Paljud meist naudivad aeg-ajalt klaasi alkoholi. Alkoholi tarbimine on olnud keskne osa peaaegu kõigis inimkultuurides alates vähemalt 4000 eKr. Põllumajandusühiskondade areng põhines teravilja kasvatamisel, et teha leiba ja – nagu tõestusmaterjal näitab – valmistada alkoholi. Alkoholi tarvitamine on olnud sotsiaalne tegevus, mida juhivad kohalikud kultuurinormid.
21. sajandil, ülemaailmse pandeemia ajal, on meie suhe alkoholiga muutumas. Mõned meist joovad rohkem ning üha enam joome üksinda, kuna piirangud ja üksildus on suurenenud. Joome, sest naudime selle lõõgastavat ja joovastavat mõju, kuid mis täpsemalt juhtub meie kehaga, kui tarbime alkoholi?
Esimesed kirjalikud allikad tahtlikult kääritatud jookidest pärinevad neoliitikumist, mis algas umbes 10 000 eKr. Ilma eranditeta on kõikidel inimkultuuridel olnud kombeks tarvitada joovastavaid aineid, mille hulgas kõige levinum on alkohol. Ajaloo vältel on seda kasutatud rituaalides, ravimina ja isegi maksevahendina. Paljud alkoholi kasutusviisid on püsinud läbi aegade muutumatuna.
Kõigist meeleolu muutvatest ainetest on alkohol sotsiaalselt kõige vastuvõetavam – kui seda tarvitada mõõdukalt. Kuid seda saab ja sageli ka kuritarvitatakse. Liigne joomine toob kaasa pohmelli, halvimal juhul aga surmajuhtumeid. Alkoholi kuritarvitamine on põhjustanud paljude, nii noorte kui eakate, inimeste surma. Enamikus riikides on alkoholi müüki ja tarbimist reguleerivad seadused, kuid sellest hoolimata on alkoholiga seotud õnnetused ja surmad väga levinud. Paljud palju vähem ohtlikud ained on isegi rangemini reguleeritud või keelatud. Alkoholi mõjude mõistmine aitab meil juhtida oma tarbimist teadlikumalt.
COVID-19 pandeemia on kogu maailmas inimeste elu raskendanud. Paljudes riikides on alkoholi tarbimine tõusnud, koos sõltuvusohu ning muude alkoholist tingitud terviseprobleemidega. Viirus on võtnud paljud elud ja veelgi rohkem inimeste toimetulekuvõimalusi. Karanteen ja isolatsioon mõjutavad meie vaimset tervist. Pole ime, et mõned meist on pöördunud alkoholi poole, et end lohutada. Kuid üksinda joomine võib kiiresti muutuda probleemiks. Jätka lugemist, et saada nõuandeid, kuidas teha häid otsuseid seoses oma suhtumisega alkoholisse.
Mõned joogid nädalas ei tee kehale palju kahju, kuid liigtarvitamine või alkoholi kuritarvitamine võivad su tervisele tõsiselt mõjuda. Suured alkoholi kogused koormavad maksa ja häirivad hormoonide tööd. Kuigi mehed tarbivad üldiselt rohkem alkoholi kui naised, on naiste tolerants alkoholi suhtes madalam ning neil tekib suurema tõenäosusega sõltuvus. Ohutu alkoholi kogus sõltub inimese kehakaalust ja soost. Eksperte teeb murelikuks, et tervisekriis paneb inimesi kasutama alkoholi toimetulekuvahendina, mis võib avaldada pikaajalist negatiivset mõju.
Maks vastutab peamiselt toksiinide vere puhastamise eest. Samuti toodab maks valke, ensüüme ja hormoone, mis aitavad tõrjuda nakkusi. Maks töötleb umbes 90% joogiga saadud alkoholist. Ülejäänud 10% väljutatakse higi, uriini ja väljahingatava õhuga.
Maks suudab töödelda vaid piiratud koguse alkoholi korraga, umbes üks tund ühe alkohoolse joogi kohta. Kui jood liiga palju, hakkab jääkalkohol ringlema veres – see mõjutab südant ja aju, põhjustades joobe. Pikaajaline regulaarne alkoholi tarvitamine kahjustab maksa ja võib viia maksa armistumiseni.
Uuring, kus analüüsiti kerget kuni mõõdukat alkoholi tarvitamist naistel, näitas, et alkoholil on puberteedieas tüdrukutele kahjulik mõju. Samuti häirib see täiskasvanud naiste hormoonitsüklit ning võib raskendada menopausi kogenud või sellele eelnenud naistel. Sama uuring tõi välja, et alkoholitarbimine kahjustab luude tervist ja võib põhjustada arenevas kehas terviseprobleeme.
Alkohol pärsib ka progesterooni tootmist – see on üks peamistest hormoonidest, mis vastutab ovulatsiooni ja terve raseduse eest. Mõõduka kuni tugeva alkoholitarbimisega on seostatud madalat progesterooni taset premenopausis naistel.
Ainult alates 1970. aastatest hakati mõistma, et alkoholi tarvitamine raseduse ajal kahjustab nii ema kui loodet. Varem oli vähe teavet selle kohta, kui ohtlik võib olla alkoholi tarvitamine raseduse ajal. Tänapäeval peetakse paljudes kohtades raseduse ajal joomist sotsiaalselt lubamatuks.
Kui tarvitad alkoholi raseduse ajal, jõuab see läbi platsenta lapseni. Loote maks areneb välja alles hilisemas staadiumis, mistõttu ei suuda loode alkoholi töödelda. Alkohol on eriti ohtlik esimesel trimestril ja võib põhjustada nurisünnituse, enneaegse sünnituse või kaasasündinud puudega lapse. Kui alkoholi tarbitakse ka hilisraseduses, võib see jätta jälje lapse arengule ka pärast sündi. Esimese trimestri järgselt võib liigne alkoholi tarvitamine põhjustada, et laps sünnib alakaalulisena, tekivad füüsilise ja psühholoogilise arengu probleemid.
Mõned allikad väidavad, et väikestes kogustes alkoholi tarvitamine raseduse ajal ei ole ohtlik. Kuid isegi väikeste koguste puhul võivad tekkida ohutegurid; seetõttu on kõige parem raseduse ajal alkoholist üldse loobuda.
Alkohol kandub vereringe kaudu ema rinnapiima. Kuigi mõned uuringud näitavad, et kuni üks tavaline jook päevas ei ohusta imikut, on kõige ohutum rinnaga toitmise ajal alkoholi vältida. Kui otsustad siiski mõnikord juua, on oluline arvestada ajastusega. Pärast üht standardset jooki võib alkohol sisalduda rinnapiimas 2–3 tunni jooksul, jõudes tippkontsentratsioonini 30–60 minuti möödudes peale joomist.
Iga suurem kogus muutub ohtlikuks, sest see võib mõjutada beebi unerežiimi ning põhjustada arenguprobleeme. Üleliigne joomine häirib tõestatult ka rinnapiima eritumist ja selle kestust imetavatel emadel.
Paljud terviseorganisatsioonid soovitavad piirduda mõõduka alkoholikogusega – naistele keskmiselt üks jook päevas, meestele kaks. (Arvesta ka oma kehatüüpi ja suurust.) Liigne joomine ja liigtarbimine põhjustavad luukadu, maksakahjustusi, kroonilist põletikku, seksuaalfunktsiooni häireid ning suurendavad diabeedi ja vähi riski. Isegi mõõdukas joomine võib mõjutada sinu und. See võib aidata kiiresti uinuda ja mõnda aega sügavamat und magada, kuid vähendab REM-une kestust, mis on vajalik õppimiseks, mälu ja meeleolu jaoks; samuti võib sagedamini öösel tualetti vaja minna.
Liigtarbimine võib viia alkoholismi tekkeni. Tänapäeval mõistame, et sõltuvus ei tähenda pelgalt kontrollipuudust või moraalset nõrkust, vaid tekib sageli siis, kui inimese põhivajadused on rahuldamata ning mõni kättesaadav aine leevendab tema sisemist valu – alkohol võib olla viis „ise ravida” stressi või probleemide korral.
Kahjuks tähendab see, et alkohol ei ole kunagi tõeline lahendus, vaid ainult ajutine põgenemine. Sõltuvus on alati palju sügavamate põhjustega. Et alkoholisõltuvusest jagu saada, tuleb tegeleda põhjustega, miks alkoholi poole üldse pöörduti.
Kui tunned, et jood liiga tihti ja oled valmis muutusteks, otsi tuge. Me oleme vaid inimesed ning kuigi keegi teine ei saa meie eest meie probleeme lahendada, ei pea sa olema üksi. Taastumisel on oluline roll kogukonnal, mille tõttu on Anonüümsed Alkohoolikud (AA) olnud nii edukad. AA koosolekud pakuvad turvalist ja hinnanguteta keskkonda, kus liikmed saavad jagada oma valu ja ka rõõmu saavutuste üle. Kui AA ei sobi sulle, proovi mõnd muud varianti – individuaalne nõustamine, grupiteraapia või taastusravi. Eesmärk ei ole lihtsalt joomise lõpetamine, vaid valu allika tervendamine, et seda poleks vaja enam varjata joobega. Toetusrühmad on olemas ka nendele, kelle lähedastel on probleeme sõltuvusega.
Sa ei pea olema alkohoolik, et alkohol võiks su tervist kahjustada. Regulaarne joomine mõjutab tervist vahel ka siis, kui sellel pole muid nähtavaid negatiivseid tagajärgi su elule. Siin on mõned nõuanded, kuidas alkoholi ohutumalt tarbida.
Sinu maks vajab piisavalt glükoosi, et filtreerida toksiine. Söömine enne joomist ei mõjuta küll joodava alkoholi kogust, kuid parandab organismi võimet seda töödelda. Kui suudad ennast siiski üle juua, söö enne magamaminekut midagi – nii imendub alkohol aeglasemalt ja on väiksem tõenäosus raske pohmelli tekkeks.
Alkohol on diureetikum. See tähendab, et kehas tekib rohkem uriini. Sagedase urineerimisega kaotad vett, mineraale ja vitamiine ning keha dehüdreerub. Rohke vee või mineraalaineterikka joogi joomine aitab organismil alkoholiga paremini toime tulla. Kuldreegel: iga alkohoolse joogi kohta üks klaas vett.
Keskkond, kus elame ja viibime, mõjutab tugevalt meie käitumist. Kui sinu seltskonnas on palju joodikuid, võib ka sul tekkida tahtmine rohkem juua. Oma elukeskkonna mõjude mõistmine aitab sul aru saada, mida sa ise tegelikult tahad – ning valida just sulle õige tee.
Alkoholi kasutatakse sageli sotsiaalse suhtlemise hõlbustajana. Joomine lõdvestab ja alandab hinnanguid, muutes suhtlemise lihtsamaks. Samuti tarbitakse alkoholi stressi, leina, depressiooni või ärevuse leevendamiseks. Tähelepanu tuleks pöörata põhjustele, miks sa jood, ning olla enda vastu aus. Kui kasutad alkoholi probleemidega toimetulekuks, alustad tõelist muutust, kui pöörad tähelepanu oma probleemide lahendamisele ja otsid vajaliku toe.
Üks suitsetaja võib hommikukohvi kõrvale alati suitsu ihaldada. Sellist käitumisharjumust nimetatakse käitumuslikuks päästikuks. Need harjumused on igaühel erinevad. Kui soovid alkoholi tarbida vähem, tuvastad ära oma sellise päästiku ning lisa „friktsiooni” – tee alkoholi tarvitamine pisut ebamugavamaks või raskemaks. Näiteks, kui oled harjunud igal õhtul pärast õhtusööki jooma, vii alkohol köögist võimalikult kaugele, et see ei satuks nii lihtsalt kätte. Me kujundame harjumusi korduste kaudu – see aitab neid ka ümber õpida.
Kui tunned, et alkohol võtab su elus liiga suure osa, võid hakata varjama oma tegelikku joomist ka teiste eest. Küsi endalt, mis juhtuks, kui jood kõik oma joogid avalikult?
Oluline on võtta samm tagasi ja jälgida oma suhet alkoholiga ning selle mõju sinu elule. Alkoholisõltuvusse sattumine võib juhtuda märkamatult, eriti stressi ja üksinduse kasvades pandeemia ajal. Lase alkoholil rikastada oma söögielamusi ja ühiskondlikku suhtlemist, kuid ära lase sellel kahjustada oma tervist ja heaolu.
Saad oma tsüklit WomanLogi abil jälgida. Laadi WomanLog alla: