Kusepõie surve: Interstitsiaalne tsüstiit vs Kuseteede infektsioon
Pole liialdus öelda, et inimese kuseteedesüsteem on põnev. Enamik meist ei pööra sellele suurt tähelepanu enne, kui probleem tekib, kuid kuseteedesüsteemil on kehale ülioluline roll: see puhastab verd, eemaldab toksiine ning reguleerib vere mahtu ja vere koostist. Pole haruldane kogeda probleeme kuseteede süsteemis, millest paljud algavadki põie surve ja sagenenud urineerimisega. Selles artiklis arutleme kõige tavalisemaid põiesurvet põhjustavaid tegureid ning võrdleme neid, et aidata sul ära tunda olulisi erinevusi.
Oleme kõik seda kogenud – tualetti pole läheduses ja vajadus tualetti minna on KIIRE! Tavaliselt tunneme sellisel hetkel survet põiele, kuna see on uriinist täis. Naistel mahub kusepõide umbes 500 ml uriini, meestel aga kuni 700 ml.
Meie keha on küllaltki tark. Selle asemel et oodata viimase hetkeni, tekib enamasti vajadus urineerida siis, kui põis on täitunud 200–350 ml-ni. Siis annavad põieseina närvid ajule märku, et on aeg minna. Mida kauem ootad, seda raskem on neid signaale eirata. Kui oled tühjendanud põie, kaob surve ja saad rahulikult edasi tegutseda. Tavaliselt urineerime päevas 4 kuni 10 korda, sõltuvalt vedeliku tarbimisest, higistamisest ja muudest teguritest.
Kuid inimestel, kes kannatavad põiesurve all, ei kao ebamugavus ka pärast urineerimist – või võib see isegi suureneda. Enamasti on selle põhjuseks krooniline seisund nimega interstitsiaalne tsüstiit (IC). Samas on ka kuseteede infektsioonid (UTI-d) sage põhjus tugevaks põie ebamugavuseks, mis vajab sageli meditsiinilist ravi. Vaatame neid kaht seisundit võrdlevalt, et mõista, millest tuleks märku võtta.
Interstitsiaalne tsüstiit vs kuseteede infektsioon
Allolevas tabelis on võrreldud kahte kõige tavalisemat põiesurve põhjustajat. Kui oskad ära tunda ohumärgid, tead ka, millal meditsiinilist abi otsida. Põiesurve põhjuseid võib olla mitmeid, kuid need kaks erinevad sümptoomide poolest ja mõlemad võivad ravimata kujul põhjustada tõsiseid tüsistusi kogu eluks.
Interstitsiaalne tsüstiit
IC ehk põievalu sündroom on seisund, kus põis muutub ülitundlikuks ja üliaktiivseks. IC puhul tekib vajadus urineerida sagedamini kui tavaliselt — isegi kuni 60 korda päevas, ka siis, kui põis on tühi. See seisund on valulik ning võib muuta tualetiskäigu ja seksuaalelu väga ebamugavaks.
Mis põhjustab interstitsiaalset tsüstiiti?
Interstitsiaalne tsüstiit ei ole infektsioon ning meditsiinitöötajad ei tea siiani täpselt, mis selle seisundi põhjustab. Võimalikud vallandajad või halvendajad on:
- allergiad
- veresoonkonna probleemid
- autoimmuunvastus
- probleemid põieseina kaitsekihiga
- teatud infektsioonid, mis muudavad põie ülitundlikuks
- geneetika
Ehkki mehed võivad samuti IC-d kogeda, on naised selle tekkeks märksa vastuvõtlikumad.
Interstitsiaalse tsüstiidi sümptomid
IC peamised sümptomid on põiesurve ja põievalu. Märgid, millele tähelepanu pöörata:
- pidev vajadus urineerida (kuni 60 korda päevas)
- urineerimine väikestes kogustes
- vaagnapiirkonna valu
- valu vahekorra ajal
Need sümptomid võivad periooditi kaduda ning siis jälle naasta.
Kulgemine
Enamik IC diagnoosiga inimesi on 30ndates eluaastates. Sümptomid võivad tekkida ka siis, kui varem pole olnud mingeid põieprobleeme. IC-le ravi pole, kuid õigeaegne arsti poole pöördumine on väga oluline. Ilma elustiili muutuste ja raviga võib seisund süveneda ning põhjustada:
- vähenenud põiemahu ja raskusi uriini kinnipidamisel
- vaagnapiirkonna valu ning sagedane urineerimine, mis võib põhjustada uneprobleeme ning kurnatust
- vaagnapiirkonna valu vahekorra ajal võib mõjutada suhteid
Valu olemus
Valu tüüp ja tugevus võivad inimestel erineda. Enamasti algab see vaagnapiirkonna ja alakõhu survena. Valu võib olla kerge või tugev ning kesta pikemat aega.
Interstitsiaalse tsüstiidi ravi
Raviks on vajalik arstlik diagnoos. IC diagnoosimine võib olla keeruline, kuna sümptomid sarnanevad paljude teiste kusepõie haigustega. Arst teeb tõenäoliselt günekoloogilise läbivaatuse ning erinevaid teste: uriinianalüüsi, tsüstoskoopia (õhuke toru viiakse kusiti kaudu põide), vajadusel koeproovi või uriini tsütoloogiat, et välistada teised seisundid.
Pärast IC diagnoosi selgumist soovitab arst erinevaid ravivõimalusi, näiteks:
- vaagnapõhjalihaste füsioteraapia
- retseptiravimid nagu pentosaanpolüsulfaadnaatrium (Elmiron) — ainus IC raviks heaks kiidetud ravim — või tritsüklilised antidepressandid, mis leevendavad põiesurvet ja vähendavad vajadust sagedasti urineerida
- antihistamiinikumid, kui IC põhjus võib olla seotud allergiatega
Kui esmane ravi ei anna leevendust, kasutatakse ka edasijõudnud ravivõtteid:
- põie venitamine, täites põie veega
- närvistimulatsioon, mis mõjutab põies olevaid närve
- põie instillatsioon ehk ravimite, nagu dimetüülsulfoksiid (DMSO), steroidid, hepariin, naatriumbikarbonaat või hüaluroonhape, otsetungimine põide.
Elustiili muudatused võivad leevendada sümptomeid. Põit ärritavate toitude ja jookide — nagu alkohol, tsitruselised, kunstlikud magustajad, vürtsikad toidud, kofeiin, hapukurgid, tomatid ja muud happelised toiduained — vältimine aitab paljusid.
Suitsetamisest loobumine on samuti väga soovitatav, sest sigarettides leiduvad toksiinid halvendavad IC-d.
Kas seda saab ennetada?
Kuigi IC-d pole võimalik ennetada ega täielikult välja ravida, kuna selle täpne põhjus pole teada, aitab raviplaan ebamugavust vähendada ja enesetunnet parandada.
Kuseteede infektsioon
Kuseteede infektsioonid ehk UTI-d on väga levinud ning võivad haarata kogu kuseteede süsteemi. Enamasti algab infektsioon kusitis ning võib jõuda ka neerudesse.
Mis põhjustab UTI-sid?
U umbes 90% UTI-dest põhjustab E. coli bakter. See bakter elab normaalselt soolestikus ja päraku piirkonnas ning võib sattuda kusitisse, kui pärast urineerimist või roojamist pühkida vales suunas, seksi või masturbeerimise ajal, puuduliku hügieeni tõttu või kateetri kasutamisel.
Naised on UTI suhtes tundlikumad. Tegelikult saab vähemalt 20% naistest elu jooksul mõne UTI. See on tingitud anatoomilistest erinevustest: meestel on kusiti ~20 cm, naistel vaid ~5 cm, mis soodustab bakterite liikumist ülespoole enne, kui uriin need välja uhub.
On levinud uskumus, et külm ilm põhjustab UTI-sid. Madal temperatuur ise infektsiooni ei tekita, kuid külm või muutlik ilm võib soodustada UTI teket. Külmaga peavad neerud filtreerima rohkem verd, et kaitsta siseorganeid — see suurendab vedelikuvajadust. Kui vedelikku ei jätku, võib uriin jääda kuseteedesse kauemaks ja luua ideaalsed tingimused bakterite paljunemiseks.
UTI sümptomid
UTI tekitab mitmeid ebameeldivaid sümptomeid, nt:
- tungiv vajadus urineerida, mis ei kao ka pärast tualetis käimist
- põlemistunne urineerimisel
- sageli ja väikestes kogustes urineerimine
- hägune uriin
- veri uriinis — võib näha veretäppe pühkimisel või uriin on pruunikas / tume
- tugev lõhn uriinil
- vaagnapiirkonna valu
- seljavalu — kui infektsioon levib ülemistesse kuseteedesse
- palavik
- külmavärinad
- üldine halb enesetunne ja väsimus
Kuid mõnikord ei põhjusta UTI mingit sümptomit, mis muudab selle eriti ohtlikuks — bakterid võivad märkamatult levida ülespoole ja põhjustada tõsiseid tüsistusi.
Kulgemine
Kuigi UTI-d algavad tavaliselt alumistest kuseteedest, võib infektsioon haarata kogu kuseteedesüsteemi ning ravimata kujul edasi areneda.
Ravimata UTI võib põhjustada raskeid tüsistusi, kõige hullem neist on pöördumatu neerukahjustus.
Veel võimalikud tüsistused:
- veremürgistus (sepsis) bakterite sattumisel vereringesse
- korduvad UTI-d
- kusiti ahenemine, eriti meestel
- raseduse ajal nakatumisel madala sünnikaaluga beebi risk.
Valu olemus
UTI valu algab enamasti kusiti avauses, põhjustades tihti põletustunnet urineerimisel. Kui infektsioon edeneb, tekib alaselja ja vaagnapiirkonna valu, edenedes lõpuks neere ümbritsevasse piirkonda.
Ravi
Mõnikord võib UTI mööduda iseseisvalt. Enamasti on siiski vaja antibiootikume, eriti kui valu on tugev, tekib palavik või iiveldus või sümptomid püsivad kauem kui 5–7 päeva.
Arst teeb uriinianalüüsi ning uurib bakteriaalset külvi, et määrata kindlaks infektsiooni põhjus. Kõige sagedamini kasutatakse UTI raviks järgmisi antibiootikume:
- nitrofurantoiin
- sulfoonamiidid
- amoksitsilliin
- tsefalosporiinid
- doksütsükliin
- fosfomütsiin
- kinoloonid
Kas UTI-sid saab ennetada?
UTI-d on tihti ennetatavad ning hügieeninipid võivad märgata riski. Kuid ära tunne end halvasti, kui siiski infektsiooni saad, see võib juhtuda isegi kõige ettevaatlikumal.
Riskide vähendamiseks:
- Joo rohkelt vedelikku, eriti vett. Mida rohkem jood, seda tihedamini tühjendad põie ning uriin uhub baktereid välja.
- Urineeri alati kohe pärast seksi või masturbeerimist. Intensivne naha-naha kontakt ja hõõrdumine võimaldab bakterite liikumist kusitisse.
- Pühi alati eest taha: nii väldid bakterite viimist pärakust kusitisse.
- Kaitse end seksuaalelu ajal: kasuta kondoomi ning kui harrastad anaalse ja vaginaalseksi vaheldumisi, kasuta iga kord puhast kondoomi.
- Kasuta muid rasestumisvastaseid vahendeid peale diafragma ja spermitsiidiga kondoome, need suurendavad UTI riski.
- Kanna avaraid naturaalsetest kiududest aluspesu, mis laseb nahal hingata, vältides niiskuse ja higistamise kogunemist.
Lõppsõna
Kroonilise seisundi nagu interstitsiaalse tsüstiidiga elamine või UTI valulike sümptomite talumine võib oluliselt mõjutada sinu heaolu. Loodame, et see info aitab sul paremini mõista neid seisundeid ja ära tunda sümptomeid, et teaksid, millal abi otsida.
Laadi WomanLog alla:
