Premenstruaalne sündroom (PMS)
Peavalu. Valusad rinnad. Meeleolukõikumised. Ärrituvus. Krambid. Väsimus. Unehäired. Pundumine. Isud. Akne. PMS ei ole leebe.
PMS ehk premenstruaalne sündroom on füüsiliste ja emotsionaalsete sümptomite kogum, mida paljud naised kogevad paaril päeval enne menstruatsiooni algust. Need ilmnevad tavaliselt kuni 5 päeva enne menstruatsiooni ja võivad kesta kuni nädal. Sümptomite valik ja intensiivsus erinevad igaühel.
Kuidas teada, kas mul on PMS?
Premenstruaalse sündroomi sümptomid varieeruvad väga ja kindlat põhjust pole teada, mis valmistab peavalu nii arstidele kui ka naistele endile. Sümptomite vahelduv iseloom teeb diagnoosimise keeruliseks, kuna kirjeldused pole tihti täpsed.
Nii nagu teiste kehas toimuvate kuutsükli protsesside puhul, on järjepidev sümptomite ülesmärkimine ja nende muutuste jälgimine abiks, kui hinnata PMS-i ilmingute sagedust, aega ja raskusastet. Mõnikord üllatab naisi avastus, et sümptomid ei pruugi kattuda hormonaalsete muutustega kehas.
Tähelepanu! Mõned premenstruaalse sündroomi tunnustest kattuvad teiste seisundite sümptomitega. Kui sümptomid on väga rasked, pöördu arsti poole.
Arst võib näiteks soovitada kilpnäärme uuringut. Kilpnäärmehaigused on viljakas eas naiste seas levinud ning sümptomid nagu kaalutõus, depressioon ja väsimus võivad viidata kilpnäärme probleemile.
PMS-i sümptomeid võib ligikaudselt jagada kolmeks kategooriaks:
- Füüsilised—ülitundlikkus, peavalud, rindade valu ja turse, liigesevalud.
- Psühholoogilised/emotsionaalsed—meeleolukõikumised, depressiooni tunnused, ärrituvus, väsimus, unehäired.
- Seedeelundkonna—kõhupuhitus, iiveldus, kõhulahtisus või -kinnisus, oksendamine, toitumishäired.
PMS või PMDD?
Premenstruaalne düsfooriline häire (PMDD) on PMSi tõsisem vorm. PMDD sümptomid on sarnased PMS-ile, kuid on nii tugevad, et segavad tööd, sotsiaalset elu ja suhteid. PMDD kestab ka kauem — kuni kaks nädalat.
PMDD sümptomiteks on PMSile iseloomulikud tunnused, aga lisanduvad veel vihahood, huvi langus muidu nauditava vastu, lootusetusetunne. Paljud naised vajavad selle diagnoosi korral ravimeid, kuid enne peavad arstid välistama muud võimalikud seisundid, nagu emotsionaalsed häired (depressioon, ärevushäire) ning füüsilised probleemid (menopaus, endometrioos, müoomid, hormonaalsed häired).
Milles seisneb PMS-i tekkepõhjus?
PMS-i eest vastutavaid mehhanisme pole kindlaks tehtud, kuid spetsialistid arvavad, et tegemist on keemilise/neurobioloogilise probleemiga, mille põhjustajaks on kahe munasarjahormooni — östrogeeni ja progesterooni — tsüklilised muutused.
Need hormoonid mõjutavad närvivahendajate ehk neurotransmitterite (näiteks dopamiini ja serotoniini) tööd ja põhjustavad seeläbi tuju kõikumisi. Uuringud näitavad, et meeleoluhäirete, depressiooni või sünnitusjärgse depressiooniga naised on PMS-i riskigrupis.
Koos madala magneesiumi- ja kaltsiumitasemega võivad neurotransmitterite muutused suurendada söögiisu, eriti piimatoodete ja magusa järele.
Östrogeeni ja progesterooni taseme kõikumine võib mõjutada ka teisi hormoone, näiteks aldosterooni, mis reguleerib soola ja vee tasakaalu. Liiga kõrge aldosterooni tase võib põhjustada kehasse veepeetust ja kõhupuhitust, tundlikke rindu (mastalgia) ning kaalutõusu. Depressioon, sotsiaalne tagasitõmbumine, unetus, unustamine ja segadustunne võivad samuti kaasneda hormoonide kõikumisega organismis.
Teadlased on leidnud, et PMDD-ga naistel on erinev geneetiline taust, mistõttu nende rakuline reageerimine östrogeenile ja progesteroonile on häiritud. Uuringud jätkuvad ja see võimaldab tulevikus pakkuda paremat ravi nii PMS-ile kui PMDD-le.
Kuidas PMS-i ravitakse?
Kuigi PMS-il on täiesti reaalsed ja füüsilised sümptomid, pole paljud arstid veendunud, milline ravi on parim, ning seisukohad erinevate ravivõimaluste osas on vastandlikud. Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid. Kõik algab PMS-i ilmingute ja nende mõju põhjalikust hindamisest igapäevaelule ning vastupidi.
PMS-i teavitus ja jälgimine
Teadlik naine suudab oma PMS-i sümptomitega paremini toime tulla, kui ta oskab oma kaebusi ära tunda. "PMS-i päevik" annab selgema pildi sellest, kuidas keha erinevates tsüklifaasis käitub ning milliseid muutusi naine kogeb.
Stressi maandamine aitab samuti, eriti kiire elutempoga naistel. Oluline on aeg-ajalt võtta aeg maha ja teha midagi, mis lihtsalt rõõmu pakub. Kui pühendad igas kuus järjepidevalt paar päeva iseendale, märkad tõenäoliselt sümptomite vähenemist.
Mõnel on stressirohkest tsüklist raske omal käel välja murda. Raskemate ärevuse, ärrituvuse või depressiooni korral võiks kaaluda nõustajat või terapeuti.
Ravimid
Apteegis saadaolevad valuvaigistid nagu ibuprofeen või aspiriin võivad aidata krampide, valude ja rinnavalude korral. Ravimeid võib määrata, kui esinevad sügavad meeleoluhäired või ärevus. Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, sealhulgas pillid, aitavad reguleerida hormonaalseid kõikumisi.
Tähelepanu! Kui sul on maohaavand või neeruhaigus, väldi apteegiravimeid, sest need võivad sinu seisundit halvendada.
Tervislik toitumine on oluline sinu üldise heaolu ning terve hormonaalse tasakaalu jaoks. Tasakaalus toidukorrad, soola, suhkru, kofeiini ja alkoholi vähendamine ning korralik vedeliku tarbimine võivad PMS-i sümptomeid leevendada.
Lisandina kasutatakse tihti kaltsiumi, magneesiumi ja oomega-6 preparaate. Uuringud näitavad, et kõik toidulisandid ei tööta nii nagu lubatud, seega aruta arstiga, millised on ohutud ja tõhusad. Vitamiin E ja B6 lisandid pole soovitatavad kõrvaltoimete tõttu.
Füüsiline aktiivsus aitab leevendada eriti just krampe ja kõhupuhitust. Kerge treening, näiteks sörkjooks, vabastab endorfiine ja võib aidata vähendada rindade tundlikkust, vedelikupeetust ja depressiooni. Lõõgastavad tegevused, näiteks massaaž, võivad ka leevendada ärevust, närvipinget ja valu.
Saad oma tsüklit jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe alla:
