Erektsioonihäired: Mida peaksid teadma oma partneri tervise kohta
Enamik mehi kinnitab, et mehe suguliige võib olla ettearvamatu. Aeg-ajalt erektsiooni kadumine vahekorra ajal on täiesti normaalne. Erektsioonihäirest ehk ED-st saab rääkida siis, kui inimesel on korduvalt raskusi erektsiooni saavutamise ja hoidmisega.
Erektsioonihäired on tundlik teema, mis on tihedalt seotud nii füüsilise kui emotsionaalse heaoluga, mõjutades potentsiaalselt mehe enesehinnangut ja tema seksuaalsuhteid. Erektsioonihäired on laialt levinud probleem, mis muutub vanusega tavalisemaks.
Kui kaks inimest on seksuaalsuhtes, mõjutavad ühe partneri terviseprobleemid alati ka teist. Nii nagu naised ootavad õigustatult meestelt põhilisi teadmisi menstruaaltsükli ja naiste seksuaalsuse kohta, peaksid ka naised end harima meeste seksuaalsuse ja reproduktiivtervise teemadel. Kõigil esineb tervisehädasid aeg-ajalt, selles pole midagi häbiväärset ning mõistva partneri toetus muudab raskused lihtsamini ületatavaks.
Impotentsus on vananenud nimetus erektsioonihäirele, mis pärineb ladinakeelsest väljendist „jõuetus”. Tänapäeval kasutatakse pigem kliinilist terminit erektsioonihäire, sest vanem termin seostub paljude jaoks vanamoodsate ravimeetodite või tarbetu süü- ja häbitundega.
Naiste jaoks võib heteroseksuaalses suhtes olla keeruline navigeerida oma partneri tunnete vahel. Soovime olla toetavad, eriti nii delikaatsetes olukordades, ning anda kallimale ruumi oma muredega tegelemiseks, kuid oluline on ka aus ja avatud kommunikatsioon ning vastastikune lugupidamine, kui probleemid tekivad.
Terve erektsioon
Peenise erektsioon ehk tumesents on mehel loomulik füsioloogiline protsess, mille käigus peenis muutub kõvaks ja suureneb; see toimub sagedamini seksuaalse erutuse peale, kuid võib tekkida ka mitteseksuaalsetel põhjustel.
Mehe peenise erektsioonikude koosneb kolmest silindrilisest kambrist, mida koos hoiavad sidekoed. Kaks ühesugust kambrit kummalgi pool peenist – corpora cavernosa – täituvad erektsiooni ajal verega, põhjustades peenise suurenemise, vahel märkimisväärselt. Keskmine silinder – corpus spongiosum – ümbritseb kusiti ja moodustab tundliku tipu ehk peenise pea.
Naise kliitori anatoomiline struktuur on vastavuses peenisega. Ka see koosneb erektsioonikoest, milles on kaks õõnsat corpora cavernosa ning väiksem keskne corpus spongiosum, mis moodustab samuti organi paljastunud tundliku tipu ehk glans clitoridis. Uued uuringud näitavad, et mõlemal sugupoolel võib glansi närvilõpmete arv olla lausa 10 000 ringis!
Erektsiooni saavutamine ja hoidmine on otseselt seotud erinevate füsioloogiliste, närvi- ja veresoonkonna teguritega. Lisaks füüsilisele tervisele on mehe vaimne seisund ning meeleolu ääretult olulised.
Erektsioon ei tähenda automaatselt, et ollakse valmis seksiks või selleks on antud nõusolek; see on lihtsalt füsioloogiline protsess, mis viitab verevoolu suurenemisele peenises. Peenis võib erekteeruda näiliselt juhuslikes ja ebakohastes oludes nii noorukitel kui täiskasvanud meestel. Kui see on teismeliste seas sage, siis täiskasvanueas sagedased juhuslikud erektsioonid võivad viidata probleemile ja vajavad tähelepanu.
Erektsioon on vajalik traditsioonilise peenis-tuppe vahekorra jaoks, üldiseks vahekorraks ning rasestumiseks. Kuigi ejakulatsioon ilma erektsioonita on tehniliselt võimalik, juhtub seda harva. Kui teie plaanite partneriga last saada, võib erektsioonihäire avaldada mehele lisapinget „magamistoas hakkama saamise” suhtes, mis teeb olukorra veelgi keerulisemaks. Stressi vähendamine ja põhjuse leidmine on esimesed sammud ravi ja taastumise suunas.
Kuidas näeb välja erektsioonihäire?
Aeg-ajalt vahekorra ajal erektsiooni kadumine on täiesti normaalne. Meeleolu võib rikkuda nii mõnigi asi. Mehed on tundedega inimesed ning neilgi on oma probleemid – nad ei ole masinad. Parim on reageerida kaastundega ja õrna huumoriga, ilma liigse draama või häbistamiseta.
Erektsioonihäire tähendab püsivat võimetust saavutada ja hoida erektsiooni. Su partner võib olla valmis, kuid kehaline vastus puudub, või tal võib esineda üldist madalat seksuaalset iha.
Erektsioonihäire peamised sümptomid on:
- Võimetus erektsiooni saavutada
- Erektsiooni ootamatu kadumine
- Enneaegne seemnepurse
Lisanduvad tunnused võivad olla:
- Madal seksuaaliha
- Püsiv erektsioon
- Sagedased juhuslikud erektsioonid
Kui need sümptomid muutuvad korduvaks, tasub nõu pidada spetsialistiga.
Erektsioonihäired on küll tavalisemad üle 50-aastastel meestel, kuid võivad viidata ka sügavamatele terviseprobleemidele või emotsionaalsele pingele. ED võib ilmneda ka noorematel meestel geneetiliste või elustiililiste tegurite tõttu.
Põhjused
Erektsioonihäirel võib olla palju erinevaid põhjuseid, sest reproduktiivtervis on seotud pea iga füüsilise ja vaimse kehaprotsessiga. Terve veresoonkond (vereringe), närvisüsteem (aistingud) ja endokriinsüsteem (hormoonide tootmine) on kõik olulised erektsiooni saavutamiseks ja selle säilitamiseks.
Levinumad riskifaktorid
Igas päevas võib mitmeid pisiasju kaasa tuua ajutisi erektsiooniprobleeme. See on üsna tavaline ega ole muretsemiseks põhjust. Hästi tuntud erektsioonihäire riskitegurid on:
- Alkohol ja narkootikumid
- Suitsetamine või nikotiin
- Ülekaal
- Vähene füüsiline aktiivsus
- Steroidhormoonide kasutamine
- Stress ja väsimus
Kui mõni neist harjumustest muutub krooniliseks, võib väheneda ka nauding magamistoas.
Mehed üle 40 eluaasta on erektsioonihäire tekkeks suuremas riskirühmas, kuna see on seoses loomuliku füüsilise „kulumisega”, kuid tervet seksuaalset funktsiooni on võimalik säilitada vanaduseni ning ED-d ei tohiks eirata – see võib olla märk tõsisemast probleemist. Tervisemuresid on alati lihtsam ravida võimalikult varakult.
Füüsiline ja emotsionaalne tervis
Erektsioonihäire võib olla ka mõne tõsisema haigusseisundi sümptom. Levinumate põhjuste hulka kuuluvad:
- veresoonkonna haigused
- diabeet
- neeruhaigused
- kõrge vererõhk
- epilepsia
- sclerosis multiplex
- madal testosteroon
- ateroskleroos
Põhimõtteliselt kõik, mis mõjutab vererõhku või hormoonide tasakaalu, võib mõjutada ka seksuaalset võimekust.
Emotsionaalsed tegurid on sama olulised meeste seksuaaltervise jaoks. Igapäevase stressi kõrval võivad erektsioonifunktsiooni mõjutada ka näiteks:
- depressioon
- ärevushäired
- häiritud uni
- muud vaimse tervise probleemid
- suhteprobleemid
Veelgi enam: mõned ravimid, mida kasutatakse vaimsete ja füüsiliste haiguste raviks, võivad soodustada erektsioonihäirete teket, sealhulgas:
- antidepressandid
- teatud valuvaigistid
- lihasrelaksandid
- diureetikumid
- antihistamiinikumid
- rahustid
- eesnäärmevähi ravimid
- hormonaalsed ravimid
Ravivõimalused
Erektsioonihäiret saab ravida. Esimene samm on elustiili ja tervise üldine hindamine. Kas su partneril on tavapärasest suurem stress? Kas ta toetub rohkem ebatervislikele harjumustele? Veretesti ja muud kontrollid aitavad tuvastada võimalikud põhjused – toeta oma lähedast, et ta ületaks esialgse piinlikkuse ning pöörduks arsti poole põhjuse väljaselgitamiseks.
Kui partneri erektsioonihäire on seotud mõne haigusseisundiga, on diagnoosi saamine esimene samm ravi- ja paranemisteel. Kui põhjust ei leita, võib partner vajada tuge tervislike harjumuste loomisel stressi ja ärevuse maandamiseks, õige toitumise tagamisel ning aktiivse liikumise sisseseadmisel.
Erektsioonihäiret saab ravida ravimitega: kõige tuntum on sildenafiil ehk Viagra, kuid kasutada võib ka näiteks avanafiili või vardenafiili.
Need ravimid on tavaliselt suukaudsed, kuid vajadusel võib arst määrata ka süste, eriti juhul, kui tegemist on hormoonraviga. Sageli on vaja proovida erinevaid ravimeid, enne kui leitakse sobivaim.
Oluline on siiski olla mõistev.
Emotsionaalse pinge leevendamine
Meestelt oodatakse sageli, et nad oleksid alati valmis seksiks, eriti maskuliinsetes seltskondades, näiteks ülikoolivendkondades või kiire tempoga äriametikultuuris. Tegelikkus on aga hoopis teistsugune. Mehedki on keerulised inimesed oma emotsionaalse eluga ning alati ei ole nad valmis ega huvitatud seksist. Ja mõnikord lihtsalt keha ei allu soovile, isegi kui tegelikult tahaks. Nii see vahel ongi.
„Soorituseärevus” on fraas, millega kirjeldatakse mehe hirmu, et ta ei suuda erektsiooni hoida või „ei tee seksi õigesti”. See tunne võib olla väga muserdav.
Erektsioonihäirega tegelemine nõuab tavaliselt mõlemalt partnerilt emotsionaalset avatust. Eduka ning toetava romantilise suhte nimel tuleb kasvatada oskust selgelt suhelda ning üksteisele avatud olla. Kahjuks võivad kasvatus ja ühiskonna ootused luua emotsionaalsele küpsusele takistusi nii meestel kui naistel.
Kuigi kaastunne ja tundlikkus on inimeste vahelise sideme loomisel olulised, võib liigne hellitamine olla sama kahjulik kui naeruvääristamine või probleemist mööda vaatamine. Kui sa pole kindel, kuidas partnerit toetada erektsioonihäire puhul, küsi temalt lihtsalt: Kuidas saan abiks olla? Ja pea meeles – meie vajadused muutuvad ajas ning tänane lahendus ei pruugi homme sobida.
Magamistoaprobleemid võivad olla frustreerivad ja piinlikud, kuid ravi on võimalik. Vaadake ausalt olukorda üle, liikuge lahenduste poole ning leidke viise teineteise seltskonna nautimiseks nii voodis kui igapäevaelus, kuni ühine lahendus leitakse.
Laadi WomanLog alla:
