Ishias: põhjused, sümptomid, ravi, ennetamine
Paljud meist puutuvad regulaarselt kokku mõne valu või ebamugavustundega – olgu selleks tavalised menstruatsioonivalud või tõsisemad terviseseisundid. Ishias on termin, mida kasutatakse valu, nõrkuse või tuimuse kohta, mis kulgeb istmikunärvi mööda alaseljast mööda igat jalga kuni jalatallani. Kuigi enamik kannatajaid on keskealised või vanemad ning ishias on sagedasem meestel, võib ka rasedus mõnel juhul põhjustada ishiasest tingitud valu.
Valu on keeruline nähtus. Kui selle põhjust pole lihtne kindlaks teha, võib diagnoosi ja ravi leidmine aja jooksul muutuda järjest keerulisemaks. Valu, mis kiirgab alaseljast mööda jalga – tavaliselt ainult ühel kehapoolel – võib tuleneda erinevatest seisunditest, mis suruvad istmikunärvile või ärritavad seda. Jätka lugemist, et saada rohkem teada ishiasevalust, selle võimalikest põhjustest ning leevendusvõimalustest.
Mis on ishias?
Ishias ehk istmikunärvi põletik on levinud seisund, mis mõjutab vähemalt 40% inimesi mingil eluhetkel, enim esineb vanuses 30–50 eluaastat. „Ishias” viitab pigem valu asukohale ja tüübile, mitte konkreetsele meditsiinilisele diagnoosile, sest põhjuseid võib olla mitmeid.
Kõik kehas on omavahel seotud. Alaselja tervis on otseselt seotud jalgade ja teiste kehaosadega. Sellele tähelepanekule jõudsid juba Vana-Kreeka arstid. Tegelikult arvatakse, et Hippokrates oli see, kes võttis kasutusele mõiste ishias kirjeldamaks alaselja ja jala piirkonna valu; tulenedes kreeka sõnast 'ischios', mis tähendab puusa. Tänaseks teame rohkem anatoomiast ja selles kehapiirkonnas domineerivast närvist.
Vasak ja parem istmikunärv saavad alguse viies seljaosas paiknevas närvijuures – kahest nimmelülist ja kolmest ristluulülist – ning sulanduvad üheks närviks, mis kulgeb mööda iga jala tagakülge kuni jalatallani, harunedes erinevatesse lihastesse. Kõige laiemas kohas on istmikunärv umbes pöidla jämedune.
Istmikunärv edastab nii motoorset kui sensoorset infot – tänu sellele tunned alaselga ja jalgu ning saad kõndida, seista ja joosta. Kuna tegemist on segafunktsiooniga närviga, võib igasugune kahjustus põhjustada nii ebamugavust kui ka liikumisraskusi.
Ishias on kõige levinum füüsiliselt rasket tööd tegevate inimeste seas, eriti neil, kes peavad palju tõstma ja pöörama, ning ka neil, kes elavad istuvat eluviisi. Täiendavateks riskiteguriteks on suitsetamine ja diabeet. Suuremas riskis on ka rasedad naised ja jooksjad.
Mis põhjustab istmikunärvivalu?
Liigne surve, ärritus või põletik närvi mis tahes osas selle trajektooril võib põhjustada valu, tuimust, surinat ja muid aistinguid innerveeritud piirkondades. Istmikunärvi suurus tähendab, et surve mistahes kohas võib esile kutsuda valu kas üles- või allapoole närvi kulgu. Enamasti on alaselja ja jalgade valu põhjuseks vigastus või lülisamba paigast nihkumine. Kahjustused ja lülisambadeformatsioonid muutuvad tõenäolisemaks koos vananemisega, kuna luud muutuvad nõrgemaks ja liikumisharjumused püsivamaks.
Üks sagedasemaid ishiase põhjustajaid on väljasopistunud lülivaheketas. Iga lülisamba lüli vahel on kummine padi ehk lülivaheketas, mis koosneb kontsentrilistest kollageenikihtidest moodustades pehme geelilaadse tuuma ja tugeva välise rõnga. Need hoiavad lülisid koos, toimivad amortisaatorina ning annavad lülisambale painduvuse.
Kui ketas sopistub, enamasti alaseljas, surub pehme tuum läbi rõnga mõnele viiest istmikunärvi juurest, põhjustades teravat valu, mis kiirgab jalga ja võib tugevneda pika seismise või istumise korral. Väline trauma või ootamatu, tugev sisemine koormus (näiteks raske eseme valesti tõstmine) võib samuti põhjustada kohese diski sopistumise.
Teised seisundid, mis võivad tekitada ishiasevalu:
Degenereeruv diskide haigus (DDD) tähendab olukorda, kus lülivaheketad kuluvad ajapikku. Vananedes kaotavad kettad vett ja paindlikkust ning ei suuda enam nii tõhusalt neelata lööke ega pidurdada liikumist. See võib põhjustada liigset survet lülikanali närvidele, sealhulgas istmikunärvile, põhjustades tugevat valu.
Lülisamba stenoos tähendab lülisamba kanali ahenemist, mille tagajärjel närvidele avaldub rohkem survet. Lülisamba stenoos võib olla põhjustatud osteoartriidist, luukasvajatest, diskide degeneratsioonist või kaltsifitseerunud sidemetest – kõik need on vanemate inimeste seas levinud ega põhjusta lisaks ishiastele ka muid sümptomeid.
Piriformise sündroom tekib siis, kui väike, lame, pirnikujuline piriformise lihas – üks kuuest puusa ja reie välisrotatsioonilihasest – muutub pingeliseks või põletikuliseks ning surub lähedalasuvale istmikunärvile. Jooksmine, raske tõstmine, treppidest ronimine või pikaaegne autosõit võivad sellist valu esile kutsuda või süvendada.
Spondülolistees tekib siis, kui lülisamba lüli libiseb paigast ära, enamasti nimmeosas. Lüli nihkumine ahendab lülisambakanalit ja surub sealt läbikäigule jäävatele närvidele, põhjustades alaseljavalu.
Rasvumine võib samuti kaasa aidata ishiasevalule, sest liigkaal survestab lülisammast ja mõjutab istmikunärvi.
Kas see on ishiasevalu?
Ishias võib igaühel avalduda erinevalt, kuid sageli kirjeldatakse seda kui teravat, torkavat valu, mis algab alaseljast või tuharast ning kiirgab jalga mööda alla. Valu võib olla pidev või katkendlik ning varieeruda kergest ebamugavusest halvava valuni, mis takistab seismist, kõndimist või isegi istumist.
Mõned kogevad ka surinat või põletustunnet, tuimust või nõrkust mõjutatud jalas. Võib olla raskusi selja painutamise või pööramisega ning võimalik on reflekside vähenemine või liikuvuse kadu jalas või jalalabas.
Paljud ishiasega inimesed märgivad, et nende valu suureneb teatud tegevuste ajal, näiteks pikaajalise istumise või seismise, köhimise või aevastamise, või kummardamisel midagi tõstmaks. Ajutist leevendust annab asendi sagedane muutmine, soojus- või külmaravi või käsimüügivaluvaigistite kasutamine.
Kuidas ishiasest tingitud valu leevendada
Äge ishias möödub sageli iseenesest nädala–paari jooksul, kuid mõnikord võib see muutuda krooniliseks. Ishiasest tingitud valu leevendamiseks on erinevaid võimalusi, kuid parima lahenduse valik eeldab põhjuseni jõudmist. Kiireima vastuse saab arstiga nõu pidades. Rasked sümptomid sunnivad arsti poole pöörduma, kuid abi tasub otsida ka varem.
Üheks parimaks lähenemiseks on füsioteraapia. Füsioterapeut hindab keha tugevusi ja nõrkusi, et koostada sobivad harjutused ja venitused vastavalt vajadusele. Füsioteraapia järjepidev järgimine nädalate või kuude kaupa parandab mõjutatud lihaste ja närvide tugevust ning painduvust, vähendades valu ja parandades liikuvust.
Nii jooga kui pilates on madala mõjuga treeningmeetodid, mis tugevdavad kerelihaseid ja hõlmavad spetsiifilisi harjutusi ishiast mõjutavatele lihastele ning närvidele.
Soojuse või külma kandmine valutavale piirkonnale aitab vähendada põletikku ja tuimestada valu. Kasuta geeli külmakotti või mõnule pika soojas vannis.
Veel üks viis istmikunärvile surve vähendamiseks on lihtsalt puhkus. Kuid puhkus peab olema tasakaalus kerge liikumisega, vältimaks lihaste kangust ja nõrkuse süvenemist eriti valulikel perioodidel.
Massaažiterapeut või müofastsiaalse leevenduse spetsialist võib samuti aidata valu vähendada ja pakkuda vähemalt ajutist leevendust.
Kerge kuni mõõduka ishiasevalu korral aitab käsimüügiravim nagu ibuprofeen, paratsetamool või naprokseen. Raskematel juhtudel võib arst määrata lihaselõõgasti või opioidi valu vaigistamiseks. Selliseid ravimeid tuleb kasutada ettevaatusega ja ainult arsti juhendamisel. Keemilised valuravimid leevendavad vaid sümptomeid, mitte põhjuseid, seega kasuta neid võimalikult lühiajaliselt ning keskendu keha tervendamisele.
Jalatsid ishiase ravis
Jalatsid mõjutavad oluliselt meie rühti ja üldist tervist. Õigete jalanõude valimine on eriti tähtis, kui sul on ishias – keha asend ja asetus võivad mõjutada närve ning põhjustada valu.
Millised jalatsid kõige paremini leevendavad ishiast? Hästi istuvad jalanõud, millel on piisav võlvitugi ja madal või olematu konts.
Kuigi jalatsid ise ei paranda kehahoiakut ega paindlikkust, võivad sobivad jalanõud hõlbustada paremat rühti ja kaalujagatust, pehmendada samme ning vähendada alaseljale avalduvat survet, pakkudes ishiasevalule leevendust.
Iga päev kujundame oma keha liigutuste ja asendite kaudu. Ishiasest mõjutatud peaks vältima kõrge kontsaga jalatseid, sest need kallutavad vaagnat ettepoole ning suurendavad seljasurvet. Parim on madal või olematu konts – eriti nn nullkaldega jalanõud. Liiga õhukese tallaga jalanõud, nagu plätud, ei paku aga kaitset sammude põrutuse eest. Kuna paljud meist liiguvad betoonil, mitte looduslikul pinnal, võib see mõjutada pahkluid, põlvi ja lülisammast. Sama kehtib ka paljajalu kõndimise kohta – hinda plusse ja miinuseid oma olukorra põhjal.
Tõsisemad ishiase ravivõimalused
Kui valu on väga tugev, võib arst soovitada süstimist kortikosteroidi või anesteetikumi otse kahjustatud piirkonda, et vähendada põletikku ja valu.
Harvadel juhtudel võidakse soovitada ka operatsiooni, et leevendada istmikunärvile avalduvat survet. Enne kirurgiaga nõustumist tuleb hoolikalt kaaluda selle plusse ja miinuseid koos oma raviarstiga.
Miks tekib ishiasevalu raseduse ajal?
Raseduse ajal toimuvad kehas paljud muutused, mis võivad suurendada istmikunärvile avalduvat survet ja sellest tingitud valu. Ishias võib raseduse jooksul tekkida igal ajal, kuid enim esineb seda teisel ja kolmandal trimestril.
Võimalikud rasedusega seotud ishiase põhjused:
Kaalutõus ja kehahoiaku muutus. Lapse kasvades liigub emaka raskuskese ettepoole ning alaseljas suureneb nõgusus. Samal ajal suureneb ka emaka maht ning siseorganid paiknevad kehas ümber ja avaldavad erinevates asendites erineval määral survet istmikunärvile.
Hormonaalsed muutused. Raseduse ajal toodab organism hormooni nimega relaksiin, mis lõdvestab vaagnapiirkonna sidemeid sünnituseks valmistumiseks. See võib põhjustada vaagna kergelt nihkumist ning sõltuvalt keha asendist võib närv jääda pitsituse alla, põhjustades valu alaseljas ja jalgades.
Harjutused ishiase leevendamiseks
Keretugevust ja painduvust parandavad harjutused võivad aidata ishiast leevendada. Ishiaste harjutustel olles jälgi, et alaselg ja kael oleks toetatud ning katkesta kohe, kui tekib terav või püsiv valu.
Harjutused, mis võivad aidata ishiast leevendada või ennetada, on näiteks kõndimine, reie tagakülje venitused, kass-lehma joogapoosi tegemine ja tuharasild.
Kõndimine parandab vereringet, vähendab põletikku ja tugevdab jala- ning seljalihaseid. Istuvama eluviisiga alustajale sobivad lühikesed jalutuskäigud, distantsi ja tempot saab lihaste tugevnedes suurendada. Kõndimisest saab palju kasu ka vähese vaevaga ning vaja on vaid häid jalatseid.
Lühikesed lihased reie tagaosas võivad alaselga tõmmata ja ishiast süvendada. Reielihaste venitamine on kõige turvalisem teha selili lamades – siruta jalad välja, tõsta üks jalg aeglaselt lae poole, kuni tunned venitust reie tagaküljel. Hoia venitust 30 sekundit, seejärel vaheta jalga. Väldi selja ja käsivarte kaasamist, kasutades näiteks rätikut või lipsu, mille ümber jala saad panna – kui jalga piisavalt üles tõstad, hoia jalga rihmast ning lõdvesta ülejäänud keha.
Kassi-lehma venitusharjutus on õrn joogapoos, mis aitab suurendada selgroo painduvust ja vabastada liigset survet. Toetu kätele ja põlvedele, käed õlgade laiuses, põlved puusade laiusel. Välja hingates kummardu ülespoole, sisse hingates lase selg alla ja kõht langeb. Korda 5–10 korda.
Tuharasild tugevdab puusa- ja alaseljalihaseid. Lama selili, põlved kõverdatud, jalad täistallal vastu maad. Tõsta puusad üles lae poole, pingutades tuharalihaseid. Hoia asendit mõni sekund ning langeta aeglaselt alla. Pööra tähelepanu vormile ja hingamisele, mitte puusade tõstmise kõrgusele.
Kõiki harjutusi tuleb teha ettevaatlikult. Kui sul on tugev või krooniline ishias, pea enne alustamist nõu arstiga. Mõned harjutused ei pruugi sobida ja võivad valu hoopis süvendada. Parim lahendus on alati küsida personaalset nõu oma arstilt või füsioterapeudilt.
Kuidas ishiasest üle saada?
Ravita ishias võib muutuda krooniliseks ja olla raske ületada. Ishiaste ennetamiseks või süvendamise vältimiseks:
- väldi pikaajalist istumist või seismist samas asendis
- hoia igapäevaelus head rühti
- väldi raskete esemete tõstmist
- kanna tugija jalanõusid madala kontsaga
Jälgi oma tervist ja vajadusel küsi abi tervishoiutöötajatelt.
Laadi WomanLog alla kohe:
