad ise enda eest seista.
Mis on paanikahoog?
Paanikahoog on järsk hirmutunne, mis vallandab adrenaliinilaksu ja valmistab keha ette "võitle või põgene" reaktsiooniks ohule. Keha reageerib südame löögisageduse tõusuga, kiire hingamisega (mis võib tunduda hingeldusena) ja higistamisega. Veresoonte ahenemine võib põhjustada peapööritust või nõrkuse tunnet.
Paanikahoog võib tekkida ootamatult ilma eelnevate märkideta või areneda järk-järgult. Mõni eriline kogemus vallandab tugeva ärevuse, kuid kõrge stressitase pikema aja jooksul võib viia selleni, et ka väike takistus ajab sind endast välja. Mõned kogevad kogu elu jooksul vaid üksikuid episoode, teised aga kannatavad korduvate paanikahoogude all. Mõnel juhul võib juba paanikahoo kartus olla halvav ja põhjustada teatud tegevuste või olukordade vältimist.
Kui oled kunagi kogenud paanikahoogu, tead kui hirmutav ja ootamatu see on. Paanika tekkides on hirm intensiivne ja kõik tundub palju hullem kui tegelikult on. Õnneks taanduvad enamik paanikahooge mõne minuti või tunni jooksul.
Paanikahoo sümptomid
Paanikahoog algab tihti ülekaaluka stressi, hukatuse ja hirmutundega. Seejärel võivad tekkida järgmised sümptomid:
- Süda peksleb
- Hingeldus
- Higistamine
- Iiveldus
- Pearinglus
- Kuumad/külmad hood
- Valu rinnus
- Kõhukrambid ja seedehäired
- Segadus, dissotsiatsioon
Kuigi paanikahood on hirmutavad, pole need peaaegu kunagi eluohtlikud. Samas meditsiinilised uuringud näitavad, et naistel on südameataki sümptomid tihti sarnased paanikahoo omadega.
Mis on südameatakk?
Südameatakk ehk müokardiinfarkt tekib siis, kui verevool südamesse on takistatud, põhjustades südamelihase kahjustusi. Enamasti on takistuse põhjuseks kolesterooli ja teiste ainete kihtidest tekkinud naastud arterites. Kui naast rebeneb, tekib kiiresti verehüüve, mis blokeerib või ahendab ühe koronaararteri, mis varustab südant vere ja hapnikuga. Ilma hapniku ja vereta hakkavad südamelihase rakud juba 30 minuti jooksul surema. Seetõttu ei saa süda enam korralikult töötada.
Südameatakk on eluohtlik seisund, mis vajab kohest arstiabi – isegi kui sümptomid näivad mööduvat. Kui sul esineb südamehaigusi perekonnas või tunned valu rinnus, tegutse kiiresti! Helista häirekeskusse ning otsi koheselt abi.
Esimesed hoiatusmärgid võivad ilmneda päevi või isegi nädalaid enne rasket atakki. Sümptomid, mida ei tohiks eirata, on väsimus, sisemine ärevus, külm higi, seljavalu ja südamekloppimine. Äkiline südameatakk on sageli surmavam.
Südameataki sümptomid
Kõige tuntumad südameataki sümptomid on valu ja pitsitus rinnus. Valu võib kiirguda rinnust lõualuusse ja vasakusse või mõlemasse kätte ning võib tekkida tunne, nagu suruks midagi rasket rinnale.
- Muud sümptomid võivad olla:
- Külm higi
- Väsimus
- Pearinglus, nõrkus
- Iiveldus
- Hingeldus
- Kõrvetised, seedehäired
- Ärevus, mis võib tunduda hukatustundena.
Paljud südameataki saanud naised ei tunnegi rinnavalu, vaid kogevad hoopis tugevat kurnatust ning valu või pitsitust kaelas, lõualuus, õlgades, abaluude vahel või ülaseljas.
Aastaid arvati, et südamehaigused puudutavad eelkõige mehi. Tänaseks on tõestatud, et nii naised kui mehed põevad südameatakke võrdse sagedusega, kuid naistel on suurem tõenäosus surra müokardiinfarkti tagajärjel, kuna keskendume sageli mehelikule rinnavalule ning ei pööra tähelepanu sümptomitele, mis on naiste seas levinumad.
Paanikahoo ja südameataki peamised erinevused
Nagu näha, kattuvad paljud paanikahoo ja südameataki sümptomid. Peamine erinevus seisneb selles, et südameataki valu on terav, pigistav ja kiirgav ning võib rünnata hooti. Paanikahoo ajal süda peksleb, võib tekkida pitsitustunne rinnus hingelduse tõttu, kuid kiirgavat valu tavaliselt ei teki.
Samuti kestab paanikahoog tavaliselt mõnest minutist kuni tunnini. Südameatakk kestab palju kauem ning valu lainetab – kord on see tugev ja kiirgav, kord leebemalt pitsitav.
Kuna naised sageli ei tunne tugevat rinnavalu, vaid pigem väsimust, ärevust ning valu seljas, kätes või lõualuus, on nii patsientidel kui ka arstil kerge ajada südameatakk segi paanikahooga.
Et aidata vahet teha, tasub endalt küsida:
- Kas mul on varem olnud sarnast rinnavalu, pitsitust või väsimust? Kui jah, võib olla tegemist südameataki riskiga.
- Kas valu kiirgab rinnast kätesse või ülakehasse? Kas see tuleb lainetena koos ägeda valuga?
- Kaua need aistingud kestavad? Kui sümptomid kaovad tunnikesega, võis tegemist olla paanikahooga.
Kuidas naiste tervisehädade alaväärtustamine neid kahjustab?
Paljud naised ei otsi arstiabi, kuna neid on kasvatatud teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks seadma ning nad ei seosta oma sümptomeid tõsise haigusega, vaid pigem gripi või ärevusega. Kuid probleem on ka süsteemne, mitte ainult individuaalne.
Südamehaigus on vaid üks näide valdkonnast, kus naised saavad sageli ebapiisavat abi. Uuringute järgi kogeb kuni 65% kroonilise valuga naistest kehvemat ravi lihtsalt oma soo tõttu. Kui arst jätab kellegi mured tähelepanuta ja paneb sümptomid psühholoogiliste põhjuste või dramaatilisuse arvele, nimetatakse seda meditsiiniliseks gaasivalgustamiseks. See võib viia valediagnoosini, ravi viibimiseni või sootuks valesti ravimiseni.
Kõikjal maailmas on selle probleemiga hakatud tegelema, kuid naised ja vähemusgrupid jäävad endiselt suuremasse riski meditsiinilise gaasivalgustamise ohvriks langemisel. See vähendab patsiendi motivatsiooni, vähendab usaldust arstide suhtes ning suurendab valediagnoositud haigustest tingitud kannatuste ja surmade riski, näiteks vähi, südamehaiguste, autoimmuunhaiguste ja kroonilise valu korral. See paneb patsiendi kahtlema enda kogemuses ning raskendab vajaliku abi saamist.
Meditsiiniline gaasivalgustamine pole alati tahtlik, vaid tihti on see seotud eelarvamuste ning naistele suunatud vähese tähelepanuga. Enamik uuringutes osalejatest on endiselt mehed, mistõttu naiste tervises on olulisi teadmislünki: Kas mehed ja naised reageerivad ravimitele ühtemoodi? Kas sümptomid avalduvad erinevalt? Kuidas erinevad sobivad doosid?
Pikalt välistasid teadlased fertiilses eas naised uuringutest, kartes, et nende hormoonide kõikumine teeb tulemused ebausaldusväärsemaks. Samuti kardeti, et katse ajal rasedaks jäämine võib ohustada loodet – seda hirmu võimendas 1970ndatel thalidomide’i juhtum. Selliste riskidega tuleb arvestada, kuid see ei tohi olla põhjuseks ignoreerida naisi puudutavat meditsiiniliselt olulist teadmist.
Kuigi seadused nõuavad nüüd naiste ja vähemuste kaasamist uuringutesse, on need grupid seal endiselt alaesindatud.
Kuidas iseenda eest seista?
Kui sul on mõni eelpool nimetatud südameataki sümptom, otsi koheselt arstiabi. Ainult kiire ja professionaalne tegutsemine võib päästa elu ja vähendada püsiva kahju tõenäosust. Kuid kui arst ei võta sind tõsiselt – mis iganes diagnoosiga –, peaksid olema valmis seisma enda eest.
Võta arsti juurde minnes kaasa märkmed
Stress ja muretsemine võivad panna olulisi asju unustama, eriti arsti juures. Kirjuta oma sümptomid ja mured paberile üles ning võta kaasa, et saaksid neist arstiga rääkides lähtuda. Sümptomipäeviku pidamine on samuti kasulik: pane kirja, millal mingi sümptom tekkis, kui kaua kestis ja kui tugev see oli. Kui tead põhjust, lisa ka see. Selline põhjalikkus aitab arstil kiiremini õige diagnoosi panna.
Küsi teist arvamust
Kui sinu arst ei aita ega kuula sind, pöördu teise spetsialisti poole. Sa oled väärt saanud nõuetekohast abi. Arstid on küll omas vallas professionaalid, kuid nad on ka inimesed, kellel võivad olla teadmatusest või eelarvamustest tingitud vead. Otsi seni, kuni leiad arsti, kelle juures tunned end turvaliselt ja kuulduna.
Kuula oma keha, usu ennast
Meile õpetatakse lapsena alluma autoriteetidele – vanematele, õpetajatele, arstidele, juhtidele. Seetõttu võime jääda endas kahtlema, kui arst ütleb: „Seda pole vaja karta, see on kõik peas.“ Sina oled oma kogemuse kõrgeim autoriteet.
Esita küsimusi
Ära karda uurida, miks arst just sellise diagnoosi pani. Sul on õigus teada, kuna sellel on otsene mõju sinu tervisele. Kui arst väldib või alavääristab sinu küsimusi, on see tõsine ohumärk!
Võta tugiisik kaasa
Pea meeles – arsti juurde võib alati kaasa võtta sõbra, partneri või pereliikme. Toetav kaaslane aitab sul olla enesekindlam, küsida keerulisi küsimusi ning öelda ausalt, mis sul mõttes on. Ta võib aidata sind keerulises olukorras häält teha ja pakkuda tuge raske diagnoosi korral.
Lõpetuseks
Sinu tervis on kallis vara ning ühel päeval võid olla sunnitud seisma iseenda eest – kas tahtliku või tahtmatu gaasivalgustamise puhul. Kui mure osutub asjatuks, on see oluline kogemus, mitte raisatud aeg. Õpi ära südameataki ja paanikahoo tüüpilised sümptomid, et vajadusel erinevus ära tunda.
Laadi WomanLog alla:
