Premenstruaalne ja menstruaalfaas toovad sageli kaasa soovimatud emotsionaalsed mõjud. Emotsioonidest ja menstruaaltsüklist rääkimine võib olla keeruline, sest naisi jätkuvalt häbistatakse ja neile tehakse etteheiteid tunnete väljendamise eest, mistõttu on lihtsam naiste kogemusi eirata või pisendada. Emotsionaalsete muutuste kogemine oma menstruaaltsükli jooksul on täiesti normaalne – kuni teatud piirini – nii et uurime täpselt, mis PMS-i ja teiste tsükli faaside ajal toimub.
Alates puberteedist kuni menopausini põhjustavad hormonaalsed kõikumised naistele üle kogu maailma tsüklilisi meeleolumuutusi. Me oleme aga kõik erinevad isiksused ning kogeme mitmesuguseid tundeid, kui elu meid proovile paneb. Emotsionaalne olemine ei ole nõrkuse märk, kuid kui madal tuju hakkab segama Sinu igapäevaelu, ei tohiks Sa seda lihtsalt iseenesestmõistetavaks pidada.
Hormoonidel on oluline roll nii vaimsete kui ka füüsiliste muutuste puhul, mida tunned oma tsükli jooksul – eriti päevadel enne menstruatsiooni ja menstruatsiooni ajal. Kaks peamist hormooni, mis vastutavad Sinu emotsioonide, meeleolude ja PMS-i sümptomite eest, on östrogeen ja progesteroon.
Östrogeen tõuseb tsükli esimeses pooles, saavutades kiirelt haripunkti ja langeb järsult ovulatsiooni eel: see on aeg, mil tunned end reeglina kõige paremini. Progesteroon tõuseb ja langeb tsükli teises pooles kõverana ehk järkjärgulisemalt. Kui need hormoonid tõusevad ja langevad, et reguleerida reproduktiivtsüklit, võib ka naise emotsionaalne reageering ümbritsevale kõikuda.
Kõrgemad östrogeenitasemed, eriti folliikuliafaasis, võivad seostuda suurema energia ja positiivsema tuju ning suhtlusalti ja vaimselt vastupidavama enesetundega. Kui östrogeen saavutab haripunkti (ovulatsiooni paiku), võid olla sotsiaalne, tunda suuremat vaimujõudu ja silmitsi raskustega paremini hakkama saada.
Progesteroon tuntakse peamiselt kui "rasedushormooni", sest see valmistab emaka limaskesta viljastumiseks ja soodustab embrüo kinnistumist. Progesterooni mõju võib olla rahustav ja lõõgastav, eriti luteaalfaasis (tsükli teine pool), enne kui PMS ja menstruatsioon algavad.
Kui rasedust ei järgne, eraldub emaka limaskest ning progesteroon langeb. Kui viljastatud munarakk kinnistub edukalt, progesteroon jätkab tõusmist, et toetada rasedust.
Progesterooni taseme kõikumised, eriti järsk langus, võivad mõnel naisel põhjustada ärrituvust. Enamik naisi märkab erinevust tsükli faaside vahel kas PMS-i sümptomite või üldiste enesetunde muutustena. Eriti keeruline on neil, kellel esinevad tõsised PMS-i sümptomid kas premenstruaalse ägenemise, premenstruaalse düsfoorilise häire (PMDD) või muude seisundite tõttu.
Hormoonide muutusi tsükli erinevate faaside vahel võib võrrelda aastaaegadega looduses — menstruatsioon on kui talv, mil kõik toimub aeglasemalt ja vajad rohkem puhkust, ovulatsioon sarnaneb suvega: siis oled optimistlikum ja vastupidavam.
Oluline on tunnetada, kuidas iga faas Sinu kehas välja näeb – siis oskad paremini aimata, mis Sinu tsükli kindlatel päevadel juhtuda võib.
Lisaks hormoonide muutustele võivad ka menstruatsioonivalud, puhitus, rindade hellus, isud ja peavalud ning muud füüsilised sümptomid suurendada emotsionaalset koormust menstruatsiooni ajal.
Kellelgi pole kerge taluda kõhuvalu, väsimust ja võimalikke veretilku. Sul võib olla suurepärane päev ka menstruatsiooni ajal – kuid madal tuju pole nendel päevadel tabu. See ei muud Sind vähemaks ega kehvemaks, vaid on täiesti mõistetav põhjus endale armu anda.
Meie tundeid mõjutavad palju ka teistega suhtlemine. Kas osaled sotsiaalelus ning on Sul keegi usaldusväärne, kellega jagada oma muresid? Kas tunned end turvaliselt? Sotsiaalsete suhete haldamine, eriti tugeva PMS-i korral, võib olla eraldav ja tekitada stressi. Miks ma selle püksipaari valisin? Kas võin menstruatsiooni ajal ujuma minna? Kellelt küsida tampooni?
Naistel, kel puudub turvaline ja taskukohane ligipääs menstruatsioonitoodetele, esineb menstruatsioonivaesus, mis muudab igakuise tsükli talumise raskeks ja isegi alandavaks. Kui menstruatsioon tähendab koolist või tööst puudumist, kaasneb paratamatult stress, ärevus ja rahulolematus. Kui oled niigi kogenud masendust või stressi muudest põhjustest, võivad PMS-i sümptomid vaimset seisundit veelgi mõjutada.
Selgub, et meie suguhormoonid mõjutavad ka nn “õnnehormoone” ehk neurotransmittereid nagu serotoniin (reguleerib tuju, und ja söögiisu), dopamiin (annab naudingutunde ja rahulolu), endorfiinid (leevendavad valu ja suurendavad heaolu) ja GABA (lõdvestab närvitegevust ja tasakaalustab tuju). Serotoniinitaset võivad mõjutada hormoonekõikumised ja teised PMS-i sümptomid.
Tõepoolest — see on täiesti normaalne. Nutmine on loomulik ja tavapärane reaktsioon erinevatele olukordadele ning oluline eneseregulatsiooni osa. Emotsionaalsed pisarad sisaldavad palju stressihormoone, mistõttu nuttes aitame oma tundeid tasakaalustada ja natuke stressi leevendada. Sarnaselt ropendamisele võib ka nutmine aidata valu taluda.
Selles pole midagi halba, kui tunned end emotsionaalsena – see on inimkeha normaalne osa. Kui aga Sinu meeleolu langeb väga sügavale või koged kontrollimatuid meeleolukõikumisi, võib põhjuseks olla tõsisem tervisemure.
Püüa mitte liigselt halbadest asjadest mõelda, et end rohkem ei ärritaks, kuid pea meeles, et Sinu tunded on olulised ka siis, kui need vahel liialt võimenduvad. Jah, Sinu ärevus ja aju võivad asju näida hullemana kui nad on, kuid Sul on õigus tundeid kogeda.
Ärritunud ja emotsionaalses olekus olemine on üks keha viisidest vihjata, et kõik ei pruugi olla korras – ja vahel on selleks väga mõjuvad põhjused.
Teame, et östrogeenitase on naistel nii tsükli kui ka samade tsükli faaside lõikes väga erinev. Hormoonitasemeid on võimalik mõõta, kuid sellest pole palju abi emotsionaalse tundlikkuse prognoosimiseks, kuigi hormoonid mängivad selgelt rolli.
Paljudel naistel, kel esineb PMS või PMDD (premenstruaalne düsfooriline häire), on östrogeenitase “normis”, nii et probleem võib seisneda selles, kuidas hormoon keha muude protsessidega koos mõjub. Mõned naised kogevad tugevaid emotsioone kõrge östrogeenitaseme ajal, teised aga leiavad, et nende tunded stabiliseeruvad menopausis, kui östrogeenitase on madal.
On naisi, kellel tekivad depressioon, ärrituvus, vihahood või ärevus progesterooni taseme tõustes, samas on neidki, kes tunnevad end ebastabiilsena “progesterooni languse” ajal. Sünnitusjärgne, perimenopausaalne ja postmenopausaalne depressioon mõjutavad ainult naisi, mis viitab, et suguhormoonidel on oluline roll.
Räägi oma arstiga, kui Sinu meeleoluhäired on väga rasked.
Hormonaalsed muutused pole ainus asi, mis mõjutab Sinu keha ja meelt menstruatsiooni ajal. Füüsilised vaevused nagu valud ja puhitus mõjutavad organismi ja võivad tuju langetada. Valu talumine pole kunagi meeldiv – pole põhjust, miks peaksid äkitselt aktsepteerima peavalu, puhitust või muid vaevuseid lihtsalt seetõttu, et Sul on menstruatsioon.
Elu ei seisa menstruatsiooni ajal ja igapäevased stressiallikad jäävad alles. Kui hormoonid on madalad ja Sinu tuju juba niru, võib see olukorda raskendada ja sümptomeid võimendada.
Mõnikord võib meeleolumuutuste põhjus olla ka kasutatavas rasestumisvastases vahendis või selle puudumises (seegi pole alati ideaalne). Arutage tervishoiutöötajaga, kas oleks vaja muuta doose või vahendeid vastavalt individuaalsele vajadusele.
Premenstruaalne düsfooriline häire (PMDD) on raske premenstruaalse sündroomi (PMS) vorm, mis mõjutab väikest osa naistest. PMDD-d iseloomustavad tugevad meeleolu- ja füüsilised sümptomid, mis ilmnevad tsükli luteaalfaasis – tavaliselt nädal või paar enne menstruatsiooni. Erinevalt PMS-ist on PMDD sümptomid palju raskemad ning võivad igapäevaelule märkimisväärset mõju avaldada – neid ei tohi kunagi pisendada.
PMDD mõjutab umbes 3–8% naistest maailmas – umbes ühte naist kahekümnest. Protsent pole kõrge, kuid siiski on tegu suhteliselt sagedase seisundiga. Sümptomid ilmnevad tavaliselt naise 20ndate eluaastate keskel ning võivad enne menopausi veelgi tugevneda.
Menstruatsiooniga seotud emotsionaalsed muutused ei tähenda alati probleemi. Paljud naised kogevad tujukõikumisi või tundlikkust, mis elu sisuliselt ei sega. Samas peegeldavad emotsioonid meie üldist tervist, nii et iga samm tervisliku elustiili suunas parandab ka enesetunnet.
Alustuseks hoolitse enda vajaduste eest ning kohanda eluolud tsükli võimaluste piires. Kas magad piisavalt? Kas liigud, venitad, jood piisavalt vett ja oled vahel värskes õhus? Sööd täisväärtuslikult?
Enese eest hoolitsemine on sellel kuul eriti oluline. Väldi soolast toitu puhituse vähendamiseks, kasuta õrna liikumist ja piisavat unerežiimi ning paku endale parimat hoolt – Sa oled seda väärt!
Kaalu järgmisi enesehoiu nippe:
Kui tavaline enesehooldus ei aita Sinu sümptomeid piisavalt leevendada või need segavad ka baastasandil enda eest hoolitsemist, võib olla tegemist millegi tõsisemaga.
Varem pandi tugeva emotsionaalse tasakaalutusega naistele diagnoosiks "hüsteria" ning neid võidi isegi eraldada, sest vaevuste põhjust ei mõistetud. Ka tänapäeval võivad arstid naiste muret eitada, ehkki lahendusi on. Kui PMS-i sümptomid võivad avalduda mitmel moel, siis pidev distress pole kunagi normaalne ega aktsepteeritav.
Kui tunned menstruaaltsükliga seotud emotsionaalseid ja käitumuslikke muutuseid, mis elukvaliteeti mõjutavad, otsi abi — Sa ei pea kannatama. Aeg-ajalt esinevad emotsionaalsed langused on aga täiesti normaalsed. Katseta erinevaid strateegiaid, mis su enesetunnet parandavad.
Laadi WomanLog alla: