Stressi mõju naise seksuaalsele ja reproduktiivtervisele
Stress ja ärevus mõjutavad tõenäoliselt sinu füüsilist ja vaimset tervist. Sageli ilmnevad esimesed sümptomid just reproduktiivsüsteemis. Pikaajaline või krooniline stress võib keha ja seega ka hormoonide tootmise sassi ajada, põhjustades ebaregulaarseid menstruatsioone, rasestumisraskusi ja isegi madalat libiidot.
Stress on loomulik osa meie elust. Positiivne stress aitab meil toime tulla väljakutsete ja ohtudega. Keha toodab adrenaliinilaksu, mis tõstab südame löögisagedust, vererõhku ja suurendab energiavaru. Krooniline stress võib aga olla kurnav ning mõjutada sageli negatiivselt naise keha, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervist. Tervislik eluviis ja õige stressijuhtimine on olulised, et meie keha toimiks korrapäraselt.
Kroonilise stressi mõju kehale
Stress on keha loomulik reaktsioon ohtlikele või väljakutsuvatele olukordadele. Stress aitab meil probleeme märgata ja ennast kaitsta ohu eest. Varasematel aegadel võimaldas „põgene või võitle“ instinkt inimestel ellu jääda. Tänapäeval kogeme me stressi ja ärevust tihtipeale olukordades, kus tegelikku eluohtlikkust pole. Pinge kuhjub tööl, sotsiaalsetes olukordades ja pereelus. Kui me ei suuda regulaarselt lõõgastuda, võib stress muutuda krooniliseks seisundiks.
Stressi korral vabastab meie aju hormooni nimega kortisool. Kortisool põhjustab higistavaid käsi, kiiret südamerütmi ja hingeldust. Krooniline stress hoiab kortisoolitaseme kõrgel ning keha jääb püsivalt erutusseisundisse. See toob kaasa mitmesuguseid ebameeldivaid sümptomeid, nagu ärrituvus, peavalud, kõrvetised, unetus ja väsimus.
Kui krooniline stress jääb kontrolli alt välja, võib see põhjustada järgmisi probleeme:
- kõrge vererõhk ja veresuhkru tase
- seedetrakti häired
- depressiooniriskide suurenemine
- südameatakkide tõenäosuse kasv
- põletike suurenemine
- vähenenud viljakus
Stress ja menstruaaltsükkel
Stressihormoonid võivad häirida naise menstruaaltsükli ajal toodetavate suguhormoonide tasakaalu. Hormonaalne tasakaalutus võib mõjutada tsüklit mitmel moel: muuta seda pikemaks, lühemaks, ebaregulaarseks või sootuks ära jääda, põhjustades päris palju lisastressi.
Stress võib süvendada ka PMSi sümptomeid. Võid kogeda tugevamaid krampe ja teravamaid tuju kõikumisi. Kortisool mõjutab söögiisu, mistõttu võib stress koos PMSiga panna sind näljatunnet rohkem tundma ning ihkama just magusaid ja rasvaseid toite.
COVID-19 pandeemia mõjutab meid kõiki. Selle uue ja potentsiaalselt ohtliku viiruse levik on olnud stressirohke sündmus. Paljud naised on teatanud muutustest oma tsüklis pandeemia ajal.
Rasedus, imetamine ja stress
Raseduse ajal kogeb naise keha palju muutusi – nii füüsilisi kui ka vaimseid. See kõik põhjustab juba iseenesest teatavat stressi, mida võimendab igapäevaste toimetuste ja väikese inimese maailma toomisega kaasnev ettevalmistus. Kuigi keha on valmis toime tulema lühiajalise stressiga, mis rasedusele tõenäoliselt mõju ei avalda, võib krooniline stress esile kutsuda enneaegset sünnitust ning rasketel juhtudel kahjustada lapse arengut.
Lootemull kaitseb ja ümbritseb loodet üsas. Kui amnionivedelikus on krooniliselt kõrge kortisoolitase, võib see viia enneaegse sünni või kaasasündinud väärarenguteni. Zürichi Ülikooli uuring näitas, et kui rase naine kogeb pidevat stressi, on suurem tõenäosus, et tema lapsel tekivad hilisemas elus tähelepanuhäire (ADHD) ja südame-veresoonkonna haigused.
Stress on seotud ka rindapiima koostise muutumise ja piimatekke vähenemisega. Uuringud on näidanud, et rinnaga toidetud imikute veres on rohkem kortisooli kui rinnapiimaasendajat saanud imikutel. See viitab, et kortisool kandub rinnapiima kaudu edasi. Laste püsivalt kõrge kortisoolitase võib tõsta eluaegset stressitaset, põhjustades kõrget vererõhku ja kiiret südamerütmi.
Stress ja seksuaalsus
Kohustused tööl ja kodus kipuvad elu üle võtma. Kui on raske aeg, jääb seks sageli esimesena tagaplaanile. See ei tulene alati pelgalt stressist tingitud väsimusest – kõrge kortisoolitaseme kõrvalnähtuseks ongi langenud libiido. Paljud, kes kogevad palju stressi, on ka suuremas depressiooniriskis. Depressiooni ravimid võivad samuti mõjutada sinu seksuaalset soovi.
Nagu juba mainitud, ajab stress hormoonid sassi. Ärevus viib energia, pannes sind vähem huvi tundma seksi vastu. Lisaks on pinges kehal raskem lõdvestuda ning stress võib põhjustada „kuivi perioode”, mille käigus loomuliku libestuse teke väheneb, muutes seksi vähem nauditavaks.
Nagu paljudel teemadel, mis puudutavad seksuaalsust, pole probleem ega lahendus sirgjooneline. Ent kohustuste vähendamine ja piisav uni on head kohad, kust alustada.
Stressiga toimetulek
Stress ei pea sinu elu üle valitsema. On mitmeid lihtsaid viise, kuidas ennast paremini tunda. Tervis, sh seksuaalne, ei tähenda ainult haiguste puudumist, vaid heaolutunnet. Alljärgnevalt mõned meetodid, mis võivad aidata stressirohketes olukordades hakkama saada.
Piira ärritajaid
Leia vaikne koht, istu maha ja mõtle, mis sind pingesse ajab ja miks? Mis paneb su südame kiiremini põksuma ja kõhu keerama? Avalik esinemine? Sotsiaalsed üritused? Halvad uudised majandusolukorrast? Pea meeles, et sa ei saa kontrollida seda, mis maailmas toimub, kuid enda heaolu eest vastutad just sina ise. Stressiallikate eemaldamine elust võib pakkuda kohest leevendust.
Näiteks, kui halvad uudised sind mõjutavad, blokeeri uudistelehed või määra aeg, mil kõik seadmed välja lülitad. On palju tegevusi, millega saad asendada pealkirjade lugemise või Facebookis kerimise – ilmselt tuleb sulgi kohe mõni hea idee pähe.
Kui sinu stressiallikaks on sotsiaalsed olukorrad – võta rahulikult. Sotsiaalse ärevusega inimesed tunnevad, justkui kõik jälgiks ja hindaks neid pidevalt, kuid tegelikult on enamus inimestel rohkem iseenda kui sinu pärast muret. Päevikupidamine võib aidata tuvastada olukordi, mis sinus stressi tekitavad. Kui oled oma päästikud tuvastanud, saad kas neid vältida või leida proaktiivseid toimetulekuviise.
Loo tervislik toitumine
Kortisool suurendab söögiisu, mistõttu ihkamegi lohutustoite. Pärast pikka tööpäeva ei taha keegi tavaliselt salatit. Inimesed, kellel on stress, kipuvad sageli võitlema ka kaalutõusu ja kehva tervisega. Stress võib viia alkoholi, sigarettide või narkootikumide poole. Oluline on meeles pidada, et nii ergutid kui ka depressandid võivad küll pakkuda ajutist leevendust, kuid pikemas perspektiivis vähendavad võimet stressiga toime tulla.
Tervislik ja toitainerikas toidulaud parandab sinu võimekust eluraskustega toime tulla. Stressi leevendavad toidud on näiteks avokaadod, rasvased kalad, pähklid, tsitruselised ja tume šokolaad. Avokaadod ja rasvased kalad, nagu lõhe, sisaldavad Omega-3 rasvhappeid, mis tõstavad meeleolu ja aitavad hormonaalset tasakaalu hoida. Tsitrused on rikkad C-vitamiini poolest, mis toetab immuunsüsteemi.
Liiguta oma keha
Füüsiline liikumine aitab mõtteid selgeks saada ning parandab lisaks närvisüsteemi tööd, tõstes kehalist jõudu ja energiataset. Liikudes vabaneb ajus nn õnnehormoone, nagu serotoniin ja dopamiin.
Krooniliselt kõrge kortisoolitase kurnab vaimset tervist ning suurendab depressiooni ja ärevushäirete riski. Serotoniini ja dopamiini tootmist suurendavad tegevused aitavad kortisoolitaset alandada ning enesetunnet parandada.
Ära karda abi küsida
Füüsiline tervis on ainult üks osa enese eest hoolitsemisest. Kui stress võtab elu üle ning igapäevased ülesanded muutuvad aina raskemaks, on aeg abi küsida. Sõbrad ja perekond võivad pakkuda tuge, kuid professionaalse nõustaja poole pöördumises pole mingit häbi – just selleks nad ongi olemas.
Meie reaktsioonid teatud olukordadele võivad pärineda varasemast traumast. Sügavamate haavadega tegeledes saad stressi vähendada ning hakata looma tervislikumaid harjumusi. Seda on lihtsam öelda kui teha ja see nõuab aega, kuid on igati vaeva väärt.
Naudi lõõgastavat massaaži
Kui su kael ja õlad on arvuti taga istumisest pinges või lihased füüsilisest tööst väsinud, kingi endale spaakülastus või palu partneril sind õrnalt masseerida. Massaaž aitab mitte ainult pinget ja stressi maandada, vaid ka lähedust suurendada. Ka üks lihtne seljamassaaž aitab pingeid vähendada ja kortisoolitaset langetada.
Kindlusta regulaarne unegraafik
Stress põhjustab sageli unetust ja muid unega seotud probleeme, kuid uni on stressiga toimetulekul ülivajalik. Aita ennast – loo rutiin, et keha teaks, millal saab puhata ja ennast laadida.
Proovi teadveloleku- ehk mindfulness-tehnikaid
Teadveloleku praktikad nagu meditatsioon, teadlik hingamine ja jooga avaldavad stressijuhtimisele ja emotsionaalsele stabiilsusele imelist mõju. Ka lihtne 5-minutiline teadlik hingamine aitab stressiga toime tulla.
Teadveloleku võtted võivad aidata sul ka seksi ajal paremini lõõgastuda, et saaksid kasu ja naudingut tundlikumalt kogeda. Tantrajooga pakub vajalikku harjutuskava seksuaalse naudingu suurendamiseks.
Maailmas toimub alati rohkem, kui ükski inimene suudab hoomata. Oluline on teha vahet sellel, mida sa saad mõjutada ja millel pole sul mingit kontrolli. Me peame hoolitsema enda eest, enne kui saame aidata teisi, ning lähedaste toetus on rasketel aegadel suureks abiks.
Naiste seksuaalne ja reproduktiivtervis on oluline mitte ainult igaühele endale, vaid ka laste ja perede heaolule. Pööra tähelepanu tegevustele, mis annavad sulle jõudu ja rõõmu – see mõjub hästi nii sulle kui maailmale.
Saad oma menstruatsioonitsüklit jälgida WomanLog äpiga. Laadi WomanLog alla:
