Migreen—keeruline neuroloogiline haigus
Kui küsida kelleltki, mis on migreen, vastatakse tavaliselt, et see on tugev peavalu. Ehkki see on osaliselt tõsi, on tegemist suure lihtsustusega. Selles artiklis uurime migreeni etappe, sümptomeid ja levinud müüte ning arutame erinevaid toimetulekustrateegiaid, mis aitavad sümptomeid leevendada.
Eduka migreeni juhtimise jaoks on oluline mõista selle erinevaid etappe ning tuvastada, mis sinu migreeni esile kutsub. Tervishoiutöötaja võib soovitada sinu sümptomite jaoks sobivaid ravimeid. Mõned migreeni tüübid on levinumad kui teised, seetõttu on nende leevendamiseks välja töötatud rohkem ravivõimalusi.
Migreenihoo viis etappi
Migreenihoog võib kesta mõnest tunnist mitme päevani. Kaasnevad sümptomid jaotatakse viieks etapiks. Mitte kõik ei koge kõiki etappe ning ka sümptomid erinevad inimeseti.
Migreenihoo etapid toimuvad tavaliselt järgmises järjekorras:
- Eelhoiatusfaas ehk premonitorne faas on, nagu nimigi viitab, aeg, mil tunned ettekuulutust eesootavast. See võib alata kuni kolm päeva enne peavalu, väljendudes sageli väsimuses, isudes, valgusekartuses, ärrituvuses ja kaela jäikuses.
- Aura faas võib kesta kuni tunnini enne peavalu algust ning väljendub sageli nägemishäiretena, nagu täpid, jooned, valguslaigud, tähed või ajutine pimedus. Lisanduda võivad nõrkus ühel kehapoolel, pearinglus, tuimus ja kihelustunne. Mõned inimesed kogevad aurat ka ilma tõsise peavaluta.
- Peavalu või “põhirünnaku” faas on migreeni tuntuim sümptom—tugev tuikav valu peas. See võib olla lokaalne või kogu pea ulatuses ning sageli kaasneb iiveldus, oksendamine, valgustundlikkus ja/või helitundlikkus.
- Leevenemisfaas on aeg, mil valu hakkab taanduma. See toimub tavaliselt järk-järgult, kuid mõnel juhul võib olla ka äkiline "vabanemine". Mõne jaoks aitab oksendamine või nutmine, paljud leiavad abi uinumisest.
- Tervenemine ehk postdroom on viimane etapp ning seda kutsutakse ka „migreenikainuseks“. Migreen on organismile traumeeriv kogemus ning pole üllatav, et nii keha kui ka meel vajavad taastumisaega. Sümptomid võivad meenutada eelhoiatusfaasi omi, kuid see pole alati nii.
Hoiatus! Mõned migreeni sümptomid kattuvad insuldiga. Insult on äkiline, raske ja eluohtlik seisund, mille puhul aju verevarustus katkeb või väheneb, takistades hapniku ning toitainete jõudmist ajurakkudeni. Kui sul tekib äkitselt tugev peavalu, rääkimis- või arusaamisraskused, üks suunurk vajub alla või koged näos, käsivarres, jalas—eriti ühel kehapoolel—äkilist tuimust või nõrkust, helista kohe kiirabisse!
Mille tõttu tekib migreen?
Enamik migreeni all kannatavatest inimestest on geneetiliselt eelsoodumusega. Migreen võib perekonnas põlvkonna vahele jätta—enamasti põhineb edasiandmine mitme geeni defektil või mutatsioonil.
Kuid ainult geneetika ei määra meie tervist ega enesetunnet—sa võid olla eelsoodumusega, kuid samas ei pruugi haigust ise kogeda.
Migreen ei ole hormonaalne haigus (migreeniga inimesel ei esine sagedamini hormoonitaseme kõrvalekaldeid), kuid seda mõjutavad hormonaalsed kõikumised. Elu jooksul kogetavad hormonaalsed muutused võivad selgitada, miks on migreen kolm korda tõenäolisem naistel kui meestel:
- 10–20% migreeniga naistest algab migreen puberteedieas;
- puberteet soodustab enamasti aurata migreeni teket;
- sageli esineb seos menstruaaltsükli ja migreenihoogude alguse vahel;
- rasedus vähendab tavaliselt migreenihoogude sagedust ning võib need isegi täielikult ära jätta;
- kuigi enne menopausi võivad hood tugevamaks muutuda, siis pärast menopausi esinevad need enamasti harvemini.
Mõnedel naistel esinevad migreenihood ainult menstruatsiooni ajal. Seda nimetatakse katamenaalseks migreeniks ehk menstruaalmigreeniks ja see on seotud perimenstruaalsel perioodil esineva östradiooli langusega. Migreenihoog võib alata kaks kuni kolm päeva enne menstruatsiooni ning kesta kolm kuni neli päeva peale selle algust. Selline migreen on sageli püsiv, intensiivne ja suhteliselt ravile allumatu.
Tähelepanu! Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid mõjutavad hormoonide tootmist ning võivad mõjutada ka migreenihooge (nii positiivselt kui negatiivselt). Kui sa kannatad migreeni all, väldi võimalikke tüsistusi ning konsulteeri sobiva rasestumisvastase meetodi valimiseks perearsti või günekoloogiga.
Käivitavad tegurid
Migreeniga inimesed on tavaliselt tundlikud teatud mõjutuste suhtes, mis võivad hoo esile kutsuda, kuid ise haigust ei põhjusta.
Käivitajate tuvastamine pole lihtne. Võimalike põhjuste loetelu on väga pikk ning vallandajast võib mööduda kuni 8 tundi enne migreenihoo algust. Veelgi keerulisemaks teeb olukorra see, et käivitajad võivad elu jooksul muutuda—mingi keskkonnategur võib ühel eluetapil olla oluline, teisel aga mitte.
Meelte ja keskkonna ärritajad nagu tugev või vilkuv valgus, vali müra, ekstreemsed temperatuurid, kõrged kõrgused, ilmastikumuutused ning tugevad lõhnad või maitsed võivad põhjustada hoo. Vallandaja ei pruugi olla äkiline—liiga kaua arvutiekraani vaatamine on üks levinumaid põhjuseid.
Nälg ja ebaõige toitumine on samuti levinud vallandajad. Kui kahtlustad, et sinu käivitajad on toidus, väldi ebatervislikku toitu ning lisaaineid nagu MSG, glutamaat, türosiin, nitraadid ning aspartaam. Liigne kofeiini tarbimine või selle järsk lõpetamine võib olla vallandajaks. Ka isegi kerge vedelikupuudus mõjutab märgatavalt.
Kehv füüsiline aktiivsus või liigtreening võivad vallandada migreenihoo, eriti kui see ei ole inimesele tavapärane. Regulaarne ja hästi juhitud liikumine on samas kasulik igasuguse valu puhul.
Füüsilised seisundid nagu peatrauma, köhaga kulgevad haigused või lihaspinged (sageli halva rühi tõttu) võivad samuti hooge esile kutsuda.
Hormonaalsed tegurid, nt menstruatsioon, hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine või isegi seksuaalvahekord võivad olla vallandajaks.
Oluline on ka unetundide arv ja une regulaarsus. Hiline magamaminek, kauem magamine või päevauned võivad hoo vallandada. Kui kahtlustad, et sinu käivitajad on seotud unega, vali endale jõukohane ja tervislik unerežiim ning pea sellest võimalikult täpselt kinni.
Stress ja pinge on tavalised peavaludega seotud tegurid ning migreenihood pole erand. Võib tekkida ka nn nädalalõpupeavalu—see pole põhjustatud mitte stressist endast, vaid selle äkilisest kadumisest. Mõlemal juhul aitab üldise stressitaseme vähendamine.
Rutiinimuutused võivad hoo esile kutsuda, ka positiivsed või lõõgastavad, nagu puhkusereis. Ajavahemike ületamine reisimisel mõjutab und ning võib olukorda raskendada.
Mõnikord loome ise endale kahjulikke harjumusi. Näiteks liigne valuvaigistite tarvitamine soodustab kroonilisi peavalusid. Kui kavatsed ennast ise ravida, uuri põhjalikult nii kasutatavate ravimite lühi- kui pikaajalisi mõjusid usaldusväärsetest allikatest ning pea kinni soovitatud annustest.
Ärevus ja depressioon on tihedalt seotud migreeniga. Migreeniga inimesed on haavatavamad ärevuse ja depressiooni suhtes ning need omakorda võivad vallandada migreenihooge. Konsultatsioon psühhoterapeudi või psühhiaatriga võib olla väga kasulik.
Levinud migreenimüüdid
Migreeni põhjuseid ja toimemehhanisme ei ole veel täielikult mõistetud ning kahjuks liigub selle kohta palju väärarusaamu. Sageli tuuakse migreeni kaasnevate sümptomite puhul seoseid teiste haigustega.
See ei ole seedetraktihäire
Iiveldus ja oksendamine on migreeni diagnostilised kriteeriumid, kuid need on sageli ka tugeva valu tavalised kõrvalnähud. Kuna iiveldus ja oksendamine esinevad pigem migreenihoo ajal, võib järeldada, et need on põhjustatud valust, mitte seedetrakti haigusest.
See ei ole silmahaigus
Migreeniga auraga inimestel esineb valguslaike, viirge, ajutist nägemise kaotust ja muid nägemisprobleeme. Muude põhjusega peavalud võivad olla seotud nägemishäiretega, kuid on vähem intensiivsed ega kaasne tuikava valu ega lisasümptomitega.
See ei ole põskkoopa põletik
Migreeni aetakse sageli segamini põskkoopa peavaluga. Ninakinnisus ja surve näos (ka migreeni sümptomid) on põskkoopapõletiku korral koos palaviku, halva hingeõhu, paksema värvilise eritisega ning lõhnameele muutustega (viimane ainult sinusiidi korral). Põskkoopa peavaludele mõeldud ravimid võivad migreenihooge isegi süvendada.
Diagnoos ja ravi
Kõigepealt pead saama täpse diagnoosi. Kui sul esinevad migreenihood või peres on migreeni esinenud, paneb valu käsitlemise kogemusega arst (tõenäoliselt neuroloog) diagnoosi füüsilise ja neuroloogilise läbivaatuse, sinu sümptomite ning haigusloo põhjal.
Võimalikud uuringud, mis aitavad muud valude põhjused välistada, on näiteks:
- MRT. MRT uuring aitab diagnoosida kasvajaid, insulti, ajusiseseid verejookse, infektsioone ning muid aju ja närvisüsteemi haigusi.
- Kompuutertomograafia (KT). KT uuring aitab diagnoosida kasvajaid, põletikke, ajukahjustusi, verejookse ajus ja muid võimalikke peavalude põhjustajaid.
Olemas on palju spetsiaalselt migreeni raviks loodud ravimeid, mis jagunevad kahte suuremasse rühma:
- Valu leevendavad ravimid. Neid võetakse migreenihoo ajal sümptomite vähendamiseks või peatamiseks.
- Ennetavad ravimid. Neid võetakse regulaarselt, sageli iga päev, et vähendada migreenihoogude sagedust ja raskust.
Ravi valikul pead arvestama peavalude sageduse ja tugevusega, sellega, kas esineb iiveldust või oksendamist, ning teiste terviseprobleemidega. Tuvastades ja kõrvaldades vallandajad, tehes elustiilis vajalikke muudatusi ja leides sobivad ravimid, on migreenihoogusid võimalik ohjata ja ehk isegi täielikult ära hoida.
Saad oma menstruatsioonitsüklit jälgida WomanLog äpiga. Laadi WomanLog kohe alla:
