Turse: Paistetus minu kehas
Turse ehk kudede paistetus on normaalne reaktsioon põletikule ja vigastusele. Paistetus kaitseb kahjustatud piirkonda ja soodustab kudede paranemist. Kui turse põhjus on selge, näiteks murdunud pahkluu või putukahammustus, ega esine muid sümptomeid, taandub turse üldjuhul iseenesest paari päevaga.
Kas su pahkluud on paistes või on nägu turses? Turse võib olla põhjustatud ka paljudest teistest teguritest, nagu päevitus, liigne sool, pikalt püsti seismine ja rasedus. See on tuntud kõrvaltoime teatud ravimite, näiteks steroidide, kasutamisel. Pidev või krooniline turse võib viidata tõsisemale probleemile.
Turse ehk vedelikupeetus ehk hüdroops on seisund, kus kudedesse koguneb liigselt vedelikku – aga kust see vedelik pärineb?
Kogu keha vedelik ringleb kui plasma – veri, mis ümbritseb meie veresoonte punavereliblesid ja trombotsüüte, voolates läbi väikeste kapillaaride pooride interstitsiaalseks vedelikuks, mis transpordib lahustunud gaase, toitaineid ja elektrolüüte rakkude vaheliste pisikeste ruumide kaudu ning naaseb läbi lümfisoonte lümfivedelikuna tagasi verre.
Plasma, interstitsiaalne ja lümfivedelik on kõik rakuvälised vedelikud – vesi, mis sisaldab lahustunud suhkruid, soolasid, rasvhappeid, aminohappeid, koensüüme, hormoone, neurotransmittereid, valgevereliblesid ja raku jääkprodukte. Nende vedelike koostis varieerub veidi, sõltuvalt sellest, kus nad vereringes asuvad.
Süda pumbates tekitab see vereringes survet. Kui kehas on kuded kuskil kahjustatud või põletikulised, võib vedelik lekkida ümbritsevatesse kudedesse, põhjustades piirkonna paistetust. Liigne vedelikuleke võib tekkida ka siis, kui vereringesüsteemi membraanid muutuvad näiteks hormoonide või ravimite toimel läbilaskvamaks.
Turse peamised sümptomid
Mõned peamised sümptomid on:
- muutused kuju või välimuse osas – kahjustatud piirkond näeb tavalisest suurem või tursunud välja
- venitatud, läikiv nahk
- sügelus või soojatunne turses piirkonnas
- raskus- või ebamugavustunne
- jäikus või vähenenud liikuvus
- halvenenud vereringe
Ägeda põletiku või tugevama trauma tagajärjel tekkivat turset võivad saata ka pearinglus, iiveldus, segasus, jäikus ja muud sümptomid.
Turse põhjused
Tursed võivad tekkida väga erinevatel põhjustel. Mõned neist on kerged ja mööduvad, teised aga kroonilised või viitavad tõsisele haigusele. Tavalised põhjused on:
- Füüsilised traumad, vigastused
- Pikalt istumine või seismine ühes asendis
- Allergiline reaktsioon toidule, putukahammustustele jm
- Päikesepõletus või tegevused kuumas ilmas
- Kehv toitumine, eriti liigne sool või B-rühma vitamiinide puudus
- Hormonaalsed muutused – rasestumisvastased tabletid, hormoonasendusravi, menstruaaltsükkel (tavaliselt enne menstruatsiooni)
- Rasedus
- Menopaus
- Vanus
- Nõrgenenud immuunsüsteem
Mõnikord võib teatud tüüpi turse viidata tõsisemale terviseseisundile, nagu neeruhaigus, kopsuhaigus, maksa tsirroos, veenilaiendid, kilpnäärmehaigus, kaasasündinud südamepuudulikkus või diabeet.
Turse liigid
Levinum turse esineb vahetult naha all – eriti jalgades, labajalgades, käsivartel või näos – kui piirkonna väikeste kapillaaride võrgustik on pinges või kahjustatud.
Perifeerne turse
Perifeerne turse ehk paistetus jalgades ja/või kätel on väga tavaline pärast pikalt püsti seismist või istumist, kitsaste riiete kandmist, päikesepõletust või liiga soolaste toitude söömist. Perifeerne turse on sage ka rasedatel ning võib kaasneda hormonaalsete muutustega menstruaaltsükli ajal.
Pedal turse
Jalade turset nimetatakse pedal turseks, mis on eriti sage rasedatel naistel ja üle 65-aastastel inimestel.
Kopsuturse
Kopsuturse tekib, kui vedelik koguneb kopsudesse. See võib olla väga ohtlik, kuna mõjutab hingamist. Sümptomiteks on hingeldus, raskem hingamine öösel või lamades, vilistav hingamine ja köha, mõnikord kiire kaalutõus. Võta koheselt ühendust erakorralise meditsiiniga, kui kopsuturse tekib äkki või kaasnevad higistamine, õhuahmimine, veriköha, südamepekslemine, ärevus ning lämbumistunne.
Makula turse
Makula turse on silma tursumine, täpsemalt silmapõhja keskosas asuvas makulas – tundlikus piirkonnas, mis vastutab tsentraalse nägemise ja detailide eristamise eest. Vedeliku kogunemisel siia muutub nägemine uduseks ning värvitaju võib erineda. Makula turse on mõnikord diabeedi tüsistus.
Aju turse
Aju turse on seisund, kus vedelik koguneb ajju. Tavaliselt viib see närvitalitluse häirumiseni, koljusisese rõhu tõusuni ja aju võimaliku kokku surumiseni. Sümptomiteks on peavalu, iiveldus, oksendamine, krambid, uimasus, nägemis- või kognitiivsed häired. Aju turse tekib tihti peaaju vigastuste tõttu, kuid võib olla põhjustatud ka allergiast, kõrgmäestikust, kasvajatest jm. Pea- või südamepiirkonna trauma korral pöördu alati arsti poole!
Tegelikult võib turses olla peaaegu iga kehapiirkond, kaasa arvatud siseorganite ümbrus, kuid see on harvem ning võib ilma eriteadmiste ja -aparatuurita jääda märkamata.
Turse hindamine
Lihtsa sõrmetestiga saab hinnata, kui palju vedelikku on kudedesse kogunenud. Vajuta sõrmega paistes piirkonda 5–15 sekundiks, vabasta surve ja vaata, mis juhtub. Kui pärast surve vabastamist jääb alles lohk ehk "pitting", tähendab see liigset vedelikku kudedes. Lohkude sügavus ja aeg, mis kulub naha taastamiseks, annavad aimu vedeliku hulgast.
ASTE LOHKU SÜGAVUS TAASTUMISAEG
1 2mm kohe
2 4mm vähem kui 15 sek
3 6mm 15 kuni 60 sek
4 8mm 2 kuni 3 min
Kuidas turset ravida?
Paistetuse või vedelikupeetuse leevendamiseks tuleb esmalt kindlaks teha algpõhjus, et astuda õiged sammud leevenduse suunas.
Kui tõsist tüsistust pole, saab tervenemisele kaasa aidata erinevate vahenditega. Kui põhjuseks on näiteks liigne füüsiline koormus kuumas või liiga soolane toit, kaob turse enamasti ise mõne tunni või hea ööunega.
Kui paistetus on igapäevane mure, võivad olla vajalikud elustiili muutused või ravimid.
Elustiili muutused
Söö tasakaalustatud ja toitainerikast toitu, kus on rohkelt värskeid puu- ja köögivilju. Vähenda soola (naatriumi) ja alkoholi tarbimist ning loobu suitsetamisest, kui sa suitsetad. Vesi järgib kehas soola – kui neerudes on liigselt soola, hoiab keha vett, et soola kontsentratsiooni lahjendada ning see organismist välja viia.
Füüsiline aktiivsus on oluline terve keha ja tasakaalustatud vereringe jaoks. Liigu õrnalt, et vähendada olemasolevat turset. Kui turse on taandunud, treeni regulaarselt, et tursed enam ei tekiks.
Tõsta jalgu (või kahjustatud piirkonda), kui istud või lamad, et parandada vedeliku liikumist. Pane jalad näiteks padjale või väikesele pingile töölaua all või heida pikali nii, et jalad oleksid kõrgemal padjal või seina vastas.
Massaaž ja akupunktuur aitavad parandada vere ja lümfi ringlemist kogu veresoonkonnas, kuid turse korral katkesta massaaž, kui see muutub valulikuks.
Kompressioonsukad või säärevarrukad aitavad kehas survet ühtlustada. Sukad sobivad pikemaks kandmiseks valu ja turse leevendamiseks ning verevarustuse parandamiseks. Säärevarrukad vähendavad sääreturset ning on populaarsed sportlaste ja mägironijate seas, et võidelda koormusest tingitud vaevustega. Kui sul on sageli tursed jalgades või labajalgades, on olemas spetsiaalsed tursesaapad.
Ravimid
Diureetikumid aitavad leevendada turset, soodustades keha poolt naatriumi väljutamist uriiniga. See aitab peatada veepeetust – liigne sool ja vesi väljuvad organismist uriini kaudu. Diureetikume tuleks kasutada lühiajaliselt. Need sobivad tursete raviks, mis on seotud südamepuudulikkuse või maksahaigusega.
Verehüüvete poolt põhjustatud turset ravitakse verelahustajatega.
Antihistamiinikumid aitavad sageli leevendada allergiast põhjustatud turset ja sügelust.
Kokkuvõte
Turse on loomulik füsioloogiline reaktsioon paljudele erinevatele haigustele ja vigastustele. Kuna potentsiaalseid põhjuseid on palju ja erinevaid, sõltub tõhus ravi põhjusest. Regulaarne mõõdukas liikumine, tasakaalustatud toitumine ning jalgade-tõstmine on tõhusad leevendused igapäevaste jalgade paistetuse ja näo tursumise korral.
Laadi WomanLog alla:
