Libiido ehk sugutung on loomulik seksuaaliha. Seksuaalset isu võivad mõjutada sellised tegurid nagu tervis, tuju ja emotsionaalne side partneriga.
Ei ole olemas ühtainsat tervisliku libiido standardit. Iga inimese vahemik ja eripärad on väga individuaalsed. Nii loomulikult kõrge kui ka loomulikult madal seksuaaliha on mõlemad normaalsed. Libiido võib elu jooksul kõikuda — nii tervislikel kui ka ebatervislikel põhjustel.
Inimesed erutuvad nii vaimselt kui ka füüsiliselt ning igal inimesel kujunevad välja erinevad mustrid, kuidas nad seksi algatavad. Spontaanne seksuaalsoov (mõtled seksile ja tunned füüsilist erutust) erineb vastavast seksuaalsoovist (füüsiline stimulatsioon tekitab soovi seksuaalset toimingut jätkata). Enamik naisi reageerib nii füüsilise kui ka vaimse erutuse kombinatsioonile.
Sellega seoses tunnevad mõned inimesed end mugavamalt seksi juhtiva ja „algatajana“ (tõenäoliselt domineerivana), teised eelistavad pigem vastata (tõenäoliselt alluva rollina). Eelistus ühele või teisele ei tähenda kõrgemat ega madalamat libiidot, vaid lihtsalt erinevaid viise iha ja naudingu kogemiseks. Partnerid, kes pühendavad aega avastamaks, mis neid erutab, süvendavad oma suhet ja suurendavad seksuaalse rahulduse võimalust.
Iha on nõusolekul põhineva seksi eeltingimus. Partnerite libiidod võivad olla omavahel paremini või vähem sobivad, mistõttu rahulolu nimel tuleb sageli kompromisse teha. Kui kõrge libiidoga naisel on madalama libiidoga partner, võib masturbeerimine olla hea viis rahuldada oma vajadusi ilma partnerile soovimatut survet avaldamata.
Seksuaalne intiimsus on võimalik siis, kui mõlemad partnerid on emotsionaalselt ja füüsiliselt kohal ning valmis ühist kogemust looma.
Füsioloogilisel erutusel on neli etappi:
Mida enam partnerid nende etappidega samas rütmis kulgevad, seda loomulikum tundub seksuaalne kogemus ja seda nauditavam see on. Täielik sünkroonsus on peaaegu võimatu, seega tasub pöörata tähelepanu ka partneri kogemusele. Ja on ainult õiglane, et ootad sama ka temalt.
Libiido on keerukas. Kõigil on kõrg- ja mõõnaperioodid, kuid mõnikord on puudulik seksuaaliha otseselt seotud emotsionaalse või psühholoogilise probleemiga. On mitmeid levinud põhjuseid, mis mõjutavad seksuaalset iha ja intiimsust.
Seks pole midagi, mida võtta kerglaselt, aga oluline on siiski endal lubada ka lõbu tunda! Parim seks sõltub palju vähem osavusest ja välimusest kui sellest, kui mugavalt end konkreetses partnerluses tunned.
Positiivsete kogemuste kinnistamine partneriga on pikaajalise suhte jaoks oluline. Hoolivad žestid, näiteks kallistamine või suudlemine, vabastavad dopamiini, oksütotsiini ja serotoniini (ühendid, mis tugevdavad lähedustunnet) ning langetavad kortisoolitaset (mis omakorda vähendab stressi ja ärevust), soodustades veelgi hellust. Samamoodi kasvatab seksuaalne intiimsus soovi ka järgmisteks seksuaalseteks kogemusteks.
Kuigi ütlus “kaugus kasvatab igatsust” pole täiesti alusetu, viib füüsiline lahusus siiski sagedamini partnerite vahelise seksuaaliha vähenemiseni.
Tervisliku libiido säilitamiseks pikas perspektiivis on oluline, et mõlemad partnerid oleksid nii emotsionaalselt kui ka seksuaalselt rahuldatud — see on intiimsuhte vundament. Madal või vähenenud seksuaalenergia võib muutuda probleemiks, kui üks partner on pidevalt teise algatusele suletud.
Libiido puudumine ei pruugi olla seotud sinu hetke partneriga. Sotsioloogilised uuringud näitavad, et libiido väheneb loomulikult aja jooksul. See protsess algab naistel sageli varem kui meestel, kuna suguhormoonide langus toimub erinevalt ja erineva kiirusega.
Pidev seksuaalsoovipuudus võib viidata vaimsele häirele, nagu SAD (seksuaalse tõrksuse häire) või HSDD (hüporeaktiivse seksuaaliha häire), mida tuntakse ka kui ISD (pidurdunud seksuaalsoovi häire).
Ebatervislik vaimne seisund võib libiido justkui „ära blokeerida“.
Kui naine kogeb seksuaalsoovi puudust, võib ta seda seisundit teadlikult või alateadlikult alal hoida. Enda sulgemine haavatavate emotsioonide ees võib tunduda turvalisem, et mitte uuesti haiget saada. Selline ajutine lahendus võib aga vastu töötada ning lahenduse leidmine võib üksinda olla keeruline. Hoolsa sõbraga nõu pidamine või psühhoterapeudi või seksoloogi poole pöördumine võib aidata.
Sinu elustiil mõjutab hormonaalset tasakaalu. Enda eest hoolitsemine on hädavajalik, kui tahad olla nii füüsiliselt, vaimselt kui ka seksuaalselt terve.
Madal libiido pole sugugi alati halb. Mõned naised suruvad seksuaalse iha teadlikult maha vaimsetel või religioossetel põhjustel. Mõned määratlevad end aseksuaalina—neil võib esineda romantilist huvi, kuid mitte seksuaalset iha. Enese aktsepteerimine võibki olla suurim võti oma seksuaalsuse nautimiseks.
Saad jälgida oma seksuaalelu WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe: