Uus! Logi sisse, et hallata oma kontot, vaadata andmeid, alla laadida aruandeid (PDF/CSV) ja vaadata varukoopiaid. Logi siit sisse!
Jaga seda artiklit:

Narkosõltuvusega Toimetulek

Miljonid inimesed kasutavad retseptiravimeid ja illegaalset narkootikume nii meditsiinilistel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Kui selliseid aineid tarbitakse ettevaatamatus, võib areneda sõltuvus. Narkosõltuvus on ohtlik nii mõjutatud inimesele kui ka tema lähedastele.

Teekond läbi narkosõltuvuse ja taastumise.

Narkosõltuvus on keeruline häire, mis võib jätta pikaajalise mõju inimese füüsilisele ja psüühilisele tervisele. Illegaalseid või retseptiravimeid kuritarvitades võivad tekkida käitumuslikud muutused, füüsilised haigused ja isegi surm.

Kuidas narkootikumid toimivad?

Kuigi sõltuvusest rääkides mõtlevad paljud inimesed eelkõige illegaalsetele ainetele, on ka legaalsed ained nagu alkohol, nikotiin ja retseptiravimid väga sõltuvust tekitavad. Ainete kuritarvitamine, olgu see seaduslik või mitte, võib viia sõltuvushäireni. Inimesed, kes tarvitavad ebaseaduslikke narkootikume või kuritarvitavad retseptiravimeid, riskivad oma füüsilise ja vaimse tervise kahjustamisega.

Narkootikumid jaotatakse järgmistesse rühmadesse:

  • Kanep ja kannabinoidid (marihuaana, hašiš)
  • Rahustid (barbituraadid, bensodiasepiinid, uinutid)
  • Stimulandid (kokaiin, metamfetamiin, amfetamiin)
  • Peonarkootikumid (MDMA, ketamiin, ecstasy, GBH, Rohypnol)
  • Hallutsinogeenid (LSD, psilotsübiini seened)
  • Opioidid (heroiin, morfiin, kodeiin, oksükodoon, hüdrokodoon)
  • Sissehingatavad ained (liim, bensiin, puhastusvahendid ja aerosoolid)

Konkreetse narkootikumi mõju raskus inimese tervisele sõltub ainest endast. Mõni neist on legaalne ning kasutusel ravimina, näiteks Vicodin või morfiin. Siiski on neil kõigil üks ühisjoon – tugev sõltuvust tekitav toime. Eriti sõltuvust tekitavad on näiteks valuvaigistid nagu kodeiin või oksükodoon, mis kasvatavad vajadust annust suurendada või minna üle tugevamatele ainetele.


Narkootikumid toimivad, muutes ajus neurotransmissioone. Nende keemiline struktuur sarnaneb inimese enda ajukeemiaga. Keha harjub muutunud protsessidega ning aktiveerunud neuronid ja võimetus taastada normaalseid keemilisi reaktsioone viivad sõltuvuse kujunemiseni.

Narkootikumide tarvitamise ohud sinu tervisele

Mõju ajule

Erinevatel narkootikumidel on vaimsele seisundile erinev mõju. Näiteks tekitab LSD tugevaid hallutsinatsioone, samal ajal kui kokaiin muudab inimese energiliseks ning ettearvamatuks. Narkootikumid muudavad ajukeemiat – tekitavad eufooriat, erutust, naudingut, sotsiaalsust, millele järgneb sageli paranoia, irratsionaalne käitumine või vägivaldsus. Paljud narkootikumid häirivad mõtlemist ja otsustusvõimet ning võivad põhjustada mälukaotust või koguni püsivaid ajukahjustusi.

Mõju füüsilisele tervisele

Nagu teisedki mürgised ained, töötleb organism narkootikume läbi maksa, kurnates seda üsna rängalt – võimalik on maksa kahjustus või rike. Narkootikumide tarvitamine võib põhjustada ka südameatakki, südame-veresoonkonna haigusi ja veresoontepõletikku, kui kasutatakse veenisiseselt aineid. Levimad füüsilised ohud on veel krambid, kopsuhaigused ning nõrgenenud immuunsus. Narkootikume hooletult tarvitavatel inimestel on suurem risk haigestuda ka sugulisel teel levivatesse infektsioonidesse.

Käitumismuutused

Narkootikumide kuritarvitamine muudab inimese käitumist – see võib kõikuda ülemeelikust ja ettearvamatust kuni loiduse ja allasurutuseni. Mõnel juhul kujunevad pikaajalised käitumishäired: paranoiline isiksushäire, kannatamatus, hallutsinatsioonid, vägivaldsus, impulsiivsus ja sõltuvus.

Üleannustamine

Narkootikumide üleannustamine tähendab, et keha on saanud liiga suure koguse ainet, millega ta toime tulla ei suuda. Rahustid ja opioidid mõjutavad kesknärvisüsteemi – aeglustades pulssi ja hingamist, vähendades kehatemperatuuri ja ahendades pupille. Kui hingamine aeglustub nii palju, et tekib hingamisseiskus, jääb aju hapnikuta, mis võib viia kooma või surmani. Stimulandid tõstavad südamerütmi ning vererõhku, kiirendavad hingamist ja suurendavad kehatemperatuuri. Üleannus võib põhjustada krampe, insulti, südamerabandust või surma. Paljud fataalsed üleannused tekivad erinevate ainete segutarvitamisest.

Faktorid ja põhjused, mis aitavad kaasa narkosõltuvuse tekkele


Mis viib narkosõltuvuse kujunemiseni?

Kuigi igaühel võib areneda narkootikumide kuritarvitamisega seotud probleem, mõjutavad osad riskitegurid rohkem kui teised.


Narkootikumide kuritarvitamise perekondlik taust, vaimse tervise häired, varasem vägivalla kogemus või varajane eksperimenteerimine narkootikumidega suurendavad sõltuvusriskis inimese võimalusi sõltuvuseks.

Kas naised on narkosõltuvusele vastuvõtlikumad?

Narkootikumide kuritarvitamine on suurim sõltuvuse põhjustaja olenemata vanusest, soost või staatusest, kuid naised on sõltuvusele vastuvõtlikumad. Uuringud näitavad, et naissuguhormoon östrogeen võib muuta naisi narkootikumidele tundlikumaks. Naised arenevad sagedamini sõltuvus, neil on suurem risk üleannustamiseks ja tagasilanguseks. Samuti on naised vastuvõtlikumad maksakahjustustele, kopsuhaigustele ja südame-veresoonkonna probleemidele, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega.

Kuidas narkootikumide tarvitamine mõjutab rasedust ja loodet?

Nagu alkohol ja tubakatooted, on nii illegaalsete kui ka retseptiravimite kuritarvitamine raseduse ja rinnaga toitmise ajal ohtlik arenevale lapsele. Mürgised ained läbivad platsenta ja jõuavad looteni. Kui ema tarvitab regulaarselt narkootikume raseduse ajal, on lapsel suur risk areneda vastsündinu abstinentsisündroom ehk NAS. NAS on võõrutusseisund, mille laps läbi teeb pärast sündi. See esineb kõige sagedamini siis, kui ema kasutas raseduse ajal opioide või stimulante, kuid mõnikord tekib see ka alkoholi, rahustite, tubaka või isegi kofeiini osas.


Narkootikume tarvitavate naiste lapsed on suuremas ohus surnult sündimise, kaasasündinud väärarengute, madala sünnikaalu, enneaegsuse, väikese peaümbermõõdu ja imiku äkksurma sündroomi tekkeks.

Kuidas märgata, kas sul või kellelgi tuttaval on probleem?

Kuigi need on sageli omavahel seotud, ei pruugi ainetekuritarvitamine alati viia sõltuvuseni. Mõned inimesed kuritarvitavad alkoholi, nikotiini või retseptiravimeid, kuid ei arenda sõltuvust. Peamine erinevus seisneb selles, kui tugevalt ained mõjutavad inimese käitumist ning kui lihtsalt on võimalik tarvitamist lõpetada.

Levinumad sõltuvustunnused:

  • Maniaaklik tung tarvitada narkootikume—sõltlane ei suuda elada ilma narkootikumideta. Ained tekitavad ajutist leevendust, naudingut ja eufooriat. Ajapikku harjub keha nende mõjuga ning varasem leevendus kaob, kuid tarvitamist tuleb jätkata võõrutusnähtude väldimiseks.
  • Ärritatavus, kui annus jääb vahele—kohe pärast narkootikumi mõju möödumist muutub sõltlane ärevaks ja ärritunuks ning fikseerub sellele, millal ja kust järgmine annus tuleb. Võõrutusnähtudel on nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt kurnav mõju.
  • Irratsionaalne, sageli agressiivne käitumine—sõltuvus võib olla nii tugev, et inimene on valmis käituma irratsionaalselt või vägivaldselt, et saada järgmist annust. Sageli ohustatakse enda või teiste elu.
  • Varastamine või teiste kahjustamine, et narkootikume hankida—sõltuvus muudab inimese võimetuks igapäevakohustusi täitma (nt tööl käima või raha teenima), tekib rahaline puudus, kuid tung tarvitada ainult kasvab. Võib hakata varastama pereliikmetelt või võõrastelt, laenama raha tagasi maksmata või varastada väärtuslikke esemeid, et need maha müüa.
  • Eluprobleemid—sõltuvusega kaasneb, et suurema osa ajast on inimene kas aine mõju all või otsib järgmist annust. See võib viia koduvägivallani, vägivallani, sotsiaalsest elust eemaldumiseni ning töö- või muu olulise tegevuse unarusse jätmiseni. Sõltlased võivad nii palju muutuda, et lähedased neid enam ära ei tunne.
  • Võõrutusnähtused—pidev sõltuvust tekitava aine tarvitamine harjutab keha selle ainega. Kui aine tarvitamine äkitselt katkeb, tekivad võõrutusnähtused, mille raskus sõltub tarvitamise kestusest ja aine liigist. Mõni saab võõrutusest üle päevadega, mõnel võtab see kantku või isegi kuid. Võõrutusnähud on nii füüsilised kui ka psühholoogilised ja võivad hõlmata gripilaadseid sümptomeid, kõhulahtisust, iiveldust, oksendamist, depressiooni, paranoiat, lihasvalu, hallutsinatsioone, ärevust, värinaid ja krampe. Raskemad võõrutusnähud võivad põhjustada tagasilangust. Võõrutusprotsess on ohtlik ning võib põhjustada dehüdratsiooni, enesevigastamist või organipuudulikkust. Seega on kõige ohutum ja turvalisem võõrutus arsti jälgimisel.

Väljapääsu leidmine

Narkosõltuvus seab inimesed ohtu tõsiselt kahjustada oma vaimset ja füüsilist tervist. Narkootikumidest loobumine pole kerge, eriti sõltuvust tekitavate ainete, nagu opioidid, korral. Sõltlane võib tunda hirmu, ebakindlust ja häbi, mille ületamine on vajalik, et probleemist rääkida ja asuda selle algpõhjustega tegelema.

Sõltuvus on iga teine haigus – see ei ole midagi, mille pärast häbeneda või stigmatiseerida. Esimene samm sõltuvusest vabanemise teel on tunnistada, et probleem on olemas. Leia keegi usaldusväärne, kellega rääkida. Kuigi enamikes riikides on enamik sõltuvust tekitavaid aineid ebaseaduslikud, on olemas organisatsioone, kes aitavad sõltuvusega võidelda. Grupiteraapia võib aidata suhelda teistega, kes on otsustanud sõltuvusest vabaneda.

Järgmine samm on võõrutus ja sellest läbi saamine. See on kõige raskem etapp ning võib kesta päevi, nädalaid või kuid. Just võõrutuse ajal on tagasilanguse risk kõige suurem. Turvalisim viis tagasilanguse vältimiseks on professionaalse abi otsimine. Isegi aastatepikkuse kainuse järel võib olla oht uuesti tarvitama hakata.

Pärast kõige raskemast ajast üleelamist tuleb endiselt hoiduda teistest ainetest, sh alkoholist ja tubakast, mis võivad taaselustada tagasitõmbetunde. Kained püsida on raske, kuid nõustaja poole pöördumine või tugigrupi külastamine võib olla suureks abiks.

Oma menstruatsioonitsüklit saad jälgida WomanLog rakendusega. Laadi WomanLog kohe alla:

Laadi alla App Store'ist

Laadi alla Google Play'st

Jaga seda artiklit:
https://www.drugabuse.gov/publications/drugfacts/treatment-approaches-drug-addiction
https://www.turnbridge.com/news-events/latest-articles/how-do-drugs-affect-the-female-body#
https://www.addictioncenter.com/drugs/overdose/#:~:text=An%20overdose%20is%20a%20biological,medications%2C%20and%20many%20other%20substances
https://www.gatewayfoundation.org/faqs/effects-of-drug-abuse/
https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/drug-addiction/diagnosis-treatment/drc-20365113
https://www.drugabuse.gov/publications/research-reports/substance-use-in-women/substance-use-while-pregnant-breastfeeding
Advertisement


Internetis leidub palju sisu, mis on suunatud naistele ning suur osa sellest käsitleb meie tervist ja heaolu. Kuigi mürgised dieedi- ja tutvumistrendid 2000ndate algusest on möödas, on „naiselikud” teemad endiselt valeinfo tõttu ohustatud ning segadusse ajavaid väiteid leidub igal kujul. See artikkel aitab sul ära tunda ebausaldusväärse info, et saaksid seda vältida.
Meie haistmismeel on oluline nii tervisele kui ka heaolule. See aitab valida tervislikku toitu, tõstab isu ja hoiatab meid kahjulike või riknenud toodete eest. Võime lõhnu tajuda aitab meil orienteeruda keskkonnas, pannes tähele ohtusid, nagu gaasileke, suits ja tuli või niiskus seintes. Kuid haistmismeel annab meile ka palju peenemaid ja sügavamaid signaale, mis mõjutavad meie romantilisi suhteid, sotsiaalseid suhtlusi ja suhtumist teistesse inimestesse.
Keegi meist pole liikumishaiguse eest kaitstud. Isegi kogenud meremeestel võib iiveldus tekkida, kui meri muutub tormiseks. Mõne jaoks piisab aga vaid mõnest järsust pöördest autos, et hakata tundma tõsist iiveldust, oksendamist, peapööritust, külma higistamist ja segadust. Selles artiklis saad teada, mis on liikumishaigus, miks mõned inimesed on sellele vastuvõtlikumad ning kuidas sümptomeid leevendada.