Valu
Valu on universaalne inimlik kogemus, kuid samas väga individuaalne. Valu täpse põhjuse hindamine võib olla keeruline, kuid valu on alati märguanne, et Sinu kehas toimub midagi potentsiaalselt ohtlikku.
Valu peetakse sageli normaalseks osaks spordist, vananemisest ja sünnitamisest. Kuigi on tõsi, et valu on inimeste elu lahutamatu osa ja mõningane valu on vältimatu, ei ole valu mõeldud kestma pikemaid perioode.
Valu on esmalt märguanne, et Sinu kehas toimub midagi intensiivset, üle jõu käivat ja tõenäoliselt kahjustavat. Kõige lihtsamal tasandil annab valutunne teada, et Sa lõpetaksid selle, mida parajasti teed: lõpetaksid raske eseme tõstmise, võtaksid käe tulest ära, hoolitseksid haava eest.
Valuretseptorid ehk notseptorid on sensoorsed neuronid, mida leidub üle terve inimese keha: nahal, mõningates siseorganites ning isegi luudes—luuüdis ja luukoestikus endas. On tuntud fakt, et inimese ajus ei ole notseptoreid––peavalud tekivad teiste peas asuvate struktuuride kaudu, näiteks veresoonte, närvide ja kaela- või näolihaste kaudu.
Valutunne tekib siis, kui valuretseptorid reageerivad erinevatele kahjustavatele (või potentsiaalselt kahjustavatele) stiimulitele, saates elektrisignaale seljaajusse ja ajju, et Sa saaksid sellele vastavalt reageerida.
Stiimulid, millele valuretseptorid reageerivad, võivad olla nii välised kui ka sisemised. Mõnikord, kui kohtute välise stiimuliga, alustab Su keha automaatselt ja tahtmatult reflektoorseid tegevusi, et valutundest eemalduda. Tugeva ja kahjustava stiimuli korral muudame me instinktiivselt oma käitumist.
Iga kord, kui kogeme tugevat, äkilist valu, on peaaegu võimatu oma käitumist mitte muuta ning abi otsimata jätta. Valu on number üks põhjus, miks inimesed pöörduvad arsti poole.
Valu tüübid
Valul on palju erinevaid liigitusi: asukoha järgi (peavalud, liigese- või lihasvalud jne – kui see on Su kehas, võib see tõenäoliselt ka valus olla) või näiteks valu põhjuse järgi.
Notseptiivne vs neuropaatiline valu
Notseptiivne valu on valu, mille põhjustab valuretseptorite otsene ärritus. Valuretseptorite ümbruses oleva koe tegelik või tajutav kahjustus on tavaliselt nähtav. Neuropaatiline valu tekib, kui kahjustunud on närviteed ise. Närvisüsteemi kahjustused võivad tekkida näiteks vähist, diabeedist, hulgiskleroosist või geneetilise haiguse tõttu.
Fantoomvalu on samuti neuropaatilise valu tüüp. Seda kogevad amputeeritud jäsemega inimesed, kui nad tunnevad valu jäsemes, mida tegelikult enam ei ole.
Äge vs krooniline valu
Äge valu on ajutine ning tekib otsese reaktsioonina tugevale stiimulile, näiteks vigastusele, füüsilisele traumale, ägedale haigusele või infektsioonile. Sünnitusvalu on samuti äge valu. Äge valu on keha kaitsemehhanismi osa. See valu kaob tavaliselt pärast algpõhjuse ravimist, umbes ühe kuu jooksul.
Krooniline valu on valu, mis kestab mitu kuud või isegi kauem. Selle võivad põhjustada sellised haigused nagu fibromüalgia, endometrioos, artriit, migreen või vähk. Ka ravimata haigused või vigastused võivad muutuda krooniliseks valuks. Kroonilist valu on raske täielikult ravida, sest sageli on otsene põhjus juba kadunud, jäädes alles vaid närviteede vigasele „informatsioonile“.
Krooniline valu ei pruugi olla nii tugev kui äge valu, kuid selle püsiv iseloom võib põhjustada tõsiseid füüsilisi ja psühholoogilisi kõrvalmõjusid.
Kroonilise valu riskitegurid hõlmavad:
- geneetika—näiteks, kui peres esineb migreene, on Sul kõrgem risk ka ise neid kogeda
- alakaalulisus või ülekaal
- vana iga
- diabeet
- kõrge riskiga elukutse või hobi—näiteks, kui paned liigestele tihti suure surve, tõstes raskusi või tegeledes ekstreemspordiga
- varasemad vigastused
- suitsetamine
- istuv eluviis
- stress
Igaühe valu on erinev
Valulävi—hetk, mil valuaisting muutub talumatuks—on inimestel väga erinev.
Valulävile mõjutavad paljud tegurid: sugu, geenid, varasemad kokkupuuted konkreetse stiimuliga, füüsiline vorm, naha tervis ning isegi nii pisikesed detailid nagu meeleolu konkreetsel päeval.
Muidugi on valu raske mitte märgata, kui Sa ise seda koged. Teiste puhul ei pruugi valu alati nii selgelt väljenduda, eriti kui see on krooniline ja inimene on sellega harjunud või ei suuda end selgelt väljendada. See teiste tundetute kogemuste eiramine on varem viinud paljude ebaõiglaste praktikate tekkeni.
Paljud meditsiinitöötajad uskusid kuni 1980. aastateni, et beebid ei tunne valu! Loomulikult see ei ole tõsi. Tunti, et kuna imik reageerib igasugustele stiimulitele nutuga, olgu need valusad või mitte, ning nende närvisüsteem ei olnud täielikult välja arenenud, siis nad ei tunne „päriselt“ valu.
Et imikud siiski tunnevad valu, on nüüd tõendatud ka MRT-uuringutega. Uuringute kohaselt võivad beebid olla veelgi tundlikumad valule kui täiskasvanud. Milline ema vajab selleks teadlast, et seda teada?
Kahjuks, kui valukogemusega inimene ei suuda oma tunnet arusaadavalt väljendada, jäetakse teda sageli tähelepanuta ja kannatama. See võib juhtuda puudega ning krooniliste haigustega inimeste puhul, aga tegelikult võib selline suhtumine tabada igaühte.
Valu hindamine ja kogemuse edasiandmine võib olla väga keeruline. Kuidas valu tunda on? Kas see on torkav? Kas kisub või tuikab? Kus see täpselt paikneb? Meil puudub sageli piisav sõnavara, et valust rääkida.
Nende raskuste ületamiseks on teadlased loonud spetsiaalseid küsimustikke ja hindamisviise, kuidas oma kogemust kirjeldada. Näiteks võib arst paluda Sul hinnata valu tugevust skaalal 1–10, kus 0 tähendab „valu puudub” ja 10 „kõige hullem, ettekujutatav valu“. Enamasti ei oota arstid konsultatsiooni käigus 10-lähedasi hinnanguid, kuna sellise äärmusliku valu korral oleks inimesel juba võimatu kõnelda.
Ära karda oma valu ausalt hinnata ja anna kas või väiksem arv. Terve, korralikult toimiv keha ei tohiks üldse valu tunda ning isegi 1 või 2 kümnest võib olla kahjulik, eriti kroonilise valu puhul.
Valu ja stereotüübid
Naistelt võetakse valu kaebusi sageli vähem tõsiselt, kas siis sellepärast, et neid peetakse liiga „õrnaks“, et õigesti hinnata valu tõsidust, või sellepärast, et oodatakse, et nad lihtsalt taluvad kõiki valusid, mis on seotud menstruaaltsükli, raseduse või lihtsalt naine olemisega.
Sarnaseid stereotüüpe võib kohata ka teistes gruppides. Näiteks ülekaalulisi inimesi uuritakse sageli meditsiiniasutustes pealiskaudselt; arstid võivad alateadlikult omistada kõik terviseprobleemid liigsele kehakaalule. Kuigi ülekaal on paljude haiguste riskitegur ning koormab liigeseid, võib teiste võimaluste eiramine põhjustada tegelikku ohtu, kui inimene tegelikult kannatab hoopis muu raskema haiguse all, mis vajab ravi.
Kas valu võib olla hea?
Kultuuriliselt võib meil olla valuga väga kahetine suhe. Mõnikord arvame, et valul on väärtus, kui seda tuntakse mõne eesmärgi nimel: näiteks iluoperatsioonide või sporditreeningu puhul.
„No pain, no gain“ suhtumine võib olla väga kahjulik nii spordis kui muudes eluvaldkondades. Treeningjärgne lihasvalu ja kerge kangus on normaalne, kuid end kurnatuseni sundida võib olla ohtlik.
Ka spordis on valu alati märguanne, et midagi on valesti või kohe juhtub midagi kahjustavat. Valu eiramine võib kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi ja läbipõlemise.
Valu seksis on täiesti eraldi teema. Mõnedele inimestele annab teadlikult juhitud valu magamistoas lisapõnevust. Loe rohkem seksuaalfantaasiate kohta siit. Kõige olulisem on, et magamistoakatsed oleksid alati vastastikusel nõusolekul. Samuti ei tohiks seksuaalvahekord ise olla valulik.
Valuleevendus
Olemas on erinevaid valuvaigisteid – nii käsimüügist apteegist saadavaid kui ka arsti retseptiga väljastatavaid.
Aspiriin ja ibuprofeen on ühed levinumad käsimüügis olevad valuvaigistid. Need vähendavad valu, blokeerides vigastatud kudede poolt vabastatavad ained. Ibuprofeen aitab lisaks ka turset leevendada.
Tundub, nagu need ravimid toimiksid just seal, kus on valu, kuid tegelikult liiguvad need organismis vereringega ringi, mõjutades kõiki kohti, kus rakud vabastavad teatud valuhormoone.
Selliseid ravimeid saab tarvitada lihas- ja liigesvalude, valuliku menstruatsiooni, peavalude ja muude sümptomite korral. Aspiriin ja ibuprofeen on suhteliselt ohutud, eriti kui neid kasutada juhuslikult. Kuid need leevendavad vaid sümptomeid, mitte valu algpõhjust.
Opioidid nagu morfiin ja fentanüül on tugevamad valuvaigistid, mis saadakse ainult retsepti alusel. Neid kasutatakse raske valu leevendamiseks, näiteks suurte vigastuste või krooniliste haiguste korral või taastumisel operatsioonijärgselt. Mõnikord antakse neid ravimeid ka vähihaigetele, et leevendada ravi ajal tekkivat valu.
Opioidid on sarnased endorfiinidele—ajus looduslikult tekkivatele neurotransmitteritele, mis vähendavad valu. Nende ravimite üleliigne kasutamine võib aga põhjustada sõltuvust. Samuti on opioididel tugevamad kõrvaltoimed kui nõrgematel valuvaigistitel.
Kroonilise valuga inimesed vajavad mõnikord lisaks ka antidepressante, kuna valu pole enamasti seotud ühegi ravitava kehalise põhjusega.
Looduslikud vahendid
Sageli saab valu ennetada või leevendada kasutades looduslikke meetodeid, näiteks:
- jää paari minuti vältel paistetuse leevendamiseks lihasel
- külm kompress peavalu korral
- soe kompress artriidi korral
- jooga ja venitused lihaste tervise ja liikuvuse jaoks
- hingamisharjutused, mis aitavad rahustada nii keha kui meelt
- ingver lihasvalu, turse ja põletike vähendamiseks
- kurkum haavandite leevendamiseks ja seedehäirete parandamiseks
- taimetee erinevate vaevuste korral
- akupunktuur erinevate sümptomite puhul
- eeterlikud õlid paljude murede puhul
- soe vann lõõgastumiseks
Välise ja sisemise stressi vähendamisel võib olla valu talumise ja ravi seisukohalt suur roll.
Ole endaga ettevaatlik eneseravimisel ning pöördu alati tervishoiutöötaja poole, kui valu taas ilmneb.
Saad menstruatsiooni jälgida WomanLog rakenduse abil. Laadi WomanLog alla:
