Geriatriline rasedus: riskid ja võimalused loomulikuks rasestumiseks hilisemas eas
Kui oled hakanud pere loomist planeerima hiljem elus, oled ilmselt kuulnud mõistet „geriaatriline” rasedus. Seda terminit, mis tähistab küpset vanust emana, on aastaid kardetud. Aga kas peale 35. eluaastat rasestumine on tõesti nii riskantne, nagu räägitakse? Loe lähemalt rasedusest pärast 35. eluaastat, selle riskidest, eelistest ja võimalustest nautida tervet rasedust.
Naiste keskmine sünnitamisiga on viimastel aastakümnetel tõusnud. Euroopas sünnitatakse esimene laps keskmiselt 27–31-aastaselt. Ameerika Ühendriikides saavad naised üldjuhul esimese lapse 27-aastasena.
Parem haridustase ja karjäärivõimalused ning kasvavad laste kasvatamise kulud tõstavad sünnituse iga veelgi kõrgemale. Kuid terviseandmete põhjal võivad hilisemas eas rasedused ja sünnitused tuua teatud riske nii emale kui ka lapsele. Mõistet arenenud emaiga, mida varem tunti kui geriaatriline rasedus, kasutatakse üha enam, kuna paljud tulevased emad saavad esimese lapse alles hiljem.
Mida tähendab geriaatriline rasedus?
Rasestumist 35-aastaselt või hiljem on varem nimetatud geriaatriliseks raseduseks. Tänapäeval väldivad meditsiinitöötajad seda terminit selle negatiivse tähenduse tõttu. Selle asemel kasutatakse mõistet “arenenud emaiga”.
See nimi ei kirjelda ainult vanust, mil rasestud, vaid ka viljakust ja sellega kaasnevaid rasedusriskide aspekte. Elujõuliste munarakkude arv väheneb oluliselt, kui naine jõuab kolmekümnendate keskpaika, mis võib muuta rasestumise keerukamaks, suurendada tüsistuste riski või mõjutada lapse tervist.
Millised on vanemaealise raseduse riskid?
Hilisemas eas rasedus on üsna tavaline ning paljud naised saavad loomulikul teel lapse ka 30ndates ja isegi 40ndates eluaastates ning sünnitavad terveid lapsi.
Kuid siiski tuleks arvestada järgmiste riskidega:
- Kromosoomianomaaliad: Lapse kromosoomhaiguste, nagu Downi sündroom, esinemise risk suureneb ema vanusega. Näiteks 20-aastastel tuvastatakse Downi sündroomi 1480 rasedusest ühel, 35-aastastel juba 353 rasedusest ühel.
- Raseduse katkemine: Raseduse katkemise risk tõuseb vanuse kasvades. 35-aastaselt on katkemise risk umbes 20%. 40-aastaselt tõuseb risk juba 33–40%-ni ja 45-aastaselt võib olla 57–80%.
- Rasedusaegne diabeet: Üle 35-aastastel naistel on suurem tõenäosus haigestuda rasedusdiabeeti.
- Hüpertensiivsed häired: Kõrgem on vererõhu ja preeklampsia risk.
- Platsenta probleemid: Platsenta previa (platsenta katab emakakaela) ja muud platsenta töö häired on vanematel emadel sagedasemad.
- Keisrilõige: Vanemad naised vajavad sagedamini keisrilõiget.
- Enneaegne sünnitus: Kerge tõusuga on risk sünnitada enne 37. rasedusnädalat.
- Madal sünnikaal: Vanematel emadel sündivad lapsed on tihemini väiksema sünnikaaluga.
- Viljakusprobleemid: Rasestumine võib võtta rohkem aega ja vanuse kasvades suureneb viljatusrisk.
Kas peaksid muretsema rasestumise pärast 35. eluaasta?
Kuigi riskid raseduse ja sünnitustüsistuste jaoks tõusevad vanuse kasvades, saavad paljud naised ka hilises eas terveid lapsi ilma probleemideta. Seega ei ole vanuse saavutamine põhjus oma pereplaneeringut muuta või teistest lastest loobuda. Meditsiini areng annab üha paremaid võimalusi terveks raseduseks ka vanemas eas.
Hea tervisega raseduse tõenäosuse suurendamiseks soovitatakse teha lisauuringuid ja valmistuda juba enne rasestumist.
Enne rasestumist soovitatavad uuringud ja analüüsid:
- Üldtervislik läbivaatus, et hinnata oma tervist ja tuvastada varjatud haigused.
- Günekoloogiline läbivaatus, sealhulgas PAP-test ja sugulisel teel levivate haiguste sõeluuring.
- Veretestid, mille käigus kontrollitakse:
- Vereanalüüs (CBC)
- Veregrupp ja Rh-faktor
- Punetiste immuunsus
- B- ja C-hepatiit
- HIV
- Kilpnäärmehormoonid (TSH, T3, T4)
- Vitamiinitasemed
Kas vanemas eas rasedusel on eeliseid?
Kartused ja ühiskondlik surve naiste viljakusega seoses on tavalised. Võidakse arvata, et kui jäid 20ndates sündimata, oled elus midagi olulist kaotanud. Tegelikult on kvaliteetse meditsiini korral hilises eas rasedusel mitmeid eeliseid.
Raseduse eelised hilisemas eas:
- Sagedamini ette valmistutakse ja investeeritakse oma tervisesse. Statistika näitab, et planeeritult ja valmistudes sündinud lapsed on tervemad.
- Suudad pakkuda lastele kindlamat majanduslikku stabiilsust, kuna oled saanud karjääri luua ja varasid koguda.
- Vanemana oled valmis paremini elu probleemidega tegelema ning oskad neid küpsemalt ja loogilisemalt lahendada.
- Hiljem lapsi saanud paaridel on tihti pikem ja kindlam suhe, mis loob lapsele turvalisema kasvukeskkonna.
- Uuringud näitavad, et vanemate emade lapsed võivad sooritada paremini kognitiivsetel testidel ja neil on vähem käitumisprobleeme.
- Rasedus ja emadus võivad tunda täisväärtuslikumad, kuna enne on sa elus karjääri, suhteid ja hobisid arendanud.
Aga meeste viljakus?
Kui oled juba teatud vanuses naine, kuuleb meedias, perekondlikel kogunemistel ja seltskondlikel sündmustel enamasti vaid seda, kuidas sinu bioloogiline kell tiksub ja iga sekundiga kaotad elujõulisi munarakke.
Vähem räägitakse asjaolust, et lapse tervise määrab sama suurel määral ka mehe viljakus, geneetika ja tervis. Kuigi mehed võivad olla viljakad kauem või suisa terve elu, ei püsi viljakus siiski kogu aeg sama hea. Ka mees ei pruugi olla sama viljakas nagu 20ndates ja 30ndates ega pruugi saada terveid lapsi igas vanuses.
Nii nagu naised, valivad üha rohkem mehi lapsevanemaks saamise ka hiljem. Meeste viljakus hakkab aga samuti pärast 40. eluaastat langema.
USA riiklike terviseinstituutide andmetel põhjustab isa tervis lausa kolmandiku juhtudest viljatuse probleemidest. Uuringus märgitakse:
Nagu näed, mõjutab isa geneetika ja tervis mitte ainult last, vaid ka ema rasedust. Oluline on, et kogu vastutus ei jääks emadele – last saab ikkagi alati kahekesi.
Millised on rasestumise võimalused hilisemas eas?
Üks põhjus, miks palju kõneletakse vanemas eas pere loomisest, on tõsiasi, et naiste viljakus hakkab langema pärast 30. eluaastat. Naine kaotab viljakate aastate jooksul ligikaudu 300 000–400 000 munarakku. Menopausi lähenedes on alles vaid üksikud munarakud ning neilgi on suurem risk kromosoomianomaaliateks. Samuti võivad ovulatsioonid muutuda ebaregulaarseks ning munasarjad toodavad vähem östrogeeni ja progesterooni.
Statistika järgi on alla 30-aastastel naistel iga tsükli jooksul umbes 25% võimalus loomulikult rasestuda. 30ndates langeb see 20%-ni ning 40ndates võib loomulik rasestumise võimalus olla igal kuul vaid 5%.
Kuidas hilisemas eas rasestuda?
Looduslik rasestumine ja terve lapse sünd on võimalikud ka 30- ja 40ndates eluaastates. Üldiselt on selles vanuses terve lapse saamise võimalus siiski suurem kui tüsistuste risk. Kuid nii plaanimisele kui ka enda tervise eest hoolitsemisele tuleks vanemas eas märksa rohkem tähelepanu pöörata.
Jälgi menstruaaltsüklit
Pane tähele oma kuutsüklit – see on justkui keha isiklik viljakuskalender. Oma ovulatsiooni hetke teadmine aitab õigesti ajastada viljakusakent. Rakendused nagu WomanLog aitavad tsüklit jälgida ja näitavad päevi, mil võid viljastuda.
Toitu tervislikult, maga piisavalt, liigu
Loe hoolikalt, mida su keha tahab. Söö rohkem puu- ja köögivilju ning täisteratooteid. Maga öösel vähemalt 7–9 tundi ning puhka piisavalt. Ära unusta liikumist – kehaline aktiivsus toetab viljakust ja üldist heaolu.
Lõpeta kahjulikud harjumused
Suitsetamine on suur ei, kui plaanid last saada. See raskendab rasestumist ja suurendab raseduse tüsistuste riski. Alkoholi tuleks samuti piirata, kuna see tõstab stressitaset, põhjustab vitamiinide kadu ja häirib tsüklit.
Tee vajadusel toidulisandeid
Foolhape on äärmiselt oluline – see aitab ära hoida loote arenguhäireid. Raseduseelne vitamiinide kompleks aitab ennetada puudujääke, kuid alati on mõistlik pidada nõu arsti või ämmaemandaga, kes soovitab vajadusel täiendavaid toidulisandeid.
Aga kui hilisemas eas ei õnnestu loomulikult rasestuda?
Viljatusravi ehk abistav reproduktiivtehnoloogia aitab paaridel saada last, kui loomulik viljastumine pole võimalik. Tavaliselt hakatakse sellele mõtlema, kui peale 1–2 aastat kaitsmata vahekordi ovulatsiooni ajal pole soovitud tulemust. Samuti võib abi olla, kui sinul või partneril on teatud geneetilised või terviseriskid, mida ei soovita edasi anda.
Siin on peamised võimalused:
- Keemiline viljastamine ehk IVF – naise munarakk viljastatakse laboris mehe seemnerakuga ning saadud embrüo siiratakse emakasse. Vajadusel kasutatakse doonormunarakke, kui esineb geneetilisi või terviseprobleeme.
- Suruogia ehk asendusemadus on teine võimalus lapse saamiseks:
- Traditsiooniline surrogiat tähendab, et asendusema viljastab enda munaraku ning annab lapse pärast sünnitust soovitud vanematele üle.
- Gestatsioonilise surrogaatlusena kasutatakse soovitud ema või doonori munarakku, mis siiratakse asendusema emakasse.
- Lapse adopteerimine on alternatiivne viis, mis toob rõõmu kogu perele ning loob püsiva kodu vanematele ja lapsele.
- Kui probleem on munarakkude kvaliteedis või koguses, on võimalik kasutada munarakkude doonorlust. Doonorrakud viljastatakse partneri seemnerakuga ja saadud embrüo asetatakse sinu emakasse. Nii kannad küll ise last, kuid geneetiliselt oleks laps doonori ja sinu partneri oma.
Tervislik rasedus ja terve laps hilisemas eas
Ühiskonnas peljatakse tihti vananevaid naisi ja nende viljakuse vähenemist. Kui tunned, et oled valmis emaks saama alles hilisemas elus, ära lase end heidutada või hirmutada. Läbi ajaloo on naised sünnitanud kuni menopausini. Oluline on vaid planeerida ja valmistuda raseduseks ning mitte alla anda, kui kohe ei õnnestu rasestuda.
Laadi WomanLog alla kohe:
