Emakas ja levinumad emakaga seotud probleemid
Kust tulevad lapsed? Iga lapsevanem peab sellele küsimusele varem või hiljem vastama. Lastele uue elu tekkimise keeruka protsessi selgitamiseks on palju viise, kuid meie vastus on lihtne ja täpne—lapsed tulevad emakast.
Ükski teine inimese elund ei ole nii paindlik ja muutumisaldis kui emakas! Raseduse ajal võib see paisuda ploomi suurusest kuni arbuusi suuruseni ning naasta pärast sünnitust taas oma tavapärase kujuga.
Emakas ehk üsas on osa naise suguelundkonnast—see on ainulaadne naistele. See õõnes elund asub vaagnas ja on kujult tagurpidi pirni sarnane.
Ehitus ja asend
Emakas on paksuseinaline elund, mis on eriti veniv ja lihaseline. Siin kasvab loode (areneb beebi), kui naise munarakk viljastatakse mehe seemnerakuga ja see kinnitub emakaseinale.
Emakas asub ees kusepõie ja taga sigmasoole vahel.
Emakakeha (corpus uteri) koosneb järgmistest osadest:
- Fundus—asub sellel kohal, kust munajuhad emakasse sisenevad
- Emakaõõs—õõs, kus loode areneb
- Istmus—kitsenemine emaka alaosas
Emakasein koosneb kolmest kihist:
- Perimeetrium, ehk emaka välimine kiht, katab emakakeha ja osa emakakaelast (2 mm paksune)
- Myomeetrium ehk keskmine kiht koosneb pikisuunalistest, ringjatest ja spiraalselt paigutatud silelihaskiududest ning sidekoest (15 mm)
- Endomeetrium ehk emaka sisemine limaskest (6–16 mm, sõltuvalt menstruaaltsükli faasist)
Emakakaelal on samuti mitmeid nimetatud osi:
- Endocervix ehk emakakaelakanal on käik, mis ühendab emakat ja vagiinat
- Sisemine suue on emakakaela ava, mis viib emakasse
- Ektocervix ehk käik emaka ja tuppe vahel
- Välimine suue ehk emakakaelakanali keskkoht ektocervixil
Kui viljastatud munarakk ei ole emakaseinale kinnitunud, siis igas kuus emaka limaskest laguneb ja väljub kehast menstruatsiooni ajal ning hakkab moodustuma uus kiht.
Emakal on kolm peamist ülesannet beebi arengu toetamiseks:
- Kaitseb loodet füüsiliste vigastuste eest
- Tagab toitumise, et loode saaks õigesti areneda
- Tagab jääkainete eemaldamise, hoides loodet ümbritseva keskkonna puhtana
Emakas raseduse ajal
Raseduse ajal kasvab emakas oluliselt. Esimesel trimestril jõuab emaka suurus umbes greibi suuruseni ning mahub veel vaagnasse.
Teisel trimestril kasvab emakas umbes papaia suuruseks ega mahu enam vaagnasse—ülapiir jõuab umbes nabast rindadeni poolele teele.
Emaka kasv nihutab teisi siseorganeid ning pingestab ümbritsevaid lihaseid ja sidemeid. See võib põhjustada kergeid valusid, mis on täiesti normaalsed.
Kasut kasvav emakas surub ka veresoonte peale, põhjustades mõnel naisel jalgade turset, tekitab surve põiele, mistõttu tuleb sagedamini urineerida, ning surve hingamisteedele ja südamele, mis võib teha hingamise ja liikumise raskemaks.
Kaksikute või mitmikraseduse korral venib ja kasvab emakas kiiremini.
Kolmandal trimestril kasvab emakas arbuusi suuruseks. Täiskantud raseduse lõpuks ulatub emakas häbemeluu juurest ribideni. Kui keha hakkab valmistuma sünnituseks, vajub beebi vaagnasse madalamale ja emakakael hakkab avanema, et emakalihased saaksid beebit välja pressida.
Pärast sünnitust taastub emakas järk-järgult oma varasema suuruse, kuju ja asendi. Seda nimetatakse involutsiooniks ning see kestab tavaliselt umbes 6 nädalat.
Levinumad emaka probleemid
Paljud terviseprobleemid võivad emakat mõjutada, näiteks polüübid, endometrioos, müoomid ja vähk. Mõned neist põhjustavad valu ja ebamugavustunnet, mida tuntakse peamiselt vaagnapiirkonnas ja alakõhus. Tugevamad valud kiirguvad sageli kõhu keskossa või alaselga. Emakaga seotud erinevaid haigusi iseloomustavad aga ka ebaregulaarsed menstruatsioonid ning raskused rasestumisega. Kui Sul esinevad sellised sümptomid, on oluline pöörduda arsti poole, et saada täpne diagnoos, sest mõne mure taga võib peituda tõsisem haigus, kuid osa probleeme laheneb iseenesest.
Tagasihoidev emakas—nimetatakse ka kallutatud või tagasipöördunud emakaks—on emakas, mis paikneb emakakaelast tahapoole kaardunult, mitte ettepoole. Umbes igal neljandal naisel on tagasivajunud emakas.
Varem arvati, et selline emaka asend võib põhjustada viljatust, kuid tänapäeval on teada, et emaka asend ei takista seemnerakkudel munarakuni jõudmist.
Aeg-ajalt võib endometrioosi, põletiku või varasemate operatsioonide tagajärjel tekkida sidekude, mis kallutab emakat rohkem taha. See võib muuta viljastumise keerukamaks, kuid rasedaks jäämine on siiski võimalik. Sellisel juhul võib olla kasulik konsulteerida viljakusarstiga.
Müoomid
Müoom on mittevähkkasvaja ehk lokaalne lihaskesta paksenemine. Müoomid põhjustavad sageli rohket menstruatsiooniveritsust.
Levinumad müoomitüübid:
- Subseroossed müoomid moodustavad emaka pinnale. Kui need muutuvad suureks ja ebamugavaks, saab neid kirurgiliselt eemaldada.
- Intramuraalsed müoomid kasvavad emaka lihaskihis ja neid saab avastada ultraheliga. Sageli põhjustavad need menstruaalvedeliku hulga suurenemist. Enamik müoomidest taandub pärast menopausi.
- Submukoossed müoomid arenevad vahetult endomeetriumi all ja nende läbimõõt on tavaliselt 1–1,5 cm. Väikese suuruse juures võivad need põhjustada tugevat veritsust ja veritsust menstruatsioonide vahel, kuna limaskest endomeetriumi all on väga vererohke ja kergesti läbilaskva. Submukoosseid müoomid ravitakse ravimitega, vajadusel saab neid kirurgiliselt eemaldada.
Polüübid
Tavaliselt on need väikesed, healoomulised kasvajad, kuid need võivad põhjustada tsüklihäireid, ebanormaalset veritsust või verejooksu pärast menopausi. Polüüpe võib olla üks või mitu. Polüübid on sagedased perimenopausis naistel, kuna emaka limaskest ei uuene enam kuus korrapäraselt. Sageli jäävad nad emakasse, kuid mõnikord võivad liikuda emakakaela kaudu tuppe. Väikesed, sümptomiteta polüübid kaovad sageli iseenesest.
Kui polüübid kasvavad või põhjustavad vaevusi, võivad ravimid pakkuda ajutist leevendust, tõhusaim on siiski kirurgiline eemaldamine.
Endomeetriumi hüperplaasia on ebanormaalne emaka limaskesta paksenemine. See võib olla ajutise hormonaalse tasakaalu häire tulemus, aga viidata ka vähieelsele olukorrale.
Endomeetriumi hüperplaasia sümptomid on ebanormaalne veritsus tsüklite vahel või tugevad menstruatsioonid. Liigne kehakaal ja rasvumine on hüperplaasia ning emakavähi riskitegurid, sest rasvkude toodab rohkem östrogeene võrreldes progesterooniga. See hormonaalne disbalanss ergutab emaka limaskesta liigtugevat teket. Ülekaalulisuse korral on soovitav regulaarne tupekaudne ultraheliuuring seisundi jälgimiseks.
Endometrioos on krooniline põletikuline haigus, mille korral emaka limaskesta kude paikneb emakast väljaspoole. Adenomüoos tähendab, et endometroos areneb emaka lihasesse. See põhjustab tugevaid ja valulikke menstruatsioone, mida iga tsükliga järjest halvemini talutakse. Endometrioos mõjutab umbes ühte kümnest fertiilses eas naisest ja võib alata juba puberteedieas.
Mida teha? Arstid määravad sageli hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, mis katkestavad menstruaaltsükli ja võimaldavad emakal „puhata“, mis leevendab sümptomeid. Pea meeles, et teatud määral valulik menstruatsioon on normaalne. Küsi julgelt nõu oma arsti või günekoloogi käest, kui need sümptomid Sind muretsema panevad.
Emakakaelavähk on tänaseks ennetatav haigus. 1990ndatel aastatel töötati välja vaktsiin inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu, mis esineb enamikus emakakaela vähirakkudes, ning vaktsiin on nüüd laialdaselt kättesaadav. Pap-test ehk PAP-analüüs, mille käigus võetakse emakakaelalt rakuproov, võimaldab avastada HPV põhjustatud muutusi ehk düsplaasiat. Düsplaasia ei põhjusta ebamugavust ega sümptomeid. Regulaarne pap-testi tegemine (iga kolme aasta tagant) on parim viis düsplaasia avastamiseks.
Samas on oluline teada, et düsplaasia ei muutu päevapealt vähiks. Selleks kulub aastaid. Külastage oma günekoloogi regulaarselt, et leida ja ennetada soovimatuid muutusi.
Saad oma menstruatsiooni jälgida WomanLog rakendusega. Laadi WomanLog kohe alla:
