Seksuaaliha ehk libiido on inimese soov seksuaalseks intiimsuseks. Seda mõjutavad psühholoogilised, füsioloogilised ja sotsiaalsed tegurid nagu vanus, hormoonid, peresuhted, eluviis, varasemad seksuaalkogemused, ühiskonna surve, tervis ja palju muud. Kuna igaüks meist on ainulaadne, pole haruldane, et partnerite libiidod suhtes erinevad.
Libiido erinevused intiimsuhtes on üsna tavalised. Vaevalt leidub kahte inimest, kes oleksid alati seksuaalselt täielikus kooskõlas. Mõned uuringud näitavad, et vähemalt igal kolmandal paaril esineb märkimisväärseid erinevusi seksuaalses ihas.
Kui see juhtub, pole kumbki partner rahul. Üks igatseb rohkem seksi ja füüsilist lähedust, teine võib tunda survet seksida siis, kui ta ise ei taha või kardab oma partnerit alt vedada. Kui partnerid harjuvad erineva seksuaalse mustriga, võib see tuua suhtesse pingeid ja rahulolematust, mis sageli peetakse intiimsuse keskseks osaks.
Emily Nagoski, seksuaalhariduse spetsialist ja raamatu Come As You Are: The Surprising New Science That Will Transform Your Sex Life autor, selgitab, et igaüht – sõltumata soost – mõjutavad seksuaalsuses "kiirendid" ja "pidurid".
Need mõisted aitavad mõista, miks meie libiido võib olla nii erinev. Kui suhe on uus, pakub uudsus elevust ja partnerite seksuaalne isu võib sarnaneda. Pärast aastaid kooselu või abielu, rääkimata lapsevanemaks olemise väljakutsetest, kaovad elevus ja ootusärevus üldjuhul. Kui partnerid ei märka juba varakult oma libiido erinevusi, õpitakse neid suhte jooksul siiski tundma.
Emily Nagoski selgitab, et enamikul juhtudel jaotub meie seksuaaliha kaheks: spontaanne või reageeriv iha.
Reageeriv iha vajab käivitajat. Midagi seksikat peab toimuma ning keha reageerib sellele. Loov eelmäng ja partneri mõistmine aitavad reageerivat iha esile kutsuda. Tihti vajab inimene ka turvalist õhkkonda, et endiseks valmis olla. Pikaaegse suhte pühendumus ja turvatunne mängivad siin olulist rolli.
Nii võibki spontaansema libiidoga ja pidurite vastu vähem tundlik inimene soovida sagedamini seksi, samal ajal kui reageeriva ihaga ning tundlike piduritega partner ei pruugi pikka aega seksi järele huvi tunda. Sellisel juhul tajutakse end sageli seksuaalselt mitteklappivana.
Osa inimestel on loomupäraselt madal seksuaaliha, mitte tingimata mingil põhjusel. Mõni ei tunnegi seksuaalset tõmmet ega iha ja peab end aseksuaalseks. Kui sinu jaoks piisab seksist kord kuus või isegi harvemini, pole selles midagi halba. Kui aga partner tunneb teisiti, on oluline suhte nimel teineteist mõista ja vajadustele lahendused leida.
Aga mis saab siis, kui su pidurid on tundlikud ja kiirendid aeglased? Mis võiks olla kirgliku läheduse takistuseks?
Loomulikult on töö, koduste kohustuste, laste või muude murede tõttu raske stressist vabaneda ja seksuaalset iha tunda. On ka hetki, kus kõik näib hästi, ent siiski pole soovi intiimsuseks. Sageli võib süüdlaseks olla märkamatuks jäänud stress. Alateadlikud stressitegurid võivad olla hirm suguhaiguste, soovimatu raseduse või seksiga seotud häbitunde ees. Neid lahendamata võivad need mõjutada ka armuelu.
Soovimaks teise inimesega intiimsust ja sellesse täielikult süveneda, vajame usaldust ja turvatunnet. Kui suhtes on lahendamata probleeme, ei pruugi me teadvustada nende mõju seksuaalsele ihale. Vaidlused, isegi aastatetagused, võivad alateadvuses jätkuvalt mõjutada meie käitumist ning töödata pidurina seksuaalsele lähedusele.
Seksuaaliha puhul on psühholoogia oluline, kuid sama tähtis on ka füüsiline tervis. Mõtle nii: kas sa tunned end seksikalt, kui oled haige või valutad? Ilmselt mitte. Seksuaalset lähedust ihatakse, kui oleme terved ja tunneme end turvaliselt. Anatoomilisel tasemel valmistab seks keha ette järglaste saamiseks (isegi, kui sa ei plaani lapsi või kasutad kaitsevahendeid). Kui tervis pole korras, võib seksisoov langeda. Kõik haigused pole ilmtingimata nähtavad – kui märkad, et iha aina väheneb, tasub arstiga konsulteerida.
Kroonilised haigused, antidepressandid, hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ja isegi allergiaravimid võivad langetada seksuaaliha. Mainida tasub ka, et teatud eluperioodid – sünnitusjärgne taastumine, imetamine, hormoonasendusravi või menopaus – vähendavad sageli naiste seksuaaliha.
Iga sündmus, mis rikub inimese intiimseid piire, olenemata selle suurusest, võib mõjutada tema seksuaalelu. Nii meel kui keha vajavad traumast paranemiseks aega. Ka partneriga seksimine, kui selleks ei olda valmis, võib tekitada täiendavaid raskusi soovide tekkimisel.
Enamik meist teab, kui oluline on suhtlemine igas suhtes, kuid intiimsetest teemadest rääkimine pole alati lihtne, isegi kui partner on sulle kõige lähedasem inimene. Seksuaalsest mittekõlast kõnelemine võib olla raske mõlemale poolele. Rohkem seksi sooviv partner võib tunda end tõrjutult või solvunud. See, kes ei soovi nii tihti seksida, võib tunda end alahinnatuna, survestatuna või puudulikuna. Ilma avatud vestluseta ei saa olla kindel, mida partner tegelikult tunneb.
Oluline on mitte hinnata ega süüdistada. Mõlemad partnerid peavad olema valmis kuulama ja jagama. Kumbki võib oma vajadustega erinevalt toime tulla. Oma partneri vajaduste ja soovide erinevuste süüdistamine või oma pettumuse varjamine ei too lahendust. Kui hoolite teineteise kogemustest ja suudate partneri seisukohad vastu võtta, saate koos edasi liikuda.
Kompromissi leidmine on lihtsam öelda kui teha, kuid kui soovid, et suhe kestaks, tuleb leida viis, kuidas erinevad libiidod toimima saada. Loomulikult ei saa sundida partnerit seksima, nii et sagedamini tunneb kompromissist puudust see, kelle libiido on kõrgem.
Kompromiss ei pea tähendama pidevat pettumust. Partner, keda ei eruta penetratsioon, võib nautida flirtimist, ahvatlemist või muud laadi intimiteeti – näiteks hellad puudutused või koos masturbeerimine. Mõned paarid lepivad kokku ajutises seksipausis, mis võib eemaldada pinge ja anda suhtele värskendust. Mõned püsisuhtes inimesed avavad oma suhte teistele partneritele või otsivad muid viise, et mõlema vajadused oleks rahuldatud.
Kui üks partner peab alati initsiatiivi võtma ja teisel pole peaaegu kunagi tuju, on arusaadav, et tekib stress või pettumus. Kui tunned end kestvalt rahulolematult või tupikus, tasub vaadata probleemi sügavamalt: kas muretsed tuleviku, töö, rahaliste või muude kohustuste pärast? Või on teie vahel lahendamata konflikt, mida tahad ignoreerida, kuid mida ei saa tegelikult kõrvale jätta? Selliste asjadega tuleb tegeleda. Paarid, kes tulevad raskustega toime ja toetavad teineteist, suudavad ka iha taastada.
Professionaalne abi võib olla väga kasulik. Neutraalne nõustaja aitab luua turvalise õhkkonna, kus mõlemad saavad oma tundeid ning vajadusi jagada. Seksuaalterapeut oskab vaadata teie olukorda kõrvalt, aidata seda normaliseerida ja pakkuda võimalikke lahendusi, kuidas seksuaalelu parandada.
Suhte alguses, kui tekib vastastikune tõmme, pole kvaliteet sageli oluline – tähtis on kogus. Kuid mida aeg edasi, eriti heteroseksuaalsetes suhetes, ei tähenda sagedus alati kvaliteeti. Naised kogevad pikaajalistes suhetes sageli rohkem rahuldust, kuna nende partner tunneb neid paremini ja nad tunnevad end iseendas mugavamalt. Kui partnerite vajadusi austatakse, kaob surve ja tõrjutuse tunne. Võid hakata seksi nägema hoopis teise nurga alt: mida sa naudid? Kui kaaslane pole valmis seda sulle pakkuma, võib-olla saad seda endale ise kinkida. Mis partnerile meeldib? Eelmäng võib alata hoopis päevade või nädalate eest – lahke žest, soe kallistus, maitsev toit, mänguline puudutus. Intiimsus on partneritega tants, edasi-tagasi, olemasoleva ja võimaliku vahel. Kui seksite, tehke sellest mõlema jaoks rahuldustpakkuv kogemus, mis jääb meelde veel päevadeks.
On väga haruldane, et kahe inimese seksuaalne iha ning intiimsuse vajadus oleksid kogu suhte jooksul samal tasemel. Libiido kõigub nii meestel kui naistel. Kui oled ühes või teises libiidopolaaris, tea, et see on täiesti tavaline. Iga suhte võtmeks on avatud suhtlemine, uudishimu ja kannatlikkus.
Laadi WomanLog alla: