Probiootikumid
Probiootikumid on elus mikroorganismid—enamasti bakterid ja mõned pärmseened—mis pakuvad mitmesuguseid tervisekasu, kui neid tarbida piisavas koguses. Neid nimetatakse sageli “heaks” või “sõbralikuks” bakteriks, kuna nad aitavad kaasa tasakaalustatud ja harmoonilisele seedesüsteemile.
Sooletervis on juba mõnda aega tervise ja heaolu maailmas kuum teema ja põhjusega! Meie soolestikus elab triljoneid pisikesi mikroorganisme, keda ühiselt tuntakse soole mikrobioomina. See keevav bakterite, viiruste ja isegi mõne seene kooslus aitab meil seedida toitu, sünteesida vitamiine ning reguleerida immuunsüsteemi. Probiootikume võib kujutada kui mikrobioloogilisi rahuvalvajaid, kes aitavad kahjulikke mikroobe vaos hoida.
Meie kehas elab loendamatul hulgal mikroorganisme, enamasti sümbioosis. Nagu nimigi ütleb, pole nad palja silmaga nähtavad, kuigi kokku on neid triljoneid ja nad moodustavad üksnes 0,9–2,7 kg (2–6 naela) iga täiskasvanu kehakaalust.
Inimese mikrobioota on erakordselt mitmekesine: meie kehas elab tuhandeid erinevaid baktereid, moodustades keeruka ökosüsteemi. Need bakterikooslused on inimestel erinevad ning võivad varieeruda isegi sama inimese keha erinevates piirkondades.
Soole mikrobioom koosneb bakteritest, viirustest, seentest ja arheadest. Enamik mikrobioomist moodustavad bakterid ja viirused, samas kui seened ja arhead annavad kumbki umbes 1%. Kuid mõlemad on olulised. Tänapäevaks on teada, et need väikesed seened on meie immuunsüsteemi töös võtmerollis ning seni vähe uuritud arhead aitavad seedimist, tootes metaani.
Viiruseid on palju rohkem. Me seostame neid peamiselt haigustega ja see pole ka vale, kuid soolestikus võivad nad positiivselt mõjutada seedimist, immuunvastust ja isegi kognitiivseid funktsioone. Viirused on omamoodi kohanevad, paljunevad masinad, mis ei suuda ise kasvada ega energiat toota ning seetõttu moodustavad nad ainulaadse “zombi/androiidi” kategooria, samal ajal kui bakterid on ilmselgelt elus.
Bakterid on tõeliselt põnevad. Neid leidub kogu kehas, kuid kõige rohkem elab neid seedetraktis. Teised enim baktereid sisaldavad piirkonnad on nahapind, suu, hingamisteed, urogenitaaltrakt ja erinevad limaskestad. Need piirkonnad on ühtlasi need, mis on eriti vastuvõtlikud bakteriaalsetele infektsioonidele.
Neile, kes kardavad pisikuid või kellel on nt OCD, võib nende mikroorganismide peale mõtlemine olla ärevust tekitav, kuid tõsiasi on see, et me ei suuda ilma nendeta ellu jääda. Probiootikumid näitavad, kuidas bakterid saavad olla meile kasulikud.
Mis on probiootikumid?
“Probiootikumid” on nüüdseks laialt kasutatav nimetus elusatele mikroorganismidele, eeskätt bakteritele, kuid ka teatud pärmseentele, millel on teaduslikult täheldatud tervist toetav mõju. Neid mikroorganisme nimetatakse sageli “headeks” või “sõbralikeks” bakteriteks. Probiootikume tarbitakse enamasti koos toidu või toidulisanditena.
Teaduslik arvamus selle kohta, kui kasulikud probiootikumid täpselt on, on küll erinev, ent on selge, et neil bakteritel on positiivne mõju ja need ei põhjusta kahju.
Tuntuimad probiootikumid kuuluvad Lactobacillus- ja Bifidobacterium-perekondadesse, kuid erinevaid tüvesid ja liike on palju. Toidud, mis neid loomupäraselt sisaldavad, on näiteks:
- jogurt
- keefir
- hapukapsas
- kimchi
- teised fermenteeritud toidud.
Probiootikume võib tarbida ka toidulisanditena (kapslid, tabletid, pulbrid või vedelikud).
Mida probiootikumid kehas teevad?
Probiootikumide kasulikud mõjud tulenevad peamiselt sellest, kuidas need mikroorganismid toetavad soolemikrobioota tasakaalu ja funktsiooni. Probiootikumide toime sõltub näiteks konkreetse tüve omadustest, sinu tervislikust seisundist ning tarbitud toiduainetest ja ainetest.
Kui probiootikumid jõuavad meie organismi toiduga või toidulisandina, kohtuvad nad esmalt happelise maokeskkonnaga ning liiguvad seejärel seedetrakti. Paljud probiootikumi tüved on happekindlad, suutes ilma probleemita maohapet taluda ja suunduda edasi peensoolde.
Peensooles ootavad neid sapphapped ning seedensüümid, mis võivad samuti nende elujõudu proovile panna. Siiski on osa probiootilistest tüvedest väga vastupidavad, jõudes jämesoolde, kus nad avaldavad oma positiivset mõju.
Kui probiootikumid on jämesooles, saavad nad asuda koloniseerima ning kehtestama end soolemikrobioota seas, aidates tasakaalustada bakteriliikide hulka ja võisteldes toitainete ning ruumi pärast kahjulike patogeenidega. Probiootilised bakterid võivad erinevaid ühendeid ainevahetada ja tekitada kasulikke aineid, näiteks fermenteerides süsivesikuid ning kiudaineid, tekkides lühikese ahelaga rasvhapped (LAKH), mis on meie seedimisele kasulikud.
Probiootikumid mõjutavad ka soolestiku lümfoidkoes asuvaid immuunrakke, aidates organismil end kaitsta infektsioonide ja põletike vastu.
Millised on probiootikumide tarbimise eelised?
Probiootikumid mõjutavad soolemikrobiootat ning seeläbi võivad positiivselt mõjutada paljusid kehaprotsesse: alates põletike juhtimisest ja toitainete lõhustamisest kuni vaimse heaolu toetamiseni. Teaduslik uurimus on selles vallas alles algusjärgus, seega on veel palju avastada enne, kui jõutakse teadusliku üksmeeleni.
Praeguste teadmiste järgi on probiootikumide peamised kasutegurid ja kasulikud funktsioonid:
- abi toidu seedimisel, eriti keeruliste süsivesikute või laktoosiga toitude korral
- paranenud toitainete omastamine
- terve ja tasakaalus mikrobioota hoidmine
- võimalik kasu immuunsüsteemile
- kahjulike mikroobide vohamise pidurdamine
- oluliste vitamiinide (nt B-rühma vitamiinid ja K-vitamiin) sünteesimine
Uuringud viitavad seosele soolemikrobioota ja vaimse tervise vahel. Probiootikume uuritakse, et mõista nende potentsiaali meeleoluhäirete (depressiooni, ärevuse) juhtimisel.
Mõned probiootikumid võivad aidata laktoositalumatusega inimestel laktoosi paremini seedida, tootes ensüümi laktas, mis lagundab laktoosi.
Kui tarbid antibiootikume, võib arst soovitada probiootikume, et taastada antibiootikumidest häiritud kasulikud bakterid. Arstid uskusid kunagi, et probiootikumid võivad antibiootikumravi mõju häirida, kuid nüüd arvatakse, et need pigem aitavad organismil kiiremini taastuda. Sageli soovitatakse probiootikume võtta paar tundi pärast antibiootikumi.
Kas probiootikumid aitavad IBS-i ja IBD korral?
Kuna probiootikumid mõjutavad seedetrakti, võivad nad olla abiks seedeprobleemidega seotud seisundite korral. Mõned ärritunud soole sündroomi (IBS) all kannatajad märgivad, et teatud probiootilised tüved aitavad vähendada sümptomeid nagu kõhuvalu, puhitust või ebakorrapärast seedimist. Siiski mõju on inimeseti erinev ning kõik ei pruugi leevendust saada.
Teadusuuringud on näidanud, et probiootikumide kasu on mõõdukas. Samas on need üldiselt ohutud ka IBSi puhul ning aitavad hoida soolestikku tervemana. Ärritunud soole haigus (IBD) on püsivam seisund, mille sümptomid on kroonilised ja võivad põhjustada täiendavaid terviseprobleeme. Terve toitumine aitab vähendada selliste vaevuste teket.
Millal on parim aeg probiootikume tarbida?
Probiootikumide võtmise sobivaim aeg võib olla individuaalne ja sõltub sinu vajadusest ja eelistustest. Kui probiootikume võtta koos toiduga, aitab see kaitsta neid maohappe eest, seega sageli soovitatakse probiootikume tarvitada söögi ajal või vahetult enne sööki. Seda soovitatakse ka seedimisega seotud ebamugavuste vältimiseks.
Paljud inimesed võtavad toidulisandeid regulaarselt iga päev samal ajal, kuid probiootikumide puhul pole see nii tähtis. Järgi juhiseid pakendil või arsti soovitusi. Kui tunned, et sinu keha ei reageeri hästi, proovi muuta probiootikumi tüüpi või tüve ja pea nõu tervishoiutöötajaga.
Probiootikumid vs Prebiootikumid
“Probiootikume” näeme sageli jogurtipakendil või toitumissoovitustes, kuid on ka prebiootikume. Mis need täpselt on?
PRObiootikumid on elus mikroorganismid, PREbiootikumid aga surnud ja seedimatud ühendid, mis toidavad meie soolestikus elavaid organisme. Enamasti leidub neid taimsetes toiduainetes, nagu puu- ja köögiviljad, täisteratooted ja kaunviljad. Kuigi me neid ise seedida ei suuda, toetavad need inimese tervist kaudselt, soodustades kasulike probiootiliste bakterite kasvu ja aktiivsust. Näiteid prebiootilistest ühenditest on inuliin, mõned sahhariidid ning resistentne tärklis.
Prebiootikumidest rikkad toidud on:
- küüslauk
- sibul
- seened
- spargel
- sigurijuur
- täisteratooted
- kakaopulber
- vetikad
- maapirnid
Osa tooteid ja toidulisandeid on märgistatud “sünbiootilised” ehk need sisaldavad nii probiootikume kui prebiootikume. Sellega soovitakse pakkuda topelt kasu: elus kasulikke baktereid koos toitainega, mida nad vajavad kasvamiseks.
Laadi alla WomanLog juba täna:
