Valuleevendus ja -juhtimine enne sünnitust, sünnituse ajal ja pärast seda
Sünnitus on vanemate jaoks tõeline elu tipphetk. Uue beebi ootamine on põnev, aga võib olla ka hirmutav, eriti kui sa ei tea, mida oodata. Kõik on kuulnud, et sünnitus on valus, kuid mida see tegelikult tähendab? Selles artiklis jagame teavet erinevate meetodite kohta, millega sünnitaja saab sünnitusvalu leevendada ja juhtida.
Valu on närvisüsteemi viis anda märku, et keha kogeb kahjustavaid või tugevaid ärritajaid. Haiguste või vigastuste korral peetakse valu tavaliselt sümptomiks. Sportlased räägivad sageli „heast valust“ ja „halvast valust“. „Halb valu“ on ülepinge või vigastuse tagajärg, aga „hea valu“ on arendav – see on „põletus“, mida tuntakse lihaste kasvatamisel. Sünnitusvalu on pigem selline „hea valu“ erilise lisaiseloomuga.
Mis on sünnitusvalu?
Esiteks – ja seda ei saa liiga palju rõhutada – iga inimene on erinev ja iga sünnitus on ainulaadne. Kui rase naine läheb sünnitama, mõjutavad tema kehalised, vaimsed ja emotsionaalsed asjaolud kogu kogemust ja selle tähendust. Sellest räägime hiljem lähemalt. Kõigil sünnitustel on aga ühine eesmärk: beebi ilmaemast lahutamine ning tema sünd siia maailma iseseisva olendina.
Kui on aeg beebit sünnitada, hakkab naise emakas rütmiliselt ja korduvalt kokku tõmbuma. Kokkutõmbed muutuvad järjest sagedasemaks ja tugevamaks, kui beebi liigub vaagnasse ning emaka alaosas asuv emakakael õheneb ja avaneb. Kui emakakael on 10 cm avanenud, suruvad emaka jõulised kokkutõmbed – keha tugevaim lihas – beebi pea – mis on kõige suurem ja tihkem osa – läbi emakakaela, tupekanali ja häbemeliigese maailma. Kui pea on väljas, järgneb ülejäänud keha juba kergemini.
Vastsündinu pea keskmine ümbermõõt on umbes 35 cm, kuid selles faasis on kolju pehme ja paindlik – see koosneb viiest plaadist, mida hoiavad koos õmblused ehk kiulise ainega ühendatud liigendid, mis lubavad plaate sünnituse ajal nihkuda ja kattuda. MRI uuringud on näidanud, et enne ja peagi pärast sündi on lapse kolju ümar, kuid emaka intensiivsete kokkutõmmete ajal surutakse pea kokku ja venib välja, kui see liigub läbi sünnituskanali. Paljudel vastsündinutel on sündides nõelakujuline pea, kuid mõne minuti pärast taastub kolju juba algsesse vormi.
Sünnitusvalu tuleneb emaka kokkutõmmetest ja beebi liikumisest sünnitusteedest läbi, avaldades survet ümbritsevatele kudedele. Põhiolemuselt meenutab see menstruatsioonivalusid kõhualas, kuid muutub üha tugevamaks, kui kokkutõmbed pingutavad ja venitavad lihaseid, närve ning sidemeid. Tüüpilised sõnad sünnitusvalu kirjeldamiseks: kramplik, tuikav, tuksuv, suruv, kiirgav.
Sünnitaja füsioloogia ja lapse asend mõjutavad samuti valu kogemust. Levinumad kirjeldused on järgmised:
- Alaseljavalu kokkutõmmete ajal või pidev seljavalu.
- Valu alakõhus, puusades, tuharates ja reites või nende kombinatsioon.
- Valu võib liikuda eest taha, tagant ette, alla reite suunas.
- Valu võib olla ühes kindlas kohas või mitmes piirkonnas korraga.
Sünnitusvalu on võrreldav sportliku pingutuse valuga, sest see näitab, et sinu keha töötab tugevasti. Kuid sünnitusel esinevad kokkutõmbed on etteaimatavad, kestavad lühikest aega (kuni minut) ja nende vahel saab puhata. Need algavad tavaliselt nõrgalt ning muutuvad aegamööda pikemaks, tugevamaks ja tihedamaks, andes aega protsessiga kohanemiseks. Sünnitust lõpuni ära jätta ei saa, kuid sünnitusvalu lõpeb kohe, kui beebi on sündinud. Seejärel vallanduvad kehas oksütotsiin ja endorfiinid ning üks elu suurimaid kogemusi muutub kiiresti vaid mälestuseks.
Esmasünnitus kestab keskmiselt 12–24 tundi, teine sünnitus umbes 8–10 tundi. Mõned naised on sünnitanud mitu päeva, teistel läheb vaid tund või paar, ja samuti esineb kõrge riski rasedusi, mis vajavad spetsialistide abi.
Sünnitaja kogemus ei sõltu ainult kehast – seda mõjutavad ka ühiskondlikud ootused, meediamüüdid, usk iseenda võimesse toime tulla, varasemad valukogemused ning situatsioon sünnituse ajal – kes on kohal, kas toetajad suhtlevad selgelt ja hoolivalt (nii sõnade kui kehakeelega), asutuse filosoofia ja tavad, hoolitsuse kvaliteet ning keskkonna mugavus ja turvalisus.
Kuidas saad end ette valmistada?
Emana või sünnitajana saad end mitmel moel ette valmistada.
Õpi sünnituse kohta ning käi sünnituskoolis
Tänapäeval leiad väga palju infot raseduse, sünnituse ja taastumise kohta just internetist. Teadmine on jõud, kuid infotulv võib ka üle koormata. Sünnituskoolid pakuvad praktilisi teadmisi, aitavad ootustega kohaneda ning annavad selgema ettekujutuse, kuidas end veelgi paremini ette valmistada.
Käi rasedusaegsetel visiitidel
Esimese trimestri lõpuks hakkab enamik tulevasi emasid regulaarselt külastama spetsialisti, kes jälgib beebi arengut kogu raseduse vältel. Tavaliselt on see naistearst või ämmaemand, kes oskab vastata sinu individuaalsetele küsimustele ja suunata sind usaldusväärsete raamatute, kursuste ja veebilehtede juurde. Nad jälgivad sinu keha, annavad soovitusi vitamiinide ja toidulisandite kohta, et beebi saaks kasvamiseks kõik vajaliku.
Koosta sünnitusplaan
Viimastel aastakümnetel on sünnitusplaan muutunud väga populaarseks, sest võimaldab emal seista oma vajaduste ja soovide eest. Kuid nimetades seda „plaaniks“, jääb mulje, nagu saaks kõike ette teada ja täpselt valida, kuidas sündima peaks. Tegelikkuses sünnitus alati nii ei kulge. Teadlikkus ja oma prioriteetide mõistmine on kasulik, kuid sünnitus on elus protsess ega järgi alati kujutluspilti. Kui sünnitegevus algab, oled protsessis täielikult sees ning vajad teiste poolt abi, et see oleks sulle positiivne kogemus. Selles saabki sünnitusplaan abiks olla.
Mõtle läbi olulisimad punktid: kus sa soovid sünnitada ning millist abivahendit seal kasutada (sünnitustool, pall, käepide, vanni jm), kes peaks kohal olema (meditsiinipersonal, partner, sõbrad, pere), mis sind emotsionaalselt toetab (mis on sinu armastuskeeled?), milline on sinu suhtumine valuleevendusse ning mis sulle veel oluline on. Arstid, ämmaemandad ja õed teevad kõik endast oleneva, kuid nende fookus on peamiselt meditsiinilistel otsustel, mitte alati sellel, et kogemus oleks sulle meeldiv. Kui sul on võimalik töötada koos doula (või partneri või lähedasega), aitavad nad sul luua rahuldustpakkuva sünnituskogemuse. See ei tähenda, et kõik läheb täpselt plaanipäraselt, vaid et sind koheldakse sõbralikult ning su tugevust ja valikuvabadust austatakse ning toetatakse.
Ole aktiivne
Mõõdukalt aktiivne olemine enne sünnitust aitab sinu kehal ette valmistuda. Kui sul on juba treeningrutiin, jätka sellega, kui naistearst nõus on. Ole valmis rutiini muutma, sest lapse kasvades lõdvenevad liigesed ja keha raskuskese muutub. Kui oled seni olnud pigem passiivne, kasuta järgmisi kuid keha turgutamiseks. Jalgsi kõndimine sobib sünnituseks ette valmistumiseks suurepäraselt. Tänapäeval leidub palju nõuandeid, kuidas ohutult harjutada raseduse ajal, tugevdada kere ja parandada puusa liikuvust ning panna tööle vaagnapõhi. Tants, ujumine, jooga, pilates, jõutreening ja madala koormusega aeroobika sobivad kõik. Igas vormis ja suuruses naised on sünnitanud väga erineva kehakaaluga lapsi, nii et tuntud tõde: ole tänulik selle eest, mis sul on ning anna endast parim.
Tugevda oma vaagnapõhja
Vaagnapõhi on omavahel seotud lihaste ja sidemete rühm, mis katab vaagna alumise osa. Need lihased toetavad kõhuorganeid, samas kui kolm neist – põis, pärasool ja emakas – läbivad vaagnapõhja avad, milleks on kusiti, pärak ja tupeavaus. Sünnituse ajal avaldub sellele piirkonnale suur surve. Kegeli harjutused aitavad seda piirkonda toonuses hoida ja tugevdada, mis annab sünnitamisel suurema jõu ning teeb taastumise lihtsamaks.
Loe täpsemalt meie artiklist Kegeli harjutused õigesti
Pea meeles: mõõdukus on oluline. Kui su vaagnapõhjalihased on nõrgad, ära muretse – juba 4–6 nädalaga saavad tulemused nähtavaks, kolme kuuga võid tunda märgatavat vahet. Ära aga liialda. Professionaalsetel sportlastel, kelle tuumik on väga tugev, võib olla raskusi lihaste lõdvestamisega sünnituse ajal.
Tee lahkliha massaaži
Lahkliha on pehme, veniv kude tupe ja päraku vahel. Selle piirkonna ettevalmistamiseks võid sina ise või su partner seda õrnalt masseerida ja venitata. Seda on kõige lihtsam teha pärast duši all või vannis käimist, kui kuded on juba soojad ja lõdvestunud. Istu või lama mugavalt nii, et vaagnal on tugi. Kujuta ette, et su tupp on kell – kell 12 üleval, kell 6 all (pärakule lähemal). Määri sõrmedele veidi õli (nt kookos-, oliivi-, mandliõli) ning masseeri õrnalt häbemekudede ümbrust 3-st 9-ni. Seejärel pista üks või kaks pöialt tuppe esimese sõrmelülini ning libista ümber serva 3-st 9-ni, venita kudesid õrnalt. Kasuta piisavalt survet, et kudesed kergelt suriseksid, masseeri kuni 60 sekundit ja lõdvestu. Korda venitust viis korda. Kui tunned pinget, töötle seda piirkonda ettevaatlikult veel. Hinga venituse ajal sügavalt kõhtu ja lõdvesta vaagnapõhi, mõeldes sünnitusele. See väike lisaettevalmistus on sünnitusele adaptsiooniks väga kasulik.
Üheksa naist kümnest kogeb sünnituse ajal mingil määral lahkliha rebendeid. Väiksed rebendid paranevad vabalt ega anna tunda. Kui on oht sügavaks rebendiks, teeb arst või ämmaemand episiotoomia. See puhas sisselõige õmmeldakse hiljem kokku ning paraneb kiiremini kui narmendav rebend. Ent osa naisi sünnitab ka lahkliha terveks jäädes. Lisaks Kegeli harjutustele ja erinevatele sünnitusasenditele aitab lahkliha massaaž 3–4 korda nädalas alates 34. rasedusnädalast märkimisväärselt vähendada keskmisi või suuri rebendeid, eriti koos kontrollitud väljutuse, sooja kompressi (või veesünnitusega) ja manuaalse vastusurvega kudede toetamist.
Valuleevendus sünnituse ajal
Sünnitaja otsustab, kuidas soovib valu leevendada. Eelistused varieeruvad – alates täiesti looduslikust sünnitusest ilma ravimiteta kuni soovini kogeda võimalikult vähe valu, ja kõike vahepealset. Inimesed avaldavad sageli tugevaid arvamusi sünnituse aegse valuleevenduse osas. Oluline on sinu enda tunne, mida toetajad saavad sulle pakkuda ning milline on asutuse võimekus vajaduste täitumiseks.
Pea meeles: sünnitusasutustes on valuleevendusvõimalused erinevad. Otsusta, kus soovid sünnitada, ja uuri, mida selles asutuses pakutakse ning kas nende filosoofia ühtib sinu omaga.
Loo turvaline ja toetav keskkond. Kui sünnitad kodus, saad ise enda õhkkonna kujundada. Ka haiglas või sünnitusmajas saad paluda reguleerida valgust, temperatuuri, lasta muusikat, loodushääli või valget müra või soovida vaikust, ning võtta endaga kaasa esemeid, mis rõõmu ja mugavust toovad. Aromaatseid lõhnasid saab vahel lisada difuuseriga või kasutada lõhnavaid esemeid iivelduse või meeleolu parandamiseks.
Varajases sünnitusfaasis saad oma keha toetada vedelikuga ja kerge, kergesti seeditava energiatoidu söömisega. Komplekssed süsivesikud annavad pikalt energiat; puuviljamahl või mesi kiiret kosutust. Söö korralik eine varakult, sest hiljem tõenäoliselt pole isu. Puhka või maga alati, kui saad.
Looduslikud valuleevendusmeetodid
Lõdvestustehnikad
Lõdvestustehnikad – meditatsioon, visualiseerimine ja hingamisharjutused aitavad olla hetkes ning leppida olukorraga, kus parajasti oled. Loenda mantrat või kasuta meditatsiooni taimerit, kujutle laineid rannas, lille avanemist, beebit laskumas sünnitusteedest alla või kasuta erinevaid hingamistehnikaid, mis aitavad rahuneda või keskenduda ühele keha piirkonnale.
Vaheldumisi liikumine ja puhkus
Vaheldumisi liikumine ja puhkus – tantsi, kõiguta puusasid, kõnni treppidel, tee puusaringe, kiiguta end ette-taha, toetu diivanile, voodile või sünnituspallile, mine käpuli, paku vaheldust kehaasendites – kord ühele, kord teisele küljele, ka asümmeetriliselt. Kuula oma keha märguandeid – nii sina kui beebi teate kõige paremini, mis on õige.
Lohutav puudutus
Lohutav puudutus – massaaž, surve puusadele või alaseljale, akupressuur, soojad/külmad kompressid. Neid saab teha partner või doula, et aidata pinget ja valu juhtida ning sünnitajale leevendust pakkuda.
Hüdroteraapia
Hüdroteraapia – vesi lõõgastab lihaseid ja stimuleerib endorfiinide eritumist, mis vähendab stressi ja valu. Kui võimalik, kasuta vanni või dušši valuleevenduseks. Paljud naised eelistavad ka veesünnitust loodusliku sünnitusvõimalusena.
Loe lähemalt meie artiklist Kas veesünnitus sobib mulle?
Ülaltoodud tehnikad on eriti tõhusad, kui sünnitaja saab tuge partnerilt või doula'lt, kes tunnevad tema stressikäitumist: tõmbud sa pinges endasse või vajad silmsidet, suhtlust, julgustust? Kust king pigistab ja mis aitab lõõgastuda? Vajad sa vaikust või hääli? Mis aitab sul keskenduda – kas heli, puudutus või visuaalsed märguanded?
Farmakoloogiline valuleevendus
Kui soovid sünnitusvalu leevendamisel medikamentidest abi, on kõige levinumad järgmised võimalused:
Epiduraal ehk lülisambaplokpide
Epiduraali korral pannakse alumisse selga väikesed torud, mille kaudu jõuab valuvaigisti alumisse kehapoolde. Epiduraali paigaldus ei ole tavaliselt eriti valus, võib tekkida kerge ebamugavustunne tuimestava süsti tõttu. Toime saabub umbes 15 minutiga. See vähendab valu märkimisväärselt, kuid jätab sünnitaja teadvusele ning võimaldab sündi ikkagi ise kontrollida. Võimalikest kõrvaltoimetest: vererõhk võib langeda, tekib peapööritus ja pearinglus. Harvadel juhtudel võib emal tekkida peavalu, aeglustuda beebi südametöö.
Süst lülisambasse
See toimib sarnaselt epiduraalile, kuid kasutatakse sagedamini keisrilõikel. Süst süstitakse otse alaselga ja mõjub kohe, valuleevendus kestab umbes 2 tundi. Plussid ja miinused sarnased epiduraaliga.
Süsteemsed analgeetikumid
Opiaaditaolisi analgeetikume kasutatakse, et leevendada valu tajumist. Need aitavad lõõgastuda, muudavad olemise mugavamaks, kuid ei kõrvalda valu täielikult. Võib kaasneda uimasus, pearinglus, iiveldus ning lapsel võib olla sündides uimasust.
Lämmastikoksiid
Tuntud kui „naerugaas“, aitab see lõõgastuda ja vähendada valu. Sissehingamist juhib sünnitaja ise, iseseisvalt on jälle võimalik liikuda kohe pärast sünnitust. Võib põhjustada uimasust, iiveldust ja peapööritust.
Kohalik tuimestus
Kohalikud tuimastid süstitakse kindlasse piirkonda (enamasti tuppe), et tuimestada rebendi valu. Kokkutõmbed on siiski tunda, kuid õmblemist või rebendeid mitte.
Taastumine
Sinu kehal kulub umbes 6–8 nädalat, et pärast sünnitust taastuda. Esimestel nädalatel on su intiimpiirkond ja kõht tõenäoliselt hellad ning istumisel, urineerimisel või roojamisel võib veel valu tunda anda, sest keha paraneb. Arst võib soovitada käsimüügivaluvaigisteid, nagu ibuprofeen või paratsetamool.
Kogu elu keskpunktiks saab nüüd vastsündinud beebi, kuid kõige paremini hoolitsed teiste eest siis, kui ise saad end ka hoida. Maga, kui võimalik, söö lihtsat ja toitvat toitu ning joo palju vedelikku – see toetab paranemist ja rinnapiima teket. Kui sõbrad või pere tahavad aidata toiduga, kasuta võimalust, kui see sulle sobib ja nad ei tungi sinu privaatsusse. Kasuta kõiki lohutavaid enesehellitusi, mida vajad – jääkott valusale kohale, soe/külm kompress, venitused, massaaž, soe vann või dušš; need luksused võimalda endale regulaarselt.
Kokkuvõte
Sünnitus on eriline ja võib olla ka hirmutav, eriti esmasünnitajate jaoks. Ärevus enne suurt hetke on täiesti tavaline. Nende tunnete leevendamiseks õpi võimalikult palju raseduse ja sünnituse kohta. Ole ette valmistatud, tea, millist sünnitust soovid ning kuidas soovid valu juhtida. Ole ka paindlik ja võta uus kogemus vastu.
Laadi WomanLog alla:
