Sul võib olla tekkinud kõrvetised pärast söömist või muul ajal päeva jooksul. Vaatamata oma hirmutavale nimele on kõrvetised ja happeline refluks tavalised nähtused (jah, neil on väike erinevus) ega ole iseseisvalt haigused. Need põhjustavad siiski ebamugavustunnet ning võivad viidata tõsisemale probleemile, kui tunne kestab liiga kaua või kordub liiga tihti.
Happeline refluks on sage seisund, mille puhul maohape liigub maost üles söögitorru. Kõrvetised on põletav tunne rinna- ja kurgu piirkonnas, mis on põhjustatud just happelisest refluksist. Sellel pole mitte midagi pistmist südamega.
Mõlemad on seedehäired, mis esinevad söögitorus. Söögitoru ehk „toidutoru“ ühendab kurku ja magu. See kulgeb paralleelselt hingetoruga, mida nimetatakse „tuuletoruks“ ja mis algab kohe pärast häälekasti ning jaguneb kaheks kopsudesse suubudes.
Söögitoru ülaosas asub spetsiaalne lihas nimega ülemine söögitorulukk-sulgur (ÜSS) ehk krikofarüngeaalne lihas. Kui me vahel toiduga lämbume, ütleme, et toit läks „valesse torusse“. See juhtub sageli siis, kui sööme liiga kiiresti ja ÜSS on suletud neelamise ajal, mistõttu toidupala satub hoopis hingetorusse, mitte söögitorusse.
Alumine söögitorulukk-sulgur (ASS) asub söögitoru lõpus, vahetult enne magu. See lõdvestub, et lasta toit makku ja hoiab selle üldiselt üsna hästi seal.
Mõnikord ASS lõdvestub ka pärast söömist, lastes väikese koguse maohapet tagasi söögitorru, mis põhjustab põletavat tunnet. Kui see juhtub harva ja tunne pole tugev, pole põhjust muretsemiseks. Sellist tüüpi happeline refluks sarnaneb krooksu tegemisele, kui laseme kõhust lõksus oleva õhu välja. 1 inimesel 5-st esineb aeg-ajalt happelist refluksi.
Õhk ei tohiks tegelikult olla su kõhus lõksus ja maohape ei tohi väljuda maost. Mao limaskest on eriliselt ehitatud, et taluda tugevaid maohappeid, mis aitavad toitu seedida ja kaitsevad teisi kehaosi kahjustuste eest. Mida sagedamini koged happelist refluksi, seda ärritunumaks muutub söögitoru limaskest, mis suurendab kõrvetiste sümptomeid.
Kui sul pole kunagi olnud happelist refluksi, võib tekkida küsimus, kuidas see erineb tavalisest krooksust. Mehhanism on sarnane, kuid selle asemel, et maost tõuseks üles ainult õhk, võib nüüd koos sellega liikuda ka väike kogus maohapet, mis jõuab ka kurku ja suhu. Sellega kaasneb ebameeldiv põletustunne nendes piirkondades. Kõige sagedamini tuntakse seda keskendunud põletustunnet rinnaku piirkonnas. Mõnikord võib kõrvetis olla nii tugev või ootamatu, et seda aetakse segamini isegi infarktiga.
Kui sina või keegi lähedastest kogeb valu või põletustunnet rinnus ning kahtlustad südameprobleemi, pöördu koheselt arsti poole. Sümptomid, mida jälgida:
Happelise refluksi sümptomid on tavaliselt nõrgemad ning tuntavad pigem „krooksuna“ ehk mao liikumisena.
Kõige sagedasem põhjus, miks ASS avaneb valel ajal ja laseb maohapet söögitorusse, on seotud söömis- ja eluviisiharjumustega.
Ülesöömine või liiga kiire söömine võib koormata kõhtu, tekitades sagedast ASS-i ja ÜSS-i avanemist ning õhu lõksujäämist seedesüsteemi. ASS lõdvestub, et liigne õhk väljuks krooksuga, kuid samal ajal võib välja pääseda maohape, eriti kui seda juhtub sagedasti.
Liiga tihe või rõhuv riietus, mis avaldab kõhule survet, võib samuti tekitada ärritust. Samamoodi suurendab ülekaal survet kõhule ja võib põhjustada maos ärritust.
Teatud toidud ja joogid, mis on happelised, rasvased või muul moel ärritavad, võivad esile kutsuda happelist refluksi:
Suitsetamine soodustab samuti happelist refluksi, kuna nii tavalistes kui ka e-sigarettides olev nikotiin lõdvestab otseselt ASS-i, põhjustades refluksi.
Teatud ravimid ja toidulisandid võivad samuti soodustada refluksi või kõrvetiste tugevamat teket, näiteks valuvaigistid (nt ibuprofeen, aspiriin), antibiootikumid, raua- ja kaaliumilisandid, progesteroon.
Need ravimid lõdvestavad ASS-i ning võivad ärritada ka söögitoru limaskesta, muutes selle tundlikumaks happerünnakule ning suurendades kõrvetiste sümptomeid.
Erinevad narkootikumid ja rahustid, näiteks opioidid ja trankvillisaatorid, võivad samuti kaasa aidata happelise refluksi tekkimisele, lõdvestades ASS-i.
Kui sinu ASS on juba lõdvestunud, võib lamama heitmine pärast söömist tekitada tagasivoolu. Mõnikord tekib refluks ka ettepoole kummardudes või raskusi tõstes.
Lisaks rasedusele on paljud teised happelise refluksi ja kõrvetiste tekkepõhjused seotud stressirohke elustiiliga. Stress on paljude halbade harjumuste algpõhjus, mis soodustavad refluksi ja kõrvetisi.
Söö õhtust umbes kolm tundi enne magamaminekut, et magu jõuaks osa toitu seedida ning vältida lamades maohappe sattumist söögitorru. Väldi lamamist, kummardamist ja trenni alustamist kohe pärast sööki. (Vanaema teadis tõesti, mida rääkis.)
Väldi happelisi, rasvaseid ja vürtsikaid toite, kui tead, et need tekitavad sulle kõrvetisi.
Vähenda kohvi ja alkoholi tarbimist ning loobu suitsetamisest, kui oled suitsetaja. Kuna nikotiin lõdvestab ASS-i, tuleks vältida ka elektroonilisi sigarette.
Hea abimees võib olla ka ülakeha kergelt kõrgemale tõstmine magamise ajal, kasutades patju või madratsi kallet, mis aitab maohapet maos hoida.
Pinguta tasakaalustatud ja tervisliku eluviisi nimel — väldi ülesöömist, söö regulaarselt väikseid eineid, hoia õiget unerütmi, liigu regulaarselt ja hoolitse oma üldise heaolu eest.
Apteegistretseptita saada olevad abivahendid, nt antatsiidid, võivad aidata refluksi sümptomeid leevendada. Teised ravimid, nagu Nexium (esomeprasoolmagneesium) ja Prilosec (omeprasoolmagneesium), on retseptiravimid, mis vähendavad maohappe tootmist, kuid vajavad arsti nõusolekut.
Õnneks on happeline refluks enamasti vaid kiire ja ärritava elustiili kõrvalnäht. Väikeste elustiilimuudatustega ja tervislikuma menüüga leevenevad sümptomid tavaliselt kiiresti. Terves eluviisis peitub ka üks parimaid viise rasedusaegsete kõrvetiste leevendamiseks. Kui aga sümptomid püsivad ka pärast leevenduskatsetusi, tasub pöörduda teiste seedetrakti probleemide välistamiseks arsti poole.
Kroonilisi kõrvetisi tuntakse kui gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) – see tähendab regulaarset põletustunnet rinnus peale sööki. GERD võib põhjustada põletikku ja haavandeid, suurendada söögitoruvähi riski, põhjustada hingamisraskusi ja astmahoogusid. Krooniline köha ja neelamisraskused võivad samuti olla GERD-i sümptomid.
Põletikulised hingamisteed võivad avaldada survet siseelunditele, näiteks vahelihasele, mis omakorda ärritab magu ja võib põhjustada happelist refluksi.
Kui ärkad hapu maitsega suus või valuga rinnus, võib see viidata öisele happelisele refluksile. See on eriti tõsine vorm, sest magades jääb maohape söögitorusse pikemaks ajaks ja võib seda kahjustada. Vähenda õhtusööki ja öist nosimist, et seda vältida.
Hiataalne song on seisund, kus mao ülaosa tungib ülespoole söögitorusse tekitades liigset refluksi. Ka seda saab ohjata elustiili muudatustega.
Erinevad seedetrakti haigused on seotud happelise refluksiga, sealhulgas:
Konsulteeri oma arstiga, kui koged sageli või tugevaid happelise refluksi sümptomeid. Äärmuslikel juhtudel võib GERD-i leevendamiseks vaja minna operatsiooni.
Enamasti pole happeline refluks ja sellele järgnev kõrvetis ise ohtlikud, kuid võivad anda märku muudest terviseprobleemidest, näiteks ebatervislikust eluviisist, liigse stressiga päevadest või mõnest tõsisemast seisundist.
Oma tsüklit saad jälgida WomanLogiga. Laadi rakendus WomanLog kohe alla: