Uus! Logi sisse, et hallata oma kontot, vaadata andmeid, alla laadida aruandeid (PDF/CSV) ja vaadata varukoopiaid. Logi siit sisse!
Jaga seda artiklit:

Abstsesside mõistmine: levinumad tüübid, ennetamine ja ravi

Kui sul on kunagi olnud abstsess nahal, igemetes või mujal kehas (või selle sees), tead, kui ohtlik ja valulik see võib olla. Kuna abstsess võib välja näha nagu vistrik või furunkel, võib tekkida kiusatus seda pigistada või katki teha. Kuid enne, kui seda teed, loe see artikkel, et teada saada, kuidas abstsessi ohutult käsitleda ja miks ei tohi seda ise kunagi pigistada.

Levinumad abstsessi tüübid, ennetus ja ravi — ülevaade erinevatest abstsessitüüpidest ja ennetusvõimalustest.

Abstsessid tekivad siis, kui sinu immuunsüsteem võitleb viiruse, bakteri või seene põhjustatud infektsiooniga, mis on kehasse sattunud haava, sissekasvanud karva või muu kahjustatud koe kaudu. Immuunsüsteem töötab infektsiooni tõrjumiseks ning selle käigus sureb osa koest, moodustades põletikulise koe keskele väikese mäda täis õõnsuse.

Nagu furunkel, mis on tavaliselt seotud nakatunud karvanääpsuga, on ka abstsess nakatunud koe õõnsus, mis võib tekkida keha mistahes piirkonda – nii sees- kui välispidiselt. Abstsess on tavaliselt suurem ja sügavam kui furunkel ning hooletul käsitlemisel võivad infektsioon edasi levida. Väike furunkel (>1 cm/0,5 tolli) võib ise paraneda, kuid segamisel võib kasvada suureks abstsessiks. Kui seda pigistada või suruda, võib infektsioon jõuda sügavamatesse kudedesse ning isegi vereringesse sattuda. Seetõttu ei tasu furunklit või abstsessi ise katki teha, vaid see tuleb jätta meditsiinitöötaja hooleks, kes teeb vajadusel korrektselt I&D (lõikus ja äravool).

Kuidas abstsess välja näeb?

Abstsessi välimus sõltub sellest, kus see areneb. Tavaliselt näeb see välja kui tundlik, põletikuline, roosakas kuni punane, pingul, vetruv ning survel valulik moodustis. Mäda koosneb surnud rakkudest, bakteritest ja prahist, mis asub abstsessi keskel. Immuunsüsteemi võitlus infektsiooniga tapab veelgi rakke, tekitades rohkem mäda, mis suurendab surve all olevaid kudesid ja põletikku nende ümber.

Mõnikord "küpseneb" abstsess – moodustab valge täpi pinnale; see võib eksitada arvama, et tegu on tavalise valge vistrikuga. Kuigi osa mäda on naha ülemises kihis, võib pinnast allpool peituda veelgi rohkem mäda, baktereid ja prahi.

Miks tekib abstsess?

Abstsess moodustub tavaliselt siis, kui naha pinnal elavad bakterid pääsevad kehasse lõikehaava või muu koekahjustuse kaudu ja moodustub kinnine mädaõõs. Abstsessid võivad tekkida ka karvanääpsude ja rasunäärmete ümber, mis on loomulikud avad nahas, kuid võivad ummistuda. Levinum süüdlane on Staphylococcus aureus bakter, aga ka mõned parasiidid, viirused ja seenhaigused võivad põhjustada abstsesside teket. Kui immuunsüsteem on nõrgenenud, võib ka väike vigastus muutuda infektsiooniks.

Abstsessi teke on tõenäolisem siis, kui immuunkaitse on nõrk või kahjustunud. Riskirühma kuuluvad inimesed vähi, diabeedi, HIV, sirprakulise aneemia, Crohni tõve, haavandilise koliidi ja perifeersete veresoonkonna haigustega ning need, kes kasutavad pikaajaliselt steroide või keemiaravi, on saanud tõsiseid põletusi või raskelt traumeeritud, samuti alkohoolikud ja süstivate narkootikumide tarvitajad. Lisategurid on rasvumine, halb vereringe, kehv hügieen, must keskkond ning kokkupuude teatud nahainfektsioonidega.

Abstsessi tüübid

Abstsessid võivad tekkida kõikjal kehas, kuid enamasti leitakse neid nahal, hammastes ja igemetes, suguelunditel ja mõnikord ka keha sees.

Nahaabstsess

Kõige tavalisem abstsessi tüüp on nahaabstsess, sest nahk on esimene kaitseliin ja puutub kõige enam kokku kahjustustega. Abstsess võib tekkida ükskõik kuhu, aga sagedamini esineb neid kaenlaalustes, kubemes, seljal, tuharatel ja muudes piirkondades, mis kipuvad palju higistama või muutuvad kiiresti rasuseks.

Kui nahal olevat abstsessi ei ravita, võib see areneda gangreeniks. Kui sul on diabeet või mõni muu vereringet takistav haigus, ole eriti ettevaatlik, sest nendel juhtudel on gangreeni tekkerisk suurem.

Kuidas ravida naha abstsessi?

Keemist või väikest (<1 cm ehk 0,5 tolli läbimõõduga) abstsessi saab soodustada "küpsemist" ja iseeneslikku avanemist soojade kompressidega või soojenduspadjaga. Aseta steriilne marli kuumutusallika ja haige piirkonna vahele ning hoia soojust 10–20 minutit korraga, 2–4 korda päevas kuni kahe nädala jooksul. See võib abstsessil aidata ise avaneda ja tühjeneda. Kui see juhtub, puhasta piirkond vee ja seebiga ning kata puhta sidemega.

Astmeliselt juhitud õpetus naha abstsessi raviks, sealhulgas tõhusad meetodid ja olulised kaalutlused

Ära ürita pigistada seda nagu vistrikku, sest nii võid infektsiooni tahtmatult levitada. Kui kasutad abstsessi avamiseks nõela või muud teravat eset, võid vigastada veresoont ning põhjustada veremürgistust (sepsist), kuna infektsioon satub vereringesse.

Kui abstsess ei parane kahe nädala jooksul või läheb hoopis hullemaks, otsi arsti abi. Hoiatusmärgid on abstsess, mis on suurem kui 1 cm või kasvab edasi, palavik või punased jooned nahaalustes kudedes, mis võivad viidata infektsiooni levikule. Kui oled immuunpuudulik, pöördu kindlasti arsti poole.

Arst viib läbi I&D protseduuri ehk teeb väikese sisselõike, tühjendab abstsessi ja määrab tõenäoliselt antibiootikumikuuri infektsiooni eemaldamiseks ning antibakteriaalse salvi haava pinnale kandmiseks.

Kuidas ennetada naha abstsessi?

Nahaabstsessi ennetamiseks hoia kinni heast isiklikust hügieenist. Pese alati pärast higistamist või kui nahk muutub kiiresti rasvaseks. Kanna laiu, looduslikest materjalidest (nt puuvill või lina) rõivaid, mis lasevad higil kiiremini aurustuda. Kui kalduvus on saada abstsesse sissekasvanud karvade tõttu pärast raseerimist, proovi pehmet trimmimist või laserepilatsiooni, et kehakaarvu paremini hallata.

Hambabstsess

Hambabstsessid võivad tekkida igemetel, hammaste sees või hammast hoidvas luus. Bakterid pääsevad sisse hamba ja igeme vahelt või paljunevad hamba pehmes sisus. Sel juhul võid tunda järgmisi sümptomeid:

  • tuikav valu
  • haige piirkonna paistetus
  • puudutamisel tundlikkus
  • palavik
  • halb maitse ja lõhn suus

Hambabstsess vajab kiiret hambaarsti sekkumist. See ei parane iseenesest ja tuleb professionaalselt avada ning tühjendada. Kui ootad liiga kaua, võib hamba närv kahjustuda või hävida, blokeerides verevoolu hambasse ning põhjustades selle väljalangemise. Kui närv on kahjustunud, võib valu korraks kaduda, kuid ravimata abstsess levib ümbritsevasse koesse ja võib põhjustada tõsisema infektsiooni.

Advertisement


Sõltuvalt abstsessi asukohast avab hambaarst selle väikese lõikega, teeb juureravi või eemaldab raskematel juhtudel kahjustatud koe kirurgiliselt. Pärast abstsessi eemaldamist läheb vaja antibiootikumikuuri ja spetsiaalset antiseptikut sisaldavat suuloputusvahendit uue infektsiooni vältimiseks.

Kuidas ennetada hambabstsessi?

Hambabstsessi vältimiseks:

  • hoia head suuhügieeni
  • pese hambaid vähemalt kaks korda päevas ja kasuta hambaniiti
  • käi regulaarselt hambaarsti juures puhastusel ja kontrollis
  • väldi suitsetamist, kuna suitsetajad on vastuvõtlikumad hambabstsessidele ja nendega seotud tüsistustele
  • söö tervislikult ja piira suhkrut, et vältida hambakatu kogunemist


Suguelundite abstsess

Tupemädad ehk keemised tekivad sageli häbememokkade naha voltidesse või häbemel ning on põhjustatud enamasti Staphylococcus aureus bakterist, mis on nahamikrobioomi tavaline osa. Kui aga organism on nõrgenenud ja immuunsüsteem ei tööta korralikult, võib S. aureus probleeme tekitada. Ta pääseb sisse raseerimisel karvanääpsu või rasunäärmesse, eriti kui esineb liigset higistamist ja rasu kogunemist. Tupemäda tundub naha sees väikese valuliku tükina. Enamasti paraneb ise, kuid kui läheb suureks või ei kao kahe nädalaga, tuleb seda arstil avada või tühjendada.

Ka genitaalherpes ning mõned suguhaigused võivad alguses tunduda sarnased – nähes välja nagu väikesed vistrikud, mis võivad eritist (kollast mäda) erituda, kuid herpes villikesed jäävad väiksemaks ja tekivad tavaliselt kobaratena. Kui tekkinud haavandite osas on kahtlus, pöördu arsti poole.

Kuidas ravida ja ennetada tupemäda?

Võid proovida soojade kompresside meetodit, et soodustada keemise iseeneslikku taandumist, kuid kui see ei parane või läheb hullemaks, pöördu arsti poole.

Enneta tupemäda hoides intiimhügieeni, kandes hingavast looduslikust materjalist laiu aluspükse ning vältides riiete ja rätikute jagamist teistega, kuna tupemäda on nakkav.

Kehasisesed abstsessid

Sisemised abstsessid on harvemad kui välised, kuid oluliselt tõsisemad ning võivad olla eluohtlikud.

Sisemine abstsess võib areneda näiteks:

  • kõhuorganites nagu kopsud, neerud, maks jne.
  • seljaajus
  • ajus

Seda juhtub sagedamini pärast operatsiooni, traumat või viirusliku, bakteriaalse või seeninfektsiooni korral lähedalasuvates kudedes. Sisemisi abstsesse on kahjuks märksa keerulisem märgata kui naha all tükikesi.

Sisemiste abstsesside sümptomid sõltuvad asukohast. Kõhuõõne abstsess võib põhjustada palavikku, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, hingamisraskusi ja pidevat köha; seljaaju abstsess võib anda palaviku, seljavalu ja neuroloogilisi kaebusi; ajuabstsess võib põhjustada peavalu, nägemishäireid, segadust ja muid kognitiivseid raskusi.

Ajuabstsess ehk koljusisene infektsioon on väga ohtlik abstsessi tüüp. Kahjuks on viimastel aastatel ajuabstsesse eriti lastel rohkem esinenud, arvatavasti tänu kõrva- ja hingamisteede infektsioonide levikule, mis võivad levida ajju.

Kuidas ravida sisemisi abstsesse?

Kõik siseabstsessid nõuavad kohest meditsiinilist tähelepanu, sest ravimata võivad need põhjustada edasist infektsiooni ja kahjustada organeid, närve või aju.

Ravi sõltub asukohast, kuid enamasti kirjutatakse infektsiooni kontrolli alla saamiseks välja antibiootikumid. Vajalik võib olla ka väike operatsioon abstsessi tühjendamiseks ja kahjustatud koe eemaldamiseks.

Siseorganite, seljaaju või aju abstsessi on keeruline ennetada, aga enda eest hea hoolitsemine ja arstisoovituste järgimine pärast operatsiooni, traumat või haiguse ajal aitab palju. Varaste sümptomite märkamisel saad kiiresti ravi, vältides tõsisemaid tüsistusi.

Kas abstsess võib ise paraneda?

Väikesed abstsessid nahal või tupes võivad paraneda iseenesest või soojade kompressidega. Suuremad abstsessid või need, mis kaasnevad palaviku või punaste triipudega, nõuavad arstiabi.

Hamba- ja sisemised abstsessid harilikult ise ei parane ning vajavad kiiret arstiabi. Kui abstsess lõhkeb, võib ta levitada infektsiooni ümbritsevasse koesse ja vereringesse, põhjustades palju ohtlikumaid tüsistusi.

Miks mul abstsessid pidevalt tekivad?

Abstsesse põhjustavad mitmed tegurid. Peamine põhjus on nõrgenenud immuunsüsteem, kuid nahaabstsessid võivad areneda ka halva hügieeni, nüri raseerimistera või muu välistrauma tagajärjel. Kui sul tekib regulaarselt abstsesse, pöördu arsti poole, et selgitada välja põhjus.

Lõpusõnad

Kuigi abstsess ei pruugi tunduda tõsine, võib see põhjustada raskeid tagajärgi. Kui märkad abstsessi oma keha mis tahes piirkonnas, pöördu kindlasti arsti poole, et vältida infektsiooni süvenemist.

Laadi WomanLog alla juba täna:

Laadi alla App Store’ist

Hangi Google Playst

Jaga seda artiklit:
https://www.verywellhealth.com/draining-an-abscess-1124138
https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22876-abscess
https://healthnews.com/news/brain-abscess-cases-increased-among-children-in-2022-23/
https://www.hopkinsmedicine.org/health/conditions-and-diseases/intraabdominal-abscess
https://www.hopkinsmedicine.org/health/conditions-and-diseases/cerebral-abscess
https://www.webmd.com/a-to-z-guides/abscess
Advertisement


Meie haistmismeel on oluline nii tervisele kui ka heaolule. See aitab valida tervislikku toitu, tõstab isu ja hoiatab meid kahjulike või riknenud toodete eest. Võime lõhnu tajuda aitab meil orienteeruda keskkonnas, pannes tähele ohtusid, nagu gaasileke, suits ja tuli või niiskus seintes. Kuid haistmismeel annab meile ka palju peenemaid ja sügavamaid signaale, mis mõjutavad meie romantilisi suhteid, sotsiaalseid suhtlusi ja suhtumist teistesse inimestesse.
Kas oled kunagi mõelnud, et õhk, mida hingad, või pannid, mida toiduvalmistamiseks kasutad, võivad panna su sisesekretsioonisüsteemi segi pöörama? Iga päev puutume kokku loendamatute keskkonnamürkidega, mis võivad mõjutada viljakust, menstruatsioonitsüklit, ainevahetust ja immuunsüsteemi. Selles artiklis saad teada, mis on sisesekretsioonisüsteemi häirijad ning kuidas oma kokkupuudet piirata, valides teadlikumalt jätkusuutlikumaid ja looduslikumaid alternatiive.
Diabeet on eluohtlik terviseseisund, mis mõjutab miljoneid inimesi üle kogu maailma. Need meist, kes elavad diabeediga, ei suuda kas ise piisavalt insuliini toota või ei suuda seda kehas edukalt kasutada. Insuliin on hormoon, mis võimaldab meie rakkudel imada veres leiduvat glükoosi ja muuta see energiaks. Diabeedi diagnoosimine endal või lähedasel võib olla hirmutav, kuid seda seisundit on võimalik edukalt hallata ning elada täisväärtuslikku elu.