Hüpotüreoosi põhjused, sümptomid ja ravivõimalused
Hüpotüreoos on levinud kilpnäärmehaigus, mis mõjutab miljoneid inimesi üle maailma. Sümptomid nagu kehakaalu langetamise raskused, juuste välja langemine, tuhm nahk, ajaudu ja paljud teised võivad muuta igapäevatoimetused keeruliseks. Õnneks on olemas võimalusi seisundi juhtimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Sellest artiklist saad teada, mis on hüpotüreoos, mis seda põhjustab ja millised on selle sümptomid.
Kilpnääre on väike nääre sinu kaela keskel, millel on oluline roll organismi toimimises. See endokriinnääre toodab hormoone, mis mõjutavad ainevahetust, kehatemperatuuri ja kasvu. Kuid kilpnääre on ka üks tundlikumaid näärmeid, mida mõjutavad nii keskkonnategurid, ravimid, toitainete puudus kui ka hormonaalsed kõikumised. Kahjustatud kilpnääre võib viia hüpotüreoosini ehk kilpnäärme alatalitluseni, mis mõjutab mitmeid organismi süsteeme.
Kilpnäärme roll sinu kehas
Kui räägime hüpotüreoosist, on oluline esmalt mõista kilpnäärme tööd ja funktsioone.
Kilpnääre on liblikakujuline endokriinnääre kaela eesosas. See ümbritseb hingetoru (trahhea) ning paikneb umbes lõua all kurgul, seal, kus kantakse kikilipsu. Kilpnäärmel on kaks sagarat, mida ühendab õhuke kuderiba ehk istmus.
Aju baasil asuv ajuripats juhib kilpnääret kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) kaudu. Normaalselt toodab kilpnääre türoksiini (T4) ja trijodotüroniini (T3) hormoone. Kilpnäärmehormoonid koos östrogeeni, progesterooni, testosterooni, kortisooli ja teiste hormoonidega reguleerivad erinevaid kehaprotsesse. Temperatuur, kehakaal ja ainevahetus, keha kasv ja areng, südamerütm, menstruatsioonitsükkel ja paljud muud protsessid on kilpnäärmest mõjutatud.
Erinevatel põhjustel, näiteks keha rakkude rünnates kilpnäärmekudet või teiste hormoonide blokeerides T3 ja T4 toimet, ei pruugi nääre korralikult töötada ning tekib hüpotüreoos.
Mis on hüpotüreoos?
Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on endokriinhaigus, mis tekib, kui kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärmehormoone. Hinnanguliselt on umbes 5% üldpopulatsioonist selle haiguse erinevaid vorme. Hüpotüreoosil on neli tüüpi, kuid kõigil neist pole alati märgatavaid sümptomeid. Paljud võivad haigestuda, kuid ei tunne sümptomeid ära ega otsi abi.
Kuna kilpnääre mõjutab eelkõige keha energiatarbimist, on peamisteks sümptomiteks sageli väsimus ja kaalutõus, sest keha ei suuda saadud kaloreid piisavalt efektiivselt energiaks muundada. Hüpotüreoosi ei saa välja ravida, kuid selle kulgu saab juhtida elustiili muutuste ning kilpnäärmehormoonasendusraviga.
Hüpotüreoosi tüübid
Primaarne hüpotüreoos
Primaarne hüpotüreoos on haiguse kõige levinum vorm (99% juhtudest). Kõige sagedamini põhjustab seda autoimmuunhaigus nimega Hashimoto tõbi. Selle puhul hakkab keha immuunsüsteem ründama kilpnäärmekudet ja nääre kaotab järk-järgult võime toota hormoone.
Levinumad Hashimoto tõve tunnused:
- Kõrge TSH, madal T4 tase
- Sümptomite järkjärguline kujunemine
- Hüpotüreoos on sagedasem naistel
- Sageli kaasnevad teised autoimmuunhaigused
Hashimoto tõve kujunemine võib võtta aastaid, sest sümptomid on algul nõrgad. Seetõttu jõuab paljudel diagnoosini alles haigushoo süvenedes. Ravita võib see viia täieliku kilpnäärmetalituse puudumiseni.
Sekundaarne hüpotüreoos
Sekundaarne ehk tsentraalne hüpotüreoos on põhjustatud ajuripatsi talitlushäiretest. Haigus võib olla raskemini diagnoositav, kuna see algab sageli äkki – näiteks ajuripatsi kasvajate, kiiritusravi, peatrauma, operatsiooni või põletiku tagajärjel. Tavapärane tunnus on madal või normi piires TSH koos madala T4-ga.
Kaasasündinud hüpotüreoos
See hüpotüreoosi vorm esineb sündides või areneb välja esimestel elunädalatel. Haigus esineb umbes ühel lapsel 2000–4000 vastsündinu kohta. Põhjuseks on tavaliselt kilpnäärme puudumine, väheareng, geneetilised mutatsioonid, hormoonide sünteesi defektid või joodipuudus. Vastsündinu vajab ravi ning regulaarset jälgimist.
Subkliiniline hüpotüreoos
Subkliinilist hüpotüreoosi peetakse haiguse kõige kergemaks vormiks. Iseloomulik on kergelt tõusnud TSH ning normaalne T4 tase. Paljud ei märka mingeid sümptomeid, kuid subkliiniline hüpotüreoos võib aja jooksul süveneda.
Mis põhjustab hüpotüreoosi?
Hüpotüreoos on keeruline seisund ja võib areneda ükskõik millises eluetapis. Kilpnääret mõjutavad väga paljud erinevad tegurid ning isegi kõige tervem inimene võib selle haiguse elu jooksul saada.
Levinumad hüpotüreoosi põhjused
Autoimmuunhaigused
Haigused nagu Hashimoto türeoidiit, 1. tüüpi diabeet, reumatoidartriit, luupus ja tsöliaakia suurendavad kilpnäärmehaiguste riski. Sellistel juhtudel hakkab sinu enda immuunsüsteem ründama tervet kilpnäärmekudet. Kudede hävimisel lakkab nääre korralikult toimimast, mis toob kaasa hüpotüreoosi. Autoimmuunhaigustel on sageli geneetiline taust.
Meditsiinilised protseduurid ja ravi
Kilpnääre on tundlik erinevate meditsiiniliste töötluste, eriti kasvajaravi suhtes. Kui oled hiljuti saanud kaela- või rindkerepiirkonna kiiritusravi, võib see kilpnäärmerakke kahjustada.
Teine põhjendus võib olla operatsioon, mille käigus kilpnääre eemaldatakse osaliselt või täielikult (türeoidektoomia). Tavaliselt tehakse operatsioon vigastuse tõttu või pahaloomulise koe eemaldamise eesmärgil. Hüpotüreoosi võivad põhjustada ka rasedusega seotud tegurid nagu sünnitusjärgne türeoidiit või raseduse ajal tekkivad hormonaalsed muutused.
Ravimid
Mõned ravimid mõjutavad organismi loomulikku hormonaalsüsteemi ja ainevahetust ning võivad seeläbi pärssida kilpnäärme tööd. Levinumad põhjustajad on liitium (psühhiaatriline ravim), amiodaroon (südameravim), mõned kasvajate ravimid (sh interferoon alfa) ning teatud antidepressandid.
Toitumine
Sinu igapäevane toit mõjutab oluliselt kilpnäärme talitlust. Raske joodipuudus või liigne joodi tarbimine võib häirida kilpnäärme tööd. Samuti põhjustavad hüpotüreoosi sageli seleeni-, D-vitamiini- ning raske B12-vitamiini puudus.
Muud tegurid
Keskkonnategurid, näiteks endokriinfunktsiooni häirivad ained, võivad katkestada kilpnäärme töö. Kiirgus, raskmetallid, tööstuslikud kemikaalid ning teatud pestitsiidid on kilpnäärme jaoks riskitegurid.
Geneetikal on samuti roll – pärilikud kilpnäärmehaigused, autoimmuunhaiguste perekondlik eelsoodumus ja kindlad geneetilised mutatsioonid suurendavad hüpotüreoosi riski.
Kellel on suurem risk haigestuda hüpotüreoosi?
Üldiselt on naised ja üle 60-aastased inimesed suuremas riskigrupis. Tüüpilised hormonaalsed kõikumised, mida naised kogevad nii viljakusperioodil kui ka hiljem menopausis, muudavad nad vastuvõtlikumaks. Veel üks põhjus on naiste aktiivsem immuunsüsteem, mis võib põhjustada Hashimoto tõbe. Suuremas riskis on ka inimesed, kellel esineb teisi autoimmuunseid haigusi, Downi sündroom või Turneri sündroom.
Hüpotüreoosi tunnused ja sümptomid
Hüpotüreoos võib mõjutada paljusid kehaprotsesse. Tasub märkida, et kõik ei tunne sümptomeid ning mõnel juhul aetakse muutused segi läbipõlemise või vananemisega. Oluline on regulaarselt kontrollida hormoone, et saada seisundile jälile enne selle süvenemist.
Tüüpilised hüpotüreoosi sümptomid:
- Füüsilised muutused: kehakaalu tõus, vedelikupeetus, paistetus ja tursed võivad viidata kilpnäärme alatalitlusele. Samuti võib nahk muutuda tuhmimaks ja kuivemaks, juuksed võivad rohkem välja langeda. Mõnel inimesel muutub nahk kahvatuks ja kollakaks.
- Energia ja lihasfunktsiooni muutused hõlmavad pidevat väsimust, isegi lihtsate kodutööde järel, lihasnõrkust, valutust, liigesvalu ning vähenenud koormustaluvust.
- Vaime ja emotsionaalsed muutused võivad ilmneda kognitiivse võimekuse langusena, ajauuna, mäluprobleemidena, keskendumisraskustena, mõtlemise aeglastumise ja tähelepanu hajumisena. Paljud kogevad ka vaimse tervise probleeme nagu depressioon, ärevus, tujumuutused, ärrituvus ning motivatsioonipuudus.
- Reproduktiivsed ja hormonaalsed häired, näiteks ebaregulaarsed või tugevad menstruatsioonid, raskused rasestumisel, vähenenud libiido, suurenenud rasedusekatkestuse oht, rasedustüsistused ja sünnitusjärgsed muutused on hüpotüreoosi tavalised sümptomid.
Hüpotüreoos mõjutab ka ainevahetust ja seedesüsteemi. Võib tekkida kõhukinnisus, aeglane seedimine, puhitus, isupuudus ja raskused kehakaalu langetamisel. Paljudel langeb südamerütm, tekkida võivad kõrge kolesterool, vererõhu tõus ja kehv vereringe.
Kas hüpotüreoosi saab välja ravida?
Ei, hüpotüreoosi ei ole võimalik välja ravida, kuid seda saab väga edukalt hallata ning paljud elavad täisväärtuslikku elu ka selle seisundiga.
Kuidas hüpotüreoosi juhtida?
Hüpotüreoosi ravitakse nii medikamentoosselt kui ka elustiili muutustega. Arst võib määrata hormoonasendusravi sünteetiliste kilpnäärmehormoonidega (nt levotüroksiin). Tegelikult on kogu maailmas nii palju hüpotüreoosi juhtumeid, et levotüroksiin (LT4) on üks enim väljakirjutatud ravimeid. Ravi ajal tuleb regulaarselt kontrollida vereproove iga 6–12 kuu järel, jälgida oma enesetunnet ja osaleda arsti korralistes raviplaanide ülevaatustes.
Küll aga on oluline, et medikamentoosne ravi oleks kombineeritud elustiilimuutustega. Parimate tulemuste saavutamiseks tuleks parandada nii toitumist, liikumisrežiimi kui stressijuhtimist.
Toitu kilpnäärmesõbralikult
Kilpnäärmesõbralik toitumine sisaldab joodirikkaid toite (nt vetikad, kala), seleeni (Brasiilia pähklid, punane liha, munad), tsinki (liha, mereannid, kaunviljad) ja rauda (lahja liha, spinat). Soovitatav on piirata töödeldud ja kõrge suhkrusisaldusega toite ning vähendada soja ja ristõieliste köögiviljade (nt brokoli, kapsas) liigset tarbimist – need võivad pidurdada joodi omastamist organismis.
Leia sobiv liikumisrutiin
Regulaarne kehaline aktiivsus on kilpnäärme alatalitlusega sama oluline kui õige toitumine ja ravimite võtmine. Hüpotüreoosi puhul on ainevahetus aeglasem, mistõttu ladestub energia kergemini rasvkoena. Liikumine aitab kehal omastada energiat ning tõstab ainevahetuskiirust.
Alusta aeglaselt ja tõsta koormust tasapisi. Hüpotüreoosiga inimesed tunnevad sageli, et aeglased ja rahulikud treeningud on tõhusamad kui jõulised rühmatreeningud. Sobivad näiteks kardio– ja lihasjõutreeningu kombinatsioon, jalutamine, ujumine, jooga, jõutrenn. Lihasmass on oluline, kuna lihased kulutavad isegi puhkeolekus palju energiat ja aitavad ainevahetust parandada.
Juhi stressi
Kilpnääre töötab tihedalt koos neerupealistega, mis toodavad adrenaliini ja stressihormoone. Kui stressihormoonide tase on sage, võib see ainevahetust veelgi aeglustada ning kilpnääre reageerib muutustele. Hüpotüreoosiga võivad stressi perioodidel väsimus ja kaalutõus tugevneda.
Otsi viise stressi maandamiseks – proovi näiteks meditatsiooni, hingamisharjutusi, joogat, korrapärast und. Pikemaajalise stressi vähendamiseks tasub otsida vaimset tuge, teraapias või tugigrupi kaudu ning hoida sotsiaalset kontakti.
Puhasta oma ümbruskond
Kilpnääre on eriti tundlik keskkonnatoksiinide – nn endokriinhäirete suhtes. Paljud kahjulikud ained peituvad igapäevastes asjades: toidus, vees, riietes, köögitarvetes. Sõltuvalt elukohast ja kokkupuute riskist võiks kaaluda vee- ja õhufiltrite kasutamist, valida mahetooteid, asendada plastnõud puidu, metalli või klaasiga ning kanda looduslikust materjalist rõivaid.
Tervena ja õnnelikuna koos hüpotüreoosiga
Kuulda eluaegsest seisundist võib olla raske. Vahepeal võib tunduda, et võitled tuuleveskitega. Ära jää siiski lootusetuks! Hüpotüreoos on keeruline, kuid paljud elavad õnnelikku, tervet elu selle haigusega. Oluline on leida sobiv ravim, toitumine ja liikumine, mis sulle sobib.
Laadi WomanLog alla:
