Erinevat tüüpi tupevoolus ja nende tähendus
Tupevoolus on elu loomulik osa. Kõik menstruatsioonieas naised kogevad seda. Võib öelda, et tupevoolus peegeldab naise tervist. Sekreetide värvus ja kvaliteet annavad märku sellest, kus ta asub menstruaaltsüklis ning võivad olla tundlikud isegi väiksematele muudatustele toitumises ja igapäevarutiinis, hormoonide tasakaalule, tupe pH-le ja infektsioonidele.
Tupevoolus koosneb emakakaelast ja tupest pärit vedelikest/mukoosist, mis on segunenud loomulikult irdunud rakkudega. Need eritised puhastavad, niisutavad ja kaitsevad tuppe ning aitavad ka seemnerakkudel jõuda ja viljastada munarakku. Selles artiklis tutvustame erinevaid normaalseid ja ebatavalisi tupevooluseid—millised need välja näevad, mida tähendavad—ja kuidas hoida oma tupe tervist.
Tupe mikrobioom
Terve tupe säilitab õrna mikrofloora tasakaalu, kus valdavalt domineerivad piimhappebakterid ja muud fermenteerivad bakterid, mis toodavad piimhapet ning loovad mõõdukalt happelise keskkonna. Normaalne tupe pH on 3,8–4,5. Tupe happesus kaitseb nii tuppe kui ka suguelundeid kahjulike bakterite, parasiitide ja seente eest. Vananedes happesus veidi väheneb ja võib läheneda pH-le 5,0.
Tupp on isepuhastuv. Eritistel on oluline roll tupe puhastamisel ja tervise hoidmisel. Seda lima/vedelikku võib märgata tualettpaberil või aluspesul. Kui see valmistab ebamugavust, proovi pehmeid pesukaitseid, mida saab vajadusel vahetada.
Terve voolus on läbipaistev või valge ega oma tugevat lõhna. Selle värvus ja konsistents muutuvad menstruaaltsükli jooksul. Mõned naised jälgivad neid muutusi, et teada saada, millal nad on viljakad — kas soovist rasedaks jääda või hoopis rasedust vältida.
Tupeeritised muutuvad menstruaaltsükli jooksul
Tsükli alguses—menstruatsioon. Sel ajal emakakael peaaegu ei tooda eritisi ja kui ka toodaks, ei pane sa seda tähele, kuna esineb veritsus. Menstruaalveri võib olla erksast punasest kuni tumedama pruunini. Tavaliselt muutub veri tsükli lõpus tumedamaks. Vere sees võib märgata ka tükke, sest emaka limaskest irdub koos viljastamata munarakuga. Ebanormaalseks võib pidada veritsust, mis kestab kauem kui tavaliselt, on väga rohke või peatub kohe pärast algust.
Kohe peale menstruatsiooni—kuiv, vooluse puudumine. Emakakaelavedeliku tootmine sõltub östrogeeni tasemest. Pärast menstruatsiooni hakkab östrogeenitase aeglaselt tõusma, kuna järgmine munarakk valmistub vabanemiseks. Suurt voolust sellel ajal pole, kuni östrogeenitase on kõrgem.
Nädal enne ovulatsiooni—kleepuv kuni kreemjas, valge kuni kollane voolus. Munaraku küpsemisel östrogeenitase tõuseb ning emakakael hakkab taas eritisi tootma. Esialgu tundub voolus kleepuva või venivana, seejärel muutub kreemjamaks nagu ihupiim. Värvus on tavaliselt valge, aga võib kuivades muutuda kollakaks.
Ovulatsiooni ajal—libe, läbipaistev, veniv, märg voolus. Emakakaela lima on kõige ohtram ovulatsiooni ajal. Tuppe tunneb tunduvalt märjemana, sest eritiste veesisaldus suureneb. Voolus on sellel perioodil nagu munavalge—libe, veniv ja selge. Lima aitab kaitsta ning juhtida seemnerakke suurendades viljastumise tõenäosust. Pane tähele, üksnes tugev „ovulatsioonivoolus” ei kinnita tingimata ovulatsiooni asetleidmist.
Luteaalfaas—kleepuv, kuiv voolus. Munaraku vabanemise järel muutub folliikul kollaskehaks (corpus luteum). Kui toimus viljastumine, toodab kollakeha progesterooni, mis toetab rasedust. Viljastamata munaraku korral laguneb kollakeha ning hormoonitase langeb. Emakakael ja tupeseinad toodavad vähem lima ning olemasolev voolus muutub kuivemaks ja kleepuvamaks. See kestab tsükli lõpuni või umbes kaks nädalat kuni järgmise menstruatsioonini.
Muudatused normaalses tupeeritises
Tupeeritised muutuvad loomulikult tsükli käigus, aga võivad muutuda ka hormonaalsest tasakaaluhäirest, toitumisest, uutest ravimitest või rasestumisvastastest vahenditest. See pole tavaliselt muret tekitav.
Kuid muutus võib vahel viidata ka probleemile. Vooluse värv on oluline abivahend diagnoosimisel. Jälgi muutusi ja muid sümptomeid nagu tupe ja häbemepiirkonna ärritus, valulik urineerimine, sügelus ja halb lõhn, kuna see aitab arstil määrata sobivat ravi.
Rohekaskollane voolus
Helekollane voolus ei pruugi olla probleem – eriti kui see kaasneb toitumismuutusega või uue toidulisandi alustamisega—kuid tume kollane, rohekaskollane või roheline voolus viitab enamasti bakteriaalsele või sugulisel teel levivale nakkusele, eriti kui voolus on tükiline ja ebameeldiva lõhnaga. Muud sümptomid võivad varieeruda, aga kui infektsioon on olemas, on tuppe ja häbemepiirkond ärritunud ja turses, võib esineda ka valulikku urineerimist. Pöördu arsti poole võimalikult kiiresti.
Valge vahutav või tükiline voolus
Paks, valge ja tükiline voolus on iseloomulik tupepõletikule ehk pärmseeninfektsioonile. Muudeks sümptomiteks on häbemenaha ärritus ja turse, mõõdukas kuni tugev sügelus, valulik vahekord. Kui sul esineb neid sümptomeid ja su tupe lima meenutab kohupiima, kuid voolus ei haise ebameeldivalt, on tegemist tõenäoliselt pärmseeninfektsiooniga.
Pärmseeninfektsiooni põhjustab tavaliselt Candida albicans pärmseen või mõni muu Candida liik — see on tavanähtuslik pärmseen, mida leidub keha sees ja peal. Tavaliselt ei põhjusta see kahju, kuid teatud tingimustel võib hakata kiiresti vohama ja põhjustada kandidoosi. See pole sugulisel teel leviv haigus, kuid kandidoos võib vahel levida partnerite vahel vaginaalse vahekorra korral.
Hallikas voolus
Hall värvus ei ole tervisliku tupevooluse puhul normaalne ning sellega kaasnevad sageli muud sümptomid nagu tugev ebameeldiv lõhn (tihti kirjeldatud kui 'kalaline'), sügelus või häbemepiirkonna ärritus. Tõenäolisim põhjus on bakteriaalne vaginoos—bakteriaalne infektsioon, mis tekib siis, kui tupe mikrobioom on häiritud ning head bakterid on asendunud kahjulike bakterite ülekasvuga.
See võib juhtuda kõigiga, kuid teatud käitumised suurendavad riski—näiteks tupe loputamine või pesemine lõhnastatud või ravimiga seebiga, aluspesu pesemine tugevate pesuvahenditega, vahekord uue partneriga või mitme partneriga, parfümeeritud vannivahtude kasutamine ja suitsetamine. Bakteriaalset vaginoosi ravitakse üldiselt antibiootikumidega. Vahel möödub see ise, aga ravimata BV võib tekitada tüsistusi, eriti rasedatel naistel. Meespartnerid ravi ei vaja, kuid võivad haiguse siiski partnerile edasi anda.
Roosakas voolus
Roosakas voolus menstruatsiooni algul või lõpus on tavaline, kuna isegi vähene veri värvub eritisega segunedes. Kui märkad roosat voolust väljaspool menstruatsiooni ning oled seksuaalselt aktiivne, võib see olla määrimine—vahekorrajärgne veritsus, mis on tekkinud naha mikrorebendite tõttu näiteks tugeva seksi või tupe kuivuse puhul; see kestab tavaliselt vaid tund-kaks.
Munaraku kinnitumisest põhjustatud implantatsiooniverejooks võib kesta mõnest tunnist mõne päevani. Mõnikord võib ka uuele rasestumisvastasele vahendile üleminek tekitada roosat voolust mitmeks kuuks, eriti kui oled hakanud kasutama implantaati, emakasiseset vahendit või uut pilli.
Küll aga võib ebanormaalne veritsus tähendada ka tõsisemat, nagu vaagnapõletik, emakakaelavähk või sugulisel teel leviv infektsioon. Pane tähele kõiki esinevaid sümptomeid ja küsi nõu oma arstilt, et põhjusele jälile jõuda.
Loe edasi: See pole mu menstruatsioon — miks mul veritseb?
Kui märkad tugevat lõhna või kui su häbeme- või tupepiirkond on ärritunud, turses, sügeleb või on valulik, pöördu võimalikult ruttu naistearsti poole. Enamasti saab siin kirjeldatud seisundeid ravida käsimüügiravimite või antibiootikumidega. Varakult avastatud ja ravitud probleemid mööduvad tõenäoliselt mõne päevaga. Ravimata juhtumid võivad põhjustada tõsisemaid tagajärgi.
Kuidas vältida ebatervislikku voolust
Ükskõik kui hoolikalt end hoiad, tupeinfektsioonid võivad siiski juhtuda. Levinumad on pärmseeninfektsioonid ja bakteriaalne vaginoos. Kuigi neid alati vältida ei saa, on võimalik teha ennetustööd.
Vähem on rohkem. Nagu mainitud, tuppe puhastab end ise. Kubeme ja häbemepiirkonna loputamisest leige veega piisab värskustunde loomiseks. Kui kasutada seepi, vali õrn intiimpesuks sobiv toode. Lõhnastatud ja tugevad seebid rikuvad bakteriaalset tasakaalu ja soodustavad infektsioone. Ära loputa tuppe seestpoolt; see peseb ka kasulikud bakterid välja.
Püsi loomuliku juures. Kanna looduslikest materjalidest pesu. Aluspesu peaks olema mõnus, mitte liibuv ning võimalusel valmistatud puuvillast. Puuvill laseb nahal hingata ega riku loomulikku pH-tasakaalu.
Kasuta turvaseksi ning testi regulaarselt. Kui sul on mitu seksuaalpartnerit, testi end suguhaiguste suhtes vähemalt kord-kaks aastas. Ravimata suguhaigus võib põhjustada ebanormaalset voolust või halba lõhna. Siiski on palju muidki seisundeid, mis mõjutavad tupevoolust. Õige diagnoosi saamiseks võib naistearst teha PAP-testi, vereanalüüsi ning kontrollida su suguelundite tervist kokkuvõtvalt.
Tupevoolus on normaalne ja oluline naise tupe ning suguelundite tervise mõistes. Muutuste märkamine tupepimis võib aidata tervise jälgimisel. Kui haigestud infektsiooni, pole selles midagi häbiväärset – see juhtub enamike naistega elu jooksul vähemalt korra. Regulaarne testimine, korralik intiimhügieen ja turvaseks aitavad hoida sinu tervist ning vältida põletikke.
Sul on võimalik oma menstruatsioonitsüklit jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe alla:
