Seksuaalne ahistamine
Seksuaalne ahistamine tähendab soovimatuid seksuaalse alatooniga lähenemiskatseid. Kui oled kokku puutunud soovimatute vihjavate kommentaaridega, sind on ilma loata puudutatud, sind on ahistatud või survestatud seksuaalsele lähenemisele alluma, oled kogenud seksuaalset ahistamist.
Seksuaalne ahistamine võib puudutada igas vanuses ja igast soost inimest. Ohvriks võivad sattuda nii naised kui mehed, samamoodi võivad ahistajateks olla naised või mehed. Kahjuks kogevad seksuaalsest ahistamisest rääkijad tihti häbimärgistamist, kuid tegeliku abi andmiseks on oluline, et ohvreid kuulatakse ning võetakse tõsiselt.
Seksuaalne ahistamine on laialt levinud probleem. 2018. aasta uuringu järgi on 81% naistest ja 43% meestest elu jooksul kogenud mingit seksuaalse ahistamise vormi. Naised kogevad seksuaalset ahistamist ligi kaks korda sagedamini kui mehed, kuid mehed seisavad mingit abi otsides tihti tõsiseltvõetavuse puudumise ees.
Seksuaalse ahistaja on tihti ohvri suhtes mingil moel võimu positsioonil, näiteks füüsiliselt tugevam või kõrgemal ühiskondlikul positsioonil (näiteks ohvri juht või ülemus). Võimaliku kättemaksu kartus teeb ohvril olukorra lõpetamise raskemaks.
Seksuaalse ahistamise erinevad vormid
Seksuaalse ahistamisena kvalifitseerub väga erinevat käitumist—see võib toimuda nii avalikes kui privaatsetes olukordades, juhuslikes või ametlikes suhetes, tuttavate inimeste vahel või täiesti võõrastega.
Sageli moodustavad seksuaalse ahistamise sellelaadne käitumine, mis täiskasvanute vahel vabatahtlikult oleks aktsepteeritav või isegi soovitud—oluline erinevus seisneb selles, et tegu on soovimatu käitumisega, mis eeldab lähedust ja haavatavust. Mõni tegu, mis võib olla süütu eksimus, muutub ahistamiseks, kui teisele poolele tekitatakse ebamugavust ja ahistaja ei lõpeta, vaid pigem eskaleerib; teised ahistamise vormid on teadlikult pahatahtlikud.
Järgnevad käitumised võivad kuuluda seksuaalse ahistamise alla:
- Kedagi vihjaval viisil jõllitamine
- Vilistamine, signaali andmine, suudlemishelide tegemine, hüüded nagu „hei beib“ vmt
- Seksuaalsete naljade tegemine, kellegi keha kohta sobimatu rääkimine; avalikult seksuaalseid soove väljendamine
- Kellelegi seksuaalset sättumust, sugu või orientatsiooni alandaval viisil kommenteerimine
- Soovimatute seksuaalse sisuga fotode, joonistuste või piltide näitamine või saatmine
- Meelega teiste vastas vihjaval moel kokku puutumine või puudutamine
- Tähelepanu, puudutuste, seltskonna või seksuaalsete teenete soovitamine või nõudmine
- Soovimatud külastused, telefonikõned, sõnumite, kirjate või meilide saatmine, eriti korduvana
- Soovimatute kingituste jätmine inimese kodusse, kooli, tööle või mujale
- Enda paljastamine kellegi ees
- Väljapressimine, jälitamine või ähvardav käitumine
- Kedagi vihjavate tegude või seksuaalkäitumise tegemisele sundimine või survestamine
Levinud seksuaalse ahistamise vorm on seksuaalse alatooniga kuulujuttude levitamine nii silmast silma kui internetis. Mõistet ‘kättemaksupornograafia’ kasutatakse ilma nõusolekuta intiimsete piltide või videote jagamise kohta, isegi kui „kättemaksu“ motiivi pole.
Kättemaksu hirm sunnib paljusid ohvreid vaikima. Näiteks kui ahistajaks on ohvri ülemus tööl, võib ohver töökoha kaotamise vältimiseks ahistamist taluda. Kui ahistaja on vägivaldne, riskib ohver abi otsimisel vara hävimise, vigastustega või isegi eluohtliku olukorraga.
Kuidas ära tunda?
Sotsiaalsed suhted võivad olla segadusttekitavad; vahel ei tea, mida taluda ja millele vastanduda. Võid naerda sõbra labaste naljade peale, ent võib juhtuda, et ühel hetkel ületatakse piir. Ka kolleegiga lõbusalt aega veetes võib pärast tähendusrikkaid sõnumeid tekkida tunne, et tema mõistab olukorda teisiti.
Kõik, kes käituvad ebamugavusttekitavalt, ei pruugi mõista, et nad ületavad piiri. Nad ei pruugi tulla selle pealegi, et nende sõnad või teod võivad kedagi ebamugavaks teha. Mõned tahtmatud ahistajad mõistavad käitumisele vastuseid valesti. Näiteks klienditeenindajad on sageli kogenud, et ametialast viisakust peetakse flirdiks, mis võib viia ahistava suhtumise või käitumiseni.
Internetivestlused jätavad veelgi rohkem ruumi arusaamatustele, sest puuduvad miimika, hääletoon ja kehakeel, mis aitaksid kavatsusi mõista. Soovmõtlemine täidab need lüngad tihti ekslike vihjetega.
Soovimatut intiimsust kogenud ohver võib algul ekslikult pidada ahistaja tegevust lihtsalt sõbralikkuseks. Kui sinu enda seisukohalt pole mõni tegu kõne all, ei pruugi sa seda ka teises ära tunda. Isegi, kui ohver teab, mis toimub, ei pruugi ta sekkuda, sest:
- Tal on raske oma ebamugavust sõnastada
- Ta usub, et ahistaja ei lähe kaugemale ning lõpetab, kui ta veel veidi vastu peab
- Tal on süüdunne, et ehk saatis vale signaali
- Tundub, et on juba liiga hilja midagi öelda
- Ei taha tunduda „probleemne“
- Ta kardab, et sekkumine innustab ahistajat veelgi
- Ta kardab kättemaksu pelgalt vastuhakkamise eest
Seksuaalse ahistamise ohvrid võivad kogeda sellist hirmutunnet, et keha käivitab võitle-põgene-jää tardunuks-reaktsiooni. See on instinktiivne reaktsioon, mis pärineb ajast, mil elasime röövloomade kõrval — keha tegutseb automaatselt, et suurendada ellujäämisvõimalusi ohtlikus olukorras.
„Võitlus“ tähendab vastuhakku, „põgenemine“ tähendab olukorrast lahkumist, kuid kõige tavalisem reaktsioon seksuaalse ahistamise korral on „tardumine“ — vaikseks ja passiivseks jäämine.
Kui ahistaja ei saa aru, et see reaktsioon toimub, võib ta ekslikult pidada ohvri vaikimist nõusolekuks. Kui ohver ise ei mõista, et niisugune reaktsioon on instinktiivne, võib ta ennast süüdistada selles, et ta ei suutnud olukorda peatada. Mõnikord usub ohver isegi, et ta ise justkui soovis ahistamist või oli selle „ära teeninud“.
Paljud meist järgivad kirjutamata ühiskondlikke reegleid, mis takistavad meil õigetel hetkedel olukorda katkestamast, et mitte „õhustikku rikkuda“ (isegi kui see on sinu jaoks juba rikutud). Kinnitades enne, ajal ja pärast intiimsemat sammu, kas teine pool tunneb end hästi, võib päästa teda rikkumiskogemusest. Seda võib meelde tuletada ka pikaajalistes suhetes, sest inimesed võivad ümber mõelda ka keset armast täisväärtuslikku seksi. Pole midagi ebatavalist, kui soovid äkki lõpetada, ega midagi valesti selles esiletoomisega.
Kuidas ahistamisele reageerida?
Ahistamisele saab vastata erinevalt. Kui tunned end ohutult, ole otsekohene: anna ahistajale (valjult, selgelt ja lühidalt) teada, et tema käitumine tekitab sinus ebamugavust. Nimeta konkreetselt, mis täpselt sind häirib.
Parimal juhul ei saanud ahistaja aru, et tema käitumine sind häiris, ta ei taha seda meelega teha ja lõpetab kohe, kui mõistab, kuidas end tunned. Sinupoolne sekkumine annab talle võimaluse õppida ning tulevikus kedagi teist mitte niimoodi kohelda.
Kui sa ei tunne end turvaliselt või kui oled juba rääkinud, kuid ahistamine ei lõpe, pead arvestama võimalusega, et tema heaolu ei huvita ahistajat. Sellisel juhul toimi nii, nagu ta eiraks või eitaks kõike. Pane kirja täpsed andmed: mis juhtus, kus ja millal ahistamine leidis aset, kas oli tunnistajaid ning kõik muu oluline info.
Kui ahistamine toimus veebivestluses või sõnumites, loo digitaalsete tõendite jaoks eraldi kaust, salvesta ekraanipildid vestlusest või ahistava materjali kohta. Salvesta tõendid võimalikult kiiresti — teadlik ahistaja võib kõik kustutada, kui kahtlustab, et oled asja tõstatanud.
Leia keegi usaldusväärne, kellele olukorda selgitada. Kui oled koolis, räägi täiskasvanuga, keda usaldad. Kui esimene inimene ei kuula, otsi keegi, kes kuulab. Kui soovid jääda anonüümseks, võivad olemas olla numbrid, millele helistada ja inimesed, kes suhtlevad ametiasutustega sinu nimel.
Kui sind ahistati töökohal, otsi abi usaldusväärselt kolleegilt, juhilt (kui juht ise pole ahistajaks või teda tõenäoliselt ei kaitse), või juhi ülemuselt. Paljudes ettevõtetes on sellisteks juhtumiteks ette nähtud protseduurid — vaata üle tööleping ja siseeeskirjad, vajadusel pöördu ametiühingu poole, kui kuulud sinna.
Koolis või tööl juhtunud seksuaalse ahistamise juhtumi teatamisel aitab:
- võta kaasa usaldusväärne inimene
- too kaasa kogu tõendusmaterjal
- salvesta kohtumine (või tee märkmeid: millal, kes kohal olid, mis otsustati), kui käitumine jätkub või sind selle pärast karistatakse
Kui need, kes peaksid sind kaitsma, keeldutavad sinu kogemust kuulamast või püüavad sind vaigistada, pöördu politseisse.
Kui keegi ei kuula
Kuigi seksuaalse ahistamise toimepanijad peaksid saama väärilise karistuse, on tihti ohvril raske õiglust saavutada. Ametivõimudel võib olla huvi juhtum lihtsalt kinni mätsida — et vältida mainekahju või kaitsta kedagi, kel on mõjuvõim.
Kui oled seksuaalse ahistamise ohver ja sind ei kuulata, pane esikohale oma ohutus. See võib tähendada lahkumist — teise kooli või töökoha otsimist. On olemas varjupaigad, mis pakuvad turvalist pelgupaika, kui pole kuhugi minna, ning tugigrupid, mis aitavad kogemust läbi töötada. On ebaõiglane ja valus, kui pead loobuma osast oma senisest elust kellegi teise käitumise tõttu, ning täiesti normaalne on selle üle olla vihane.
Pea meeles, et kõige tähtsam on, et saaksid edasi liikuda, paraneda ning uuesti õitseda. Kurb tõsiasi on see, et kõiki ahistajaid ei karistata. Kui saad riskita midagi ette võtta, et olukord ei korduks kellegi teisega, siis tegutse. Kuid kõigepealt pead sina olema turvaliselt.
Seksuaalne ahistamine võib ohvrile tekitada tõsiseid ja pikaajalisi tagajärgi — ärevus, depressioon, peavalud, unehäired, kaalulangus või -tõus, iiveldus, madal enesehinnang ja seksuaalfunktsiooni häired on vaid mõned neist. Eriti abiks on see, kui sul on sõber või usaldusisik, kes kuulab sind kaastundlikult ja austavalt. Kuid pea meeles, et igaüks ei pruugi osata kellegi teise valu enda peale võtta; isegi kui ta sinust hoolib, võib see teda ehmatada. Kui sul pole kedagi sõbra või lähedase näol, kellele toetuda, võib abi olla väljaõppinud terapeudist. Lõpuks peame küll tervenema ise, kuid seda ei pea tegema üksi.
Saad oma menstruatsioonitsüklit jälgida WomanLog äpis. Laadi WomanLog kohe alla:
