Menstruatsioonihäbistamine maailmas
Noore tüdruku esimene menstruatsioon on tähtis sündmus, mis tähistab puberteedi algust ja naiselikkusesse jõudmist. Mõne jaoks on see normaalne osa täiskasvanuks saamisest, teiste jaoks kaasneb aga võitlus kahjulike uskumustega, mida ümbritsev kultuur alal hoiab. Selles artiklis saad teada kõige levinumatest menstruatsiooniga seotud müütidest ja kommetest ning miks selle loomuliku, vältimatu bioloogilise protsessi kultuuriline häbistamine võib olla ohtlik noortele naistele.
Pooled maailma elanikkonnast menstruerivad. Kramplike valudega, unetuse, hormonaalsete migreenide ja muude premenstruaalsete sümptomitega toimetulemine on juba piisavalt keeruline, kuid kahjulikud uskumused ning sotsiaalsed normid, mis piiravad menstruatsiooni ajal õiguslikult või ühiskondlikult meie tegevusi, mõjutavad ka meie vaimset tervist. Kui mõnes ühiskonnas tekitab menstruatsioonist rääkimine pelgalt piinlikkust, siis teistes jäetakse menstruatsiooniga naisi tavalistest päevategevustest kõrvale — neid ei lasta kooli ega tööle ning nad on sunnitud loobuma sotsiaalsetest sündmustest. Isegi riikides, kus peetakse end moodsaks ja ratsionaalseks, tunnevad paljud naised ja tüdrukud ikkagi häbi selle loomuliku kehaprotsessi tõttu.
Mis on menstruatsioonihäbistamine?
Menstruatsioonihäbistamine tähendab, et menstruatsiooniga inimene pannakse oma tsükli pärast häbenema või tunneb end ise häbistatuna kultuuriliste või ühiskondlike uskumuste tõttu. Menstruatsioonihäbistamise mõju ulatub ka tunde- ja häbitundest märksa kaugemale; paljudes maailma paikades jäävad naised sellest tingituna ilma haridus- ja töövõimalustest.
Miks on oluline normaliseerida avalikke arutelusid menstruatsioonist?
Võib tunduda kummaline, et ka 21. sajandil peetakse seda teemat sageli tabuks ning sellest räägitakse vaid nelja silma all. Peame muutma menstruatsioonikogemuste jagamise normaalseks, sest tüdrukute ja naiste häbistamine loomuliku kehalise funktsiooni pärast, millest inimliik sõltub, takistab neil end täielikult teostamast ning rikub ka naise enda suhet iseendaga. Kõige enam kannatavad vaesemates riikides ja kogukondades elavad naised.
Mõttetust häbitundest saavad takistused
Kui tüdrukul algab esimene menstruatsioon, on ta sageli alles põhihariduse omandamise protsessis. Vaesemates kogukondades ei ole peredel sageli võimalust menstruatsioonitarbeid osta ega hügieeni tagada, mistõttu jäävad tüdrukud sunnitult koolist eemale. Kuid vaesus pole ainus probleem. Paljud tüdrukud ütlevad, et koolipoisid ning osa õpetajaidki teevad menstruatsiooni kohta solvavaid kommentaare, tekitades diskrimineeriva õhkkonna, mis viib tüdrukute koolist lahkumiseni.
UNESCO hinnangul jääb maailmas koolist eemale umbes 131 miljonit kooliealist tüdrukut. See vähendab nende võimalusi lõpetada kool, saada kindel sissetulek ning kujuneda iseseisvaks — nad jäävad sõltuvaks perest või abikaasast ega saa oma elu üle ise otsustada. Sõltuvus suurendab riski sattuda nii füüsilise kui ka psühholoogilise vägivalla ohvriks. Sellises olukorras naistel on suurem tõenäosus elada vanaduspõlves allpool vaesuspiiri, kuna neil pole olnud võimalust elujooksul majanduslikult iseseisvuda.
Menstruatsioonihäbistamine ja diskrimineerimine suurendavad halva hügieeni riski
Vähene võimalus soetada hügieenitarbeid ning menstruatsiooni ümbritsev sotsiaalne häbi asetavad naised ja tüdrukud kõrge hügieeniriski tsooni. Menstruatsioonivere kehast väljudes on kiiresti heaks kasvupinnaks bakteritele, mistõttu sidemeid, tampoone ja muid kaitsevahendeid tuleb vahetada iga paari tunni tagant, et vältida infektsioone. Kui tüdrukutel pole neid vahendeid või nad tunnevad avalikes tualettides nende vahetamisel piinlikkust, on nad suuremas ohus haigestuda. Halb menstruatsioonihügieen on ka peamine toksilise šoki sündroomi põhjustaja, mis võib olla eluohtlik.
Menstruatsioonihäbistamine muudab naised ja tüdrukud tõrjututeks
Praeguseni ei lubata mõnedes kultuurides menstruatsiooni ajal naisi usulistele ega sotsiaalsetele üritustele. Mõnel pool ei tohi naine neil päevil perele süüa teha või partneriga samas voodis magada. Sajandeid oli Nepaalis levinud Chhaupadi — rituaalne menstruatsiooni ajal naiste ja tüdrukute majast eemaldamine, sageli eraldi onni või õuele. Kuigi see tava on ametlikult keelustatud, on see endiselt levinud maapiirkondades ja konservatiivsemates kogukondades. Sellised praktikad süvendavad menstruatsioonihäbistamist ning suurendavad naiste haavatavust ja alaväärtustamist.
Menstruatsioonihäbistamine suurendab soovimatu raseduse riski
Paljudes riikides tähendab tüdruku esimene menstruatsioon, et ta on abielu ja emaduse jaoks valmis. Tüdrukuid võib juba 12-aastaselt sundida abielluma, kui neil algab menstruatsioon. Kuigi sellises vanuses on organism võimeline rasestuma, toob alaealine rasedus kaasa oluliselt kõrgema riski surma, tüsistusi, pikale veninud sünnitusi, tugevat aneemiat, verejookse, kõrget vererõhku ja puuet. Kultuurid, kus menstruatsiooni häbistatakse, piiravad ka haridusressursside kättesaadavust nii tüdrukutele kui poistele, mistõttu kasvab planeerimata ja soovimatute teismelisteraseduste osakaal. Laste saamine varajases nooruses, eriti olukorras, kus ühiskond valikuvõimalusi ei paku, toob kaasa elukestva sotsiaal-majandusliku ebasoodsa olukorra.
Menstruatsioon ja usulised tavad
Enamik kaasaegseid religioone ei sea enam menstruatsiooniga naistele rituaalseid piiranguid, kuid konservatiivsetes piirkondades leidub neid endiselt.
Teatud kristlikud kogudused ei luba naistel menstruatsiooni ajal armulauast osa võtta. Islami usus on menstruatsiooniga naisel lubatud paast katkestada, kuid erinevates iidsetes raamatutes keelatakse seksuaalelu sellel ajal. Judaismis õpetatakse naisi samuti hoiduma menstruatsiooni ajal vahekorrast ning pärast tsükli lõppu võtma rituaalne vann.
Enamikus hindu kogukondades on menstruatsiooni algus piduliku tähistamise aeg; ometi ei lubata naisi sel ajal templisse ega usutalitustele. Ortodokssemas hindukultuuris ei tohi menstruatsiooniga naised ka majja siseneda ega kodutöid teha. Ka budistide hulgas peetakse menstruatsiooni üldiselt tavaliseks inimkonnale omaseks protsessiks, kuid konservatiivsemates kogukondades jäävad naised siiski usutseremooniatest kõrvale ning neid ei lubata templitesse.
Kuigi need kombed võivad näida ohutud, süvendavad rituaalsed piirangud arusaama menstruatsioonist kui mustast ja salajasest nähtusest ning naisi nähakse vähem väärtuslikena kui mehi.
Menstruatsioonimüüdid on kõikjal
Menstruatsiooni ümbritsevad müüdid ja tabud on levinud üle maailma. Hiinas kasutab vaid 2% naistest tampoone, kuna varem usuti, et tampoon rikub neitsinaha, mida peeti (ekslikult) süütuse tõendiks. Kuigi seksuaalkarskus enne abielu ei oma kaasaegses Hiina ühiskonnas enam suurt tähtsust, kardetakse paljudes kohtades endiselt tampoonide kahjulikku mõju noorele kehale.
Menstruatsioonihäbistamise nähtus on levinud ka arenenud riikides, kus haridustase on kõrge. Inglismaal on peaaegu kaks miljonit 14–21-aastast tüdrukut eemale jäänud osaliselt või täielikult koolist menstruatsiooni tõttu, USA-s aga maksustatakse menstruatsioonitarbeid luksuskaupadena, mis muudab need veelgi raskemini kättesaadavaks.
Isegi praegu, kui internet teeb info kättesaadavamaks kui kunagi varem, pärandatakse negatiivseid uskumusi ikka edasi. Plan Internationali Hollandis, Ugandas, Brasiilias ja Indoneesias läbi viidud uuring näitas, et paljud poisid ja noored mehed peavad menstruatsiooni teemaks, millest ei tohiks avalikult rääkida. Üle poole vastanutest arvas, et menstruatsioon on räpane, ning rohkem kui kolmandik (38%) peab seda lausa jälgiks. Üle poole arvab ka, et naised ei peaks menstruatsiooni ajal koolis või tööl käima.
Puudulik teadmine menstruatsioonist ja diskrimineerivate kultuuritavade järgimine teevad häbist üle saamise veel keerulisemaks. Niikaua kui poisid ja mehed leiavad, et menstruatsioon õigustab naiste-tüdrukute tõrjumist ja põhiõiguste keelamist, jätkuvad kahjulik häbi ja diskrimineerimine.
Kultuurid, mis tähistavad menstruatsiooni
Kuigi paljud kahjulikud menstruatsioonimüüdid on seotud traditsioonilise kultuuriga, on olemas kogukondi, kus menstruatsiooni algust peetakse naise elus olulise muutuse märgiks, mida väärtustatakse.
Lõuna-Indias kogunevad tamili tüdruku sugulased korraldama spetsiaalse tseremoonia tema uue staatuse tähistamiseks — talle antakse kingitusi, valmistatakse erilisi toite ning vanemad naised pesitsevad ta rituaalvannis. Brasiilias tähistab kogu suguvõsa seda tüdruku jaoks olulist eluetappi ning sarnaseid pidustusi peetakse ka osades Lõuna-Aafrika kogukondades.
Kena tähistamine toimub siis, kui apache’i tüdruk jõuab puberteeti ja tal algab esimene menstruatsioon. Lähedased naised korraldavad neli päeva kestva pidustuse, süüakse, juuakse ja tantsitakse austusavaldusena Muutva Naiselikkusele ja uue eluperioodi alguse märkeks. Põlisameeriklaste Hupa hõim on taaselustanud Õietantsu — rituaali tüdrukule täiskasvanuks saamise puhul, mis seab ta edaspidiseks eluks heale rajale. Teised Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani lõunaosa põlisrahvad austavad menstruatsiooni enesekaemusliku perioodi ja puhastumisrituaalidega. Kuigi menstruatsiooniga naised eraldatakse kogukonnast, on see nende endi valik lähedaste naistega ühte hoides ning oma naiselikkust tähistades.
Lõpumõtted
Noore tüdruku esimene menstruatsioon tähistab olulist muutust tema elus — see on ukseava naiselikkusesse ja sigimisvõime algus. Kahjuks võib see liiga paljudele meist tähendada hoopis võrdsuse ja võimaluste lõppu. Negatiivsed menstruatsioonimüüdid ja tabud soodustavad kahjulikke uskumusi ja praktikaid, mis hoiavad diskrimineerimise nõiaringi, surudes noori naisi alla ja kahjustades meid kõiki. Kuigi teekond on veel pikk, saame alustada sellest, et räägime oma menstruatsioonikogemustest avatult. Saame survestada valitsusi menstruatsioonitarbeid kättesaadavaks tegema ja julgustada koole pakkuma tüdrukutele ning poistele täpset infot menstruatsiooni ja reproduktiivtervise kohta.
Lae alla WomanLog:
