See ongi käes – sinu rasedus on kinnitatud ning uue ilmakodanikuga kohtumiseni on vähem kui üheksa kuud! Võib-olla tahaksid kohe kõigile hõisata, või eelistad veel mõnda aega seda rõõmusõnumit iseenda teada hoida. Mis on sellises olukorras parim valik? Kas raseduse avalikustamiseks on olemas „õige aeg“?
Paljudes maailma paikades usutakse, et rasedusest tuleks teada anda alles pärast teatud aja möödumist. Osaliselt on see ebausk, osaliselt aga täiesti arusaadav ettevaatlikkus – millal on siiski õige hetk rasedusuudist jagada, jääb paljude jaoks küsimuseks tänaseni.
Sellest artiklist leiad nõu, kuidas valida kõige sobivam aeg raseduse ametlikuks avalikustamiseks – olgu see kodus, sõprade ja lähedastega, sotsiaalmeedias või tööl.
Kui oled esmakordselt rase, võib tunduda, et su elu on pea peale pööratud. Isegi kui sul on juba lapsi, pole ükski rasedus päris samasugune ning seekordsed muutused võivad sind üllatada.
Rõõmusõnumi jagamine tundub loomulik, eriti nüüdsel ajal, kui oleme avatud erinevatele sotsiaalmeedia kanalitele, kuid millal uudist teistega jagada, on väga isiklik otsus.
Mõnikord on mõlemad vanemad juba algusest peale kaasatud, tehakse koos rasedustest ja loodetakse positiivsele tulemusele. Aga mõnel juhul ei pruugi partnerile uudise rääkimine olla sugugi lihtne. Rasedus võib tulla üllatusena, aeg ei pruugi olla õige või suhe pole kindel.
Ükskõik, mis olukord, on oluline leida oma kõige lähedasemate hulgast tuge, kes aitavad sind raseduse teekonnal.
Aasta, mil perre sünnib uus liige, on emotsioonidest tihe. Tundeid ja suhteid tuleb palju läbi mõtestada.
Enamik naisi avastab raseduse, kui neil jääb menstruatsioon ära ning test näitab positiivset tulemust, kuigi mõni märkab enda kehas toimuvaid muutusi juba varem.
Raseduse eeldatava sünnitustähtaja arvutamisel, kui testid kohe esimesel ärajäänud menstruatsiooni päeval, loetakse sind juba neli nädalat rasedaks – kuigi viljastumine toimus ovulatsiooni ajal ehk tegelikult kõigest kaks nädalat tagasi.
Raseduse kaotus on endiselt tabuteema, kuid see ei tähenda, et seda ei juhtuks. Paljud varajased katkemised jäävad üldse märkamata – mõnede uuringute järgi võib see ulatuda 50–75% kõigi viljastumiste kohta.
Raseduse kaotus, mis toimub pärast hCG taseme tõusu, kuid enne raseduse tuvastamist, nimetatakse biokeemiliseks kaotuseks. See võib sarnaneda määrimisega või ebaregulaarse menstruatsiooniga, sest ema kehas pole veel selgeid muutusi toimunud.
Ligikaudu 10% ehk iga viies teadaolev rasedus lõppeb katkemisega, enamik neist esimesel trimestril. Pärast esimest trimestrit kukkumise risk tunduvalt väheneb – just seetõttu ootabki enamik naisi teatud verstapostideni enne suure uudise avalikustamist.
Raseduse katkemisi juhtub palju sagedamini, kui soovime tunnistada, kuid enamus neist leiavad aset raseduse algusfaasis. See on tõeline kaotus paljudele, kuid alati ei pruugi teised meie ümber seda teadvustada ega mõista.
Tavaliselt toimub esimene raseduse visiit umbes 8. nädalal, kuid see võib olla ka varem või hiljem. Sinu günekoloog või ämmaemand määrab raseduse kestuse, küsib meditsiinilist tausta ning teeb vajadusel riskianalüüsi.
Sel hetkel annab spetsialist veidi infot raseduse kulgemise kohta, kuid üldiselt jääb veel „ootame ja vaatame“ tunne. Perioodil 9.–12. nädal kasvab sinu beebi umbes maapähkli suurusest küüslaugu suuruseks. Iga nädal saavutatakse uusi arengulisi verstaposte ning katkemise risk väheneb, eriti teise trimestri alguses.
Ultraheliuuringud on muutunud tavapäraseks paljudes riikides, kuid nende sagedus ja kättesaadavus on erinev. USA-s tehakse tavaliselt kaks ultraheli – üks umbes 12. nädalal ning teine umbes 20. nädalal. Mujal maailmas võib variante olla rohkem, kuid vaesemates või maapiirkondades pole ultraheli alati saadaval.
12. nädala ultraheli aitab hinnata loote vanust, raseduse arengut ning loote asukohta emakas. Selgub mitu last on, ning kas esineb märke kromosoomianomaaliatest. Kui rasedus on katkenud, on see samuti ultrahelil näha.
12. nädal on populaarne aeg, mil paljud naised otsustavad rasedusest teada anda. See on siiski igaühe isiklik otsus.
20. nädala ultraheli ehk poole raseduse peal näitab juba palju rohkem: näed beebi nägu, selgroogu, liikuvust, südametööd ja siseorganite arengut. Sageli saab ka teada lapse soo, kui soovid, kuigi see võib olla veel vara. Ultraheli abil hinnatakse ka platsenta asukohta ja loote üldist tervist. Selles staadiumis on raseduse katkemine väga haruldane.
Esimene trimester on igas raseduses suur verstapost. Alguses pole kõht veel näha, aga sümptomid on juba kohal: väsimus, isude muutumine ja ehk juba uutmoodi toitumine. Kui sul on vedanud, on hommikune iiveldus möödas ning saad veidi hakata uue beebi tulekuks valmistuma. Paljude jaoks on see põnev, aga ka ebakindel aeg.
Ei ole midagi halba, kui sa soovid rasedusuudist veel enda teada hoida ja naudid sel ajal privaatsust – enamik naisi valibki selle tee.
Peamine põhjus avalikku teadet edasi lükata peitub rasedus- ja sünnitusriskides. Enne tänapäeva meditsiini oli tüsistuste või katkemise oht palju suurem. Traditsioonilistes kogukondades hoiti rasedust saladuses seni, kuni see oli niikuinii juba füüsiliselt äraarvatav.
Kui oled avatud natuuriga ja harjunud suuri sündmusi jagama, võib vaikimine tunduda ebasiiras või ebatavaline. Õiget või valet viisi pole, kuid tuleks läbi mõelda mõned plussid ja miinused. Kõht hakkab nagunii peagi välja paistma, seega tasub mõnikord veidi rahu veel nautida ja vältida liigset tähelepanu.
Raseduse ja beebide teemal kipuvad nii tuttavad kui võõrad, eriti teised naised, küsima isiklikke küsimusi või jagama soovimatuid nõuandeid. Mõni ei tunne sotsiaalseid piire ning mõni arvab, et tal on õigus sekkuda „hoolivuse“ sildi all.
Hea tahe ei tähenda veel, et peab kõiki inimesi kohe oma ringi lubama. Isegi kogenud vanemad ei pruugi alati teada, mis on igal hetkel sobilik.
Kahjuks on rasedad naised üks ühiskonna haavatavamaid gruppe ning neil tuleb sageli kokku puutuda diskrimineerimisega. Just siis, kui elu muutub nõudlikumaks, võib rase naine sattuda töölt vallandamise või elamispinna kaotamise ohtu, kui üürileandja ei soovi väikeste lastega peret oma korterisse.
Meeles tuleb pidada, et töökohal on rasedad naised seadusega kaitstud vallandamise, töölt keelamise, tööpakkumise tühistamise ning diskrimineerivate tegude eest nagu edutamisest ilmajätmine, allapoole üle viimine, ebasoodsad graafikud ja palgakärped.
Nii kurb, kui see ka pole, on raseduse katkemise võimalus alati olemas. See võib juhtuda igaühega ja täiesti ilma süü tunnetamata. Me kõik tahame uskuda „minuga nii ei lähe“, kuid tegelikkuses ei või keegi kindel olla.
Tasub mõelda, kui juhtuks katkemine – kas sooviksid oma rõõmu ja kurbust jagada inimestega, kes sulle korda lähevad, või sooviksid vältida pidevaid küsimusi ja selgitamist, miks sa enam pole rase?
Igaühel meist on unikaalsed olud ja suhted. Varasematel aegadel jäid naised kaotusega tihti üksi, sest teema oli tabu. Tänapäeval ollakse palju avatumad, kuid tegemist on ikkagi isikliku tundliku teemaga ning sul on alati õigus seda mitte arutada.
Paljudes kohtades on olemas ka toetusgrupid, kus sarnaste kogemustega inimesed saavad üksteist toetada.
Nagu näha, puudub üks „õige“ hetk raseduse avalikustamiseks. Mõtle oma isiklikele oludele, valmisolekule hinnata nii toetust kui uudishimu, millega pead ilmselt arvestama – olgu selleks kõige lähedasemad või täiesti võõrad inimesed.
Ei ole olemas reeglit, et pead tingimata rasedusest sõpradele ja perele teada andma, kuid sageli on selleks ootused. Mõtle läbi, mis on plussid ja miinused, kui varakult sellest teada annad.
Eriti esimese lapse puhul on tuge ja abi sõpradest ning perekonnast väga palju kasu, kui tähtpäev läheneb ja ka kohe pärast sünnitust. Tugev tugivõrgustik on suur väärtus ning need, kes saavad esimestena uudise teada, tunnevad end austatu ja usaldatuna.
Samas võivad ka lähedased olla keerulised – mõni kipub arvamust avaldama või sind kritiseerima. Kui tead, et teatud inimesed võivad tekitada ebamugavust, on täiesti normaalne rasedusuudist veel enda teada hoida.
Mõni võib end kõrvale jäetuna tunda, kui teda kohe ei kaasata – kas see valmistab hiljem sulle muret?
Kas teed selle teekonna üksi või tuleb arvestada partneri ja tema perega? Jagad sa uudist üks ühele, või suuremas seltskonnas? Kas inimesed, kellele räägid, hoiavad seda konfidentsiaalsena või jõuab teadmine pooljuhuslikult kõigini?
Lõppkokkuvõttes on see sinu otsus – kunagi tuleb kõht niikuinii välja, aga endale harjumiseks võid võtta aega, kui see sulle paremini sobib.
Töökohas rasedusest teada andmise aeg on sageli keeruline ja väga isiklik otsus. Sinu käitumine sõltub töö iseloomust ning kolleegidest.
Kaua oled tööl olnud ja kui kaua plaanid jätkata? Millised on tööalased suhted? Kas kuulud kokkuhoidvasse tiimi või hoitakse rohkem eraldi? Kas töökeskkond on pigem ametlik või üsna vaba?
Töandjale tuleb lõpuks kindlasti teada anda, sest vajad varem või hiljem puhkust või muudatusi, nt iivelduse tõttu juba esimestel kuudel, kuid teistele rääkimine on puhtalt sinu otsus. Kui koged pärast avalikustamist ahistamist või sulle ei pakuta vajalikke töötingimusi, on sul õigus sellest teada anda ja enda eest seista. Sinu ja beebi heaolu on sellel ajal kõige olulisem.
Kui plaanid avalikumat rasedusuudist, tead, et head uudised levivad kiiresti. Anna endale aega harjuda uue rolli ja võimalike üllatusreaktsioonidega, enne kui avad end laiemale publikule.
Praegusel ajal on jagamiseks palju variante ning võimalusi kaasata inimesi sinu elu põnevasse perioodi:
Olgu see ametlik, vaba, lihtne või meeldejäävalt naljakas – oma uudise jagamiseks valid sina parima võimaluse. Võid korraldada suure fotosessiooni, kinkida midagi erilist või kasutada nalja, millest saavad aru vaid kõige lähedasemad sõbrad.
Muidugi on igal trimestril omad proovikivid isegi täiesti normaalse raseduse korral. Kui ilmneb tüsistusi, muutub rasedusuudise jagamine keerulisemaks. Millal rasedusest teada anda, peaks alati jääma sinu isiklikuks valikuks.
Rasedusest teada andmise aeg peaks lähtuma sinu isiklikust turvatundest, oludest ja valmisolekust. Kuula oma sisetunnet ning tee otsus, mis on parim sulle, teie perele ja beebile just praegu.
Laadi alla WomanLog: