Nähtamatu, kuid tõeline: fibromüalgia ja kroonilise väsimuse sündroom
Kuigi olukord on hakanud paranema, jäetakse naiste tervisemured, nagu valu ja väsimus, ikka veel liiga sageli tähelepanuta või naeruvääristatakse neid. Ükskõik, mida ühiskond ütleb, ei tohiks need tunded olla igapäevaelu osa. Kaks kroonilist seisundit, mis võivad olla püsiva valu ja väsimuse põhjuseks, kui muid haigusi pole, on fibromüalgia ja kroonilise väsimuse sündroom.
Tegemist on kahe erineva seisundiga, kuigi need võivad vahel esineda samaaegselt. Fibromüalgia iseloomulikuks tunnuseks on laialdane, seletamatu valu kogu kehas, samas kui kroonilise väsimuse sündroom, nagu nimigi viitab, tekitab ülemäärast kurnatust. Seisundid on sarnased selles mõttes, et need on mõlemad raskesti hoomatavad – kaebused on hägusad, püsivad ning neil puudub selge põhjus – ning neid diagnoositakse naissoost patsientidel oluliselt sagedamini kui meestel.
Valu ja väsimus on väga levinud sümptomid, mis kaasnevad enamike terviseseisunditega alates tavalisest stressist kuni eluohtliku vähini. Kui sümptom muutub krooniliseks, püsib valuaisting kehas ka pärast füüsilise vigastuse paranemist. Kuid see ei tähenda, et „kõik on ainult peas“.
Nii tänapäeva meditsiini kui ka holistiliste praktikute kogemus kinnitab, et need mõnevõrra „tühised“ sümptomid võivad olla väga keerukad. Kui need kestavad pikalt ja segavad igapäevast elu, pole olemas lihtsalt „valu“ või lihtsalt „väsimust“. Ja halb enesetunne ei ole kindlasti „lihtsalt naise olemisega kaasnev paratamatus“. Liiga sageli omistatakse sellised sümptomid lihtsalt PMS-ile ning seda ei uurita rohkem.
Oleme kirjutanud erinevatest valudest ja väsimusest ning mitmest seisundist, mis neid sümptome põhjustada võivad. Ebamugavus on sinu keha viis öelda, et miski on viltu ja vajab tähelepanu, et sa tunneksid end taas hästi.
Kroonilise valu ja väsimuse korral on veretesti tegemine hädavajalik. Tulemused näitavad, milliseid täiendavaid uuringuid tuleks teha, et välistada teised haigused ja välised tegurid. Kui põhjust aja jooksul siiski ei leita, võivad mõned arstid kaebused kõrvale jätta. Kui aga tunned end jätkuvalt halvasti, hoolimata sümptomite hõredusest, tasub jätkata lahenduste otsimist ja püüdma parandada oma elukvaliteeti.
Fibromüalgia ja kroonilise väsimuse sündroom on suhteliselt hiljutised avastused. Kroonilist väsimuse sündroomi kirjeldati esmakordselt 1980ndate lõpus, fibromüalgiat aga 1990ndatel. Mõlemad seisundid on endiselt mõneti vaieldavad – mitte kõik arstid ei nõustu nende tunnuste ega isegi eksisteerimisega. Ometi mõjub pikaajaline valu ja väsimus tugevalt naise heaolule. Hea uudis on, et patsiendi enda kirjeldatud sümptomid on muutunud hindamatu olulisusega – alati pole see nii olnud. Kahtlased või isegi negatiivsed testitulemused ei tähenda enam, et patsiendi kogemust ei tohiks kuulata.
Fibromüalgia
Fibromüalgia ehk fibromüalgia sündroom (FMS) on üsna levinud seisund, mille puhul esineb kehapiirkondades laialdast kroonilist valu, ajuhägusus, kehv uni ja üleväsimus ilma selge põhjuseta. Arvatakse, et 2–4% maailma inimestest põevad seda seisundit.
Levinumad fibromüalgia sümptomid on:
- Laiaulatuslik valu, tihti raskesti määratletavates kehapiirkondades
- Lihasjäikus
- Taastava une puudumine, kurnatus
- Kognitiivsed raskused
- Depressioon
- Peavalud
- Lihaskrambid
- Ülitundlikkus külma ja kuumuse suhtes
Valu loetakse laialdaseks, kui see on tuntav nii vasakul kui paremal kehapoolel ning üla- ja alakehas. „Kroonilise laialdase valu“ mõistet kasutatakse vahetavalt ka „fibromüalgia“ mõistega. Puuduvad ühesed diagnoositestid, mille abil fibromüalgiat kindlalt tuvastada, sest see sarnaneb ja kattub paljude teiste haigusseisunditega. Selleks et saada fibromüalgia diagnoos, tuleb patsiendil kirjeldada mitmeid ülaltoodud sümptomeid pikema perioodi vältel.
Fibromüalgia peamiste põhjustena loetakse geneetilisi tegureid ning teatud keskkondlikke või psühholoogilisi päästikuid, näiteks:
- Infektsioon
- Psühholoogiline trauma – traumaatilise sündmuse läbielamine
- Füüsiline trauma, mis muutub krooniliseks valuks
- Krooniline stress
- Elustiilitegurid, nt suitsetamine, ülekaal jm
Kui inimesel on geneetiline eelsoodumus ja lisaks on esinenud mõni piisavalt tõsine terviseprobleem, mis on jäänud ravita, võib haigus välja kujuneda. Uuringud viitavad, et fibromüalgiaga inimestel võib olla tavapärasest tugevam valuaisting ning nende närvivahendajad on „häälestatud“ valu intensiivsemalt kogema.
Fibromüalgia on päriselt eksisteeriv seisund, mis kahjustab oluliselt nii füüsilist kui vaimset heaolu. Sellega kaasnev ajuhägusus („fibrouduks“ kutsutav kogemus) võib olla elukvaliteedile sama laastav kui füüsiline valu.
Fibromüalgia ravi
Kuna haiguse tekkemehhanismid pole veel selged, on hetkel võimalik ravida vaid sümptomeid ennast. Enamikku kroonilisi haigusi ei saa lõplikult välja ravida, kuid sümptomite leevendamine ja üldise tervise tugevdamine võib olla väga tulemuslik.
Fibromüalgia ravi sisaldab:
- Käsimüügi valuvaigistite nagu ibuprofeeni, paratsetamooli, naprokseeni jm kasutamine valu ja põletiku vähendamiseks
- Antidepressantide tarvitamine ajuhäguse leevendamiseks ja une parandamiseks
- Osalemine kognitiiv-käitumisteraapias või muudes psühhoteraapia vormides, mis õpetavad toimetuleku oskusi.
Kroonilise väsimuse sündroom
Nagu fibromüalgiagi, liigub kroonilise väsimuse sündroom osaliselt „hallitsoonis“. Kui inimene kogeb vähemalt kuue kuu vältel tõsist väsimust, mis segab tema igapäevast füüsilist ja vaimset toimetulekut ega parane puhkuse või unega, võib diagnoosiks olla CFS.
Selle seisundi teised nimetused on müalgiline entsefalomüeliit (ME) ja süsteemse aktiivsustalumatuse haigus (SEID). Kroonilise väsimuse sündroomile on iseloomulikud:
- Pikaajaline kurnatus, mis ei leevene une ega puhkusega
- Kognitiivsed raskused
- Erinevat laadi unehäired
- Pearinglus
- Südamekloppimine
Häiritud uni ja püsiv väsimus võivad tuleneda väga erinevatest teguritest – väsimust põhjustab pea iga terviseprobleem, aga ka pingeline elurütm, ebamugav madrats või norskav partner.
Kui siiski esineb tõsine, kuus kuud või kauem kestnud väsimus, isegi piisava une korral (7–8 tundi), ja diagnoosiga ei tuvastata muid haigusi, võib tegemist olla kroonilise väsimuse sündroomiga.
CFS-il puudub selge põhjus. See võib alguse saada pärast vigastust, infektsiooni, traumaatilist kogemust või muul moel. Uurijate arvates on CFS-i põdevatel inimestel geneetiliselt madalam taluvus unepuuduse ning väsimuse suhtes.
Kui sul on diagnoositud CFS või koged pikaajalist kurnatust, suhtu väsimusse nagu sõltlane alkoholisse – isegi väike kogus on liiga palju. Ära ületa oma piire.
Kroonilise väsimuse sündroomi ravi
Kroonilise väsimuse sündroomil on veelgi vähem ravivõimalusi kui fibromüalgial. Väsimus on kõikhaarav sümptom; meie energiavarud on tihedalt seotud kõige sellega, mida teeme, ning magada on vaja iga päev. Täielikult taastavat und ei saavuta meist keegi pidevalt, eriti kui eluaeg ning pereolud sunnivad energiat kulutama ootamatutel hetkedel.
Loo rutiinid, mis aitavad vähendada stressi. Koosta endale võimalikult tervislik päevaplaan ning püüa sellest kinni pidada.
Toida oma keha. Joo piisavalt vett, et püsida kogu päeva hüdreeritud, ning söö tervislikku ja toitvat toitu. Väldi kofeiini, alkoholi ja põletikulisi toiduaineid, mis rikuvad und. Kergenda argitoimetusi sellega, et teed endale mugava ostu- ja toidukava – nii tagad, et keha saab kõik vajaliku.
Palu arstil vajadusel välja kirjutada valu- või ärevusvastaseid ravimeid, et leevendada migreene ning muid unehäiretest tingitud kaebusi, mida krooniline väsimus sageli põhjustab.
Elu olgu aktiivne ja terve, kuid kui põed kroonilist väsimuse sündroomi, tunneta hoolikalt oma praegust taluvuspiiri nii vaimse kui füüsilise koormuse suhtes. Liigne pingutamine võib CFS-i ja sinu seisundi hoopis halvemaks teha.
Elu kroonilise haigusega
Nii fibromüalgia kui kroonilise väsimuse sündroomi sümptomeid on võimalik tõhusalt hallata, kuid see nõuab pühendumist. Elu kroonilise haigusega on eriti raske just seetõttu, et ülejäänud maailmale jääb see võitlus sageli nähtamatuks.
Kroonilise haigusega pole küll ravi, ent võimalik on kohaneda ning edasi elada – kuid see ei tähenda, et elu muutuks lihtsamaks. Mõnele muutub, paljudele mitte.
Naised on ajaloo jooksul pidanud taluma menstruatsioonidega, laste kasvatamise ja kodumajapidamise eest hoolitsemisega kaasnevat valu ja väsimust (peale selle, et töötatakse). Selles mõttes on osa sellest vältimatu, kuid mitte sellisel määral, et peaks kannatama 24/7. Me kõik väärime seda, et meid kuulatakse ning meie sümptomid võetaks tõsiselt.
Liigu samm-sammult. Pane sümptomid kirja, et mõista paremini, mis su kehas ja haigusega toimub. Seejärel hakka tasapisi elustiili muutma, leides lahendusi, mis toovad leevendust. Usalda oma keha märguandeid ning austa tema vajadusi – nii oled paremini valmis igaks väljakutseks, mis sind ees võib oodata.
Saad oma tsüklit jälgida WomanLogiga. Laadi WomanLog kohe alla:
