Elame ühiskonnas, kus seksi peetakse elu normaalseks ja vajalikuks osaks. See on aastakümnete pikkuse töö tulemus, millega on püütud ületada seksuaalsusega kaasnevat sügavalt juurdunud häbi- ja süütunnet. Kuna seksuaalsus on nii intiimne ning tagajärgedega seotud teema, on see kogu inimkonna ajaloo vältel põhjustanud sotsiaalse korralduse probleeme. Sellepärast kaasnebki seksuaalsusega palju moraliseerimist – see on ilmselge teema, millega tegeletakse sotsiaalsete normide kujundamisel.
Aga mida see tähendab üksikisiku jaoks? Kuidas mõjub seksuaalelu – või selle puudumine – sinu tervisele? Kas mingisugune regulaarsus on optimaalse tervise jaoks vajalik?
Viimane „seksuaalne revolutsioon“ toimus USAs 1960ndatel ja 70ndatel. Uus rõhuasetus sotsiaalsele vabadusele tähendas, et muutus aktsepteeritavamaks seksida väljaspool abielu. Umbes samal ajal töötati välja ka rasestumisvastane tablett, mis võimaldas paljudel naistel teha karjääri. Muutuvad hoiakud tõid kaasa selle, et seksi hakati reklaamides palju avameelsemalt kasutama ning ajapikku on tarbijad hakanud mõtlema, justkui oleks õnnestunud inimestel seks pidevalt käepärast. See ei vasta aga tõele.
Bioloogiliselt on seks inimeste jaoks paljunemisviis. Meie kehad on selleks programmeeritud. Igal inimesel on seksuaaliha, kuid selle tugevus erineb isikust ja eluetapist, samuti bioloogiliste või sotsiaalsete olude – näiteks tervise või ühiskondlike ootuste – tõttu.
Seksi kogus elus muutub ja kõigub. Pole olemas ühte „õiget“ seksi arvu ning pikema aja vältel seksita olemine ei mõju halvasti füüsilisele tervisele.
Lisaks bioloogilisele tungile paljunemisele pakub seksuaalsus inimeste jaoks võimalust füüsiliseks väljenduseks ja läheduseks. Kuid inimene, kellel puudub seksuaalelu, ei ole ohus. Söömine, joomine ja magamine on kõigile esmavajalikud. Inimesed tõesti vajavad ka mingit sotsiaalset kontakti, kuid see ei pea tingimata sisaldama seksuaalsust.
Paljud inimesed elavad täielikke ja rahuldustpakkuvaid elusid ka ilma seksita. Kuigi enamik meist tunneb erinevatel eluhetkedel seksuaalset tungi, otsustavad mõned ise seksi vältida või elada tsölibaadis. Mõned ei tunnegi tugevat seksuaalset soovi ning määratlevad end aseksuaalsetena. Mõnikord pole lihtsalt võimalust seksida, isegi kui soovi selleks oleks. Mõned neist olukordadest võivad olla ebamugavad, kuid ükski neist ei ole ohtlik.
Karskus ehk suguline karskus tähendab teadlikku otsust seksist hoiduda. Seda võib teha pikemaks või lühemaks ajaks. Inimesed valivad karskuse mitmel põhjusel: oodatakse abielu, kuni leitakse „õige“ partner või tuntakse, et ollakse ise valmis, pärast lahkuminekut, soovist vältida rasedust või seksuaalsel teel levivaid haigusi, keskendutakse akadeemilistele või tööalastele eesmärkidele, säästetakse energiat enne füüsilist pingutust, arsti soovitusel pärast haigust, kultuurilistest või usulistest väärtustest tingitult või rituaalse puhtuse põhjustel.
Tsölibaat tähendab hoiduda abielust ja seksisuhetest. See mõiste oli varem levinud peamiselt usulistel põhjustel karskust pidavate inimeste kohta, kuid nüüd kasutatakse seda laiemalt. Kui keegi elab tsölibaadis, tähendab see, et ta hoidub seksist kogu elu või väga pikaks ajaks. Arvatakse, et seksuaalsusest loobumine võimaldab areneda vaimsemalt ja pühenduda teiste teenimisele, mitte iseenda või oma pere vajadustele.
Mõned inimesed määratlevad end aseksuaalsetena – nad ei tunne seksuaalset külgetõmmet. See pole tingitud traumast või haigusest, vaid seda peetakse üheks seksuaalseks sättumuseks – või selle puudumiseks. Aseksuaalsuse tähendus varieerub inimeseti ning mõned aseksuaalid võivad aeg-ajalt siiski seksida, näiteks pere loomise eesmärgil või et partneriga läheduse luua.
Kuigi aseksuaalsed inimesed ei tunne seksuaalset tõmmet, võivad nad kogeda teisi inimlikke külgetõmbe vorme, näiteks:
Samuti võivad mõned kogeda seksuaalset tõmmet üksnes väga konkreetsetes olukordades, näiteks kui on tekkinud väga sügav lähedus partneriga.
Kuigi paljud uuringud väidavad, et seks on tervisele hea – parandab und, mälu ja isegi IQ-d –, siis kuude või isegi aastate jooksul seksita olemine ei avalda kahjulikku mõju inimese füüsilisele tervisele.
Küll aga võib seksist ilma jäämine mõnikord negatiivselt mõjutada vaimset tervist, eriti kui on olemas seksisoov, aga seda ei saa rahuldada. Mõned, kes peavad tahtmatult oma seksuaalelust loobuma, võivad tunda pingeid, kärsitust või isegi agressiivsust. Teised kirjeldavad füüsilist üksindust, puudutuse igatsust või keskendumisraskusi.
Suhtes olles võivad partnerite seksisoovid erineda. Seksita olek võib olla ühe jaoks kergendus, teise jaoks aga tekitada ebakindlust või ärevust, näiteks kartuse, et partneri seksuaalne huvipuudus peegeldab ka üldist huvipuudust. End seksuaalselt ebaatraktiivsena tundmine võib lüüa enesehinnangut. Seetõttu on tähtis, et partnerid räägiksid avatult seksuaalsusest ja oma tunnetest.
Alati ei ole võimalik seksida lihtsalt seetõttu, et sa tahad. Võib-olla pole partnerit, ta on eemal või haige või ei tunne ta sinu vastu samavõrd huvi. Igal juhul on seksist hoidumise perioodidel omad eelised.
Seksita periood võib olla aeg, mil saab vabastada end sotsiaalsetest ootustest ning tegelda mitteseksuaalsete tegevustega, mis on samamoodi meeldivad ja lõõgastavad. See aeg võib olla võimalus taasavastada unustatud huvid või seada esikohale iseenda vajadused.
Isiklik rahulolu ei tule ainult aktiivsest seksuaalelust. Reklaamid annavad edasi sõnumit: „Kui sa ei seksi, on su elu tühi.“ Paljud tunnevad end väsinuna alatise seksikusele rõhuva ühiskondliku surve all. Otsides seksi kui elu eesmärki ning tingimust rahuldustpakkuvale elule, teeme tihti rumalaid otsuseid ja kogeme valusaid lahkuminekuid või armutuid suhteid, mis ei too tegelikku lähedust (näiteks ühekordseid seksuaalseid kohtumisi).
Armastus võib olla väga mitmetahuline ja inimeste vahel on palju erinevaid seotuse vorme. Seks võib olla imeline, kuid maailm on palju rikkalikum kui ainult see.
Oma menstruaaltsüklit saad jälgida WomanLogi abil. Laadi rakendus alla siit: