Urinipidamatus mõjutab 200 miljonit inimest üle maailma. Inkontinentsuse korral kogetakse uriinileket, põie kontrolli puudumist ja sagedast vajadust urineerida. See mõjutab peamiselt vanemaid, rasedaid või sünnitanud naisi. Kuigi paljud naised lepivad selle ebamugavusega, on uriinipidamatust võimalik leevendada, muutes elustiili ja tehes regulaarselt vaagnapõhja harjutusi.
Urinipidamatus põhjustab paljudele naistele ebamugavust. Kuna sellega kaasneb tihti häbimärgistamine, otsustavad mõned naised selle seisundiga elada abi otsimata. Õige toitumise, elustiili muutuste ja treeningrutiiniga on aga võimalik enamiku ebameeldivatest sümptomitest vabaneda ning elukvaliteeti parandada.
Uriinipidamatus toob kaasa põie kontrolli kaotuse ja uriinilekked. Inkontinentsus ei ole haigus, vaid seisund, mis tekib reproduktiivsete muutuste, elustiili ja terviseprobleemide tõttu. See häire puudutab naisi rohkem kui mehi, peamiselt raseduse, sünnituse ja menopausi ajal toimuvate hormonaalsete muutuste tõttu.
Kui sul esineb uriinipidamatust, võib tekkida kiire või kontrollimatu urineerimisvajadus või võib uriini lekkida näiteks naermise, aevastamise, köhimise ajal. Lekke põhjuseks on põielihaste äkiline kokkutõmme ajal, mil sulgurlihased pole piisavalt tugevad sulgemaks kusejuha.
Ameerika Inkontinentsuse Ühingu andmetel kannatab USA-s uriinipidamatuse all 25 miljonit täiskasvanut, kellest 75–80% on naised. Kuigi vanus on üks olulisemaid riskitegureid (mõjutades 40% naistest vanuses 60–79 ja 50% naistest üle 80 eluaasta), kogevad palju naised uriinilekkeid sõltumata east.
Üldiselt on naised uriiniprobleemidele vastuvõtlikumad naissuguhormoonide ja reproduktiivsete sündmuste (rasedus, sünnitus, menopaus) tõttu. Hormonaalsed muutused, spordiala ja elustiil mõjutavad vaagnapõhja, kusejuha ja põie tööd, muutes uriini kinnipidamise keeruliseks.
Uriinipidamatust saab jagada kahte kategooriasse:
Oluline on meeles pidada, et uriinipidamatus pole naiselikkuse loomulik osa ega midagi, mida peaks leppima vananemise märgina. On erinevaid võimalusi sümptomite leevendamiseks ja vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks.
Sea endale kindel urineerimisgraafik, et treenida põit. Su keha harjub aja jooksul uriini väljutamisega kindlatel kellaaegadel. Soovitatavalt võiks WC-s käia iga kahe tunni tagant. Kui aeg käes, mine tualetti ja proovi urineerida, isegi kui tungi ei tunne. Eesmärk on vaikselt vahet suurendada ning lisada iga korraga mõni minut, tugevdades põie kontrolli. Lõpuks tunned vähem survet ja muret sagedaste lekete pärast.
Põit saab treenida ka urineerimistungi kontrollides. Sageli on urineerimisvajadus psühholoogiline, mistõttu aitavad teadveloleku tehnikad vetsupause edasi lükata. Mõnel inimesel tekib tung lihtsalt seetõttu, et on tekkinud seos (nt enne kodust lahkumist või voodis lebades), mitte alati seetõttu, et põis on täis. Sellised mustrid kujunevad tihti lapsepõlves. Mõtte viimine muule võib aidata urineerimistungi leevendada.
Vaagnapõhjalihaste harjutused aitavad inkontinentsust vähendada ning parandada seksuaalset funktsiooni. Loe sellest lähemalt allpool.
Uriinilekke kontrollimiseks on kättesaadavad mitmed ravimid:
Vahel võivad abiks olla spetsiaalsed seadmed:
Kui ükski muu võimalus tulemusi ei anna, võib kaaluda kirurgilist sekkumist. Üks protseduuridest hõlmab võrgu paigaldamist põiekaela alla, et vähendada survet kusejuhale ja takistada leket. Teine meetod on põiekaela tõstmine kirurgiliselt. Kolmas võimalus on tehisliku sulgurlihase paigaldamine, mis reguleeriks uriinivoolu põiest kusejuhasse.
Paljud naised saavad inkontinentsusest jagu ilma operatsiooni ja ravimiteta, tugevdades oma vaagnapõhjalihaseid ja tehes elustiilimuutusi. Kõige lihtsam ja sageli tõhusaim viis vaagnatervise parandamiseks on elumuutused ja väike kogus harjutusi.
Enne harjutustega alustamist analüüsi olemasolevaid kehalisi tegevusi. Kõige koormavamad spordialad vaagnapiirkonnale on näiteks raskuste tõstmine, batuudil hüppamine, jooksmine, kõhulihaste harjutused, Zumba. Need tegevused suurendavad vaagnapõhjalihaste koormust ja võivad aja jooksul neid lõdvaks muuta. Tugevdamiseks loo treeningrutiin, mis ei avalda liigset survet vaagnale.
Uuringud näitavad, et vaagnapõhjalihaste treening aitab parandada uriinipidamatust, emakavajeid ja lekkeid. Samuti muudab see raseduse ja sünnituse kergemaks ning suurendab seksuaalset rahulolu.
Vaagnapõhjalihaste harjutusi tuntakse ka Kegeli harjutustena. Neid saab teha kõikjal, sest need ei vaja spetsiaalset ettevalmistust. Esmalt tuleb tuvastada õiged lihased. Alustajatele võib olla see väljakutse – need on samad lihased, millega hoiad kinni puuksu või katkestad urineerimise voolu. Need lihased ümbritsevad kusejuha ja pärakut.
Harjutusi võib teha igas asendis, kuid alustuseks on lihtsam pikali olles. Pinguta vaagnapõhjalihaseid kolmeks sekundiks, seejärel lõdvesta kolm sekundit. Paljud naised kujutavad ette, nagu istuksid marmoril ja tõmbavad oma lihaseid, justkui tõstaks marmorikuuli tuppe. Parimate tulemuste saavutamiseks pinguta ainult vaagnapõhjalihaseid, hoides kõhulihased, tuharad ja reied lõdvestununa. Ära unusta hingamist. Korda harjutust 10 või rohkem korda päevas. Tavaliselt ilmnevad tulemused 4–6 nädala jooksul pärast Kegeli harjutuste alustamist.
Turul on saadaval ka palju Kegeli treeningvahendeid – alates spetsiaalsetest raskustest kuni sisestatavate elektriimpulss-seadmeteni. Oma vajadustele sobivaima lahenduse osas võib nõu pidada arsti või günekoloogiga.
Tasakaalustatud toitumine aitab hoida vaagnapõhja tugevana ja vähendada inkontinentsi sümptomeid. D-vitamiinirikkad toidud aitavad parandada lihaskoe ja tugevdada immuunsüsteemi. Sellised toidud nagu rasvane kala, avokaado, austrid, munakollased tugevdavad vaagnapõhja ning toetavad seksuaalset tervist. Ülekaalulistel võivad inkontinentsi sümptomid olla tugevamad vaagnale, põiele ja kusejuhale avalduva suurema surve tõttu – üleliigsest kehakaalust vabanemine parandab märgatavalt enesetunnet.
Inkontinentsisõbralik toidulaud sisaldab vähe vürtsikaid ja happelisi toite, kuna need ärritavad põit. Võib vältida ka diureetikume, nagu alkohol, kofeiin ja kanged teed, sest need tõstavad urineerimistungi. Kuigi vedeliku tarbimine on keha jaoks oluline, soovitatakse vee kogust piirata 1,5 liitrini päevas. Tugeva füüsilise koormuse korral tuleks vedelikutarbimist suurendada.
Suitsetamine avaldab tervisele palju negatiivset mõju, sealhulgas halvendab inkontinentsust. Sigarettides leiduvad mürgid piiravad vere ja hapniku ringlust, vähendades hapniku jõudmist lihastesse ning aidates kaasa vaagnapõhja nõrgenemisele. Paljudel suitsetajatel tekib krooniline köha, mis suurendab surve vaagnalihastele ja põiele.
Kõhukinnisuse korral pingutatakse roojamisel, mis avaldab survet vaagnapõhjalihastele ning halvendab lekkeid. Kuna kõhukinnisus on enamasti ajutine, saab seda vältida kiudainerikka toidu, nagu köögiviljad, puuviljad, kaunviljad ja seemned, söömisel.
Urinipidamatus puudutab väga paljusid naisi, sõltumata east, ent liialt paljud kannatavad vaikides. Kui Sul on uriinilekkeid, põie kontrolli puudumine või sage urineerimisvajadus, pea nõu oma arstiga. Keegi ei pea elama uriinipidamatusega – sümptomid on sageli pööratavad, kui hoolitsed oma keha eest nagu templi eest.
Saad oma menstruaaltsükli jälgimiseks kasutada WomanLogi. Laadi WomanLog kohe alla: