Heinapalavik ja allergiad
Atsihh! Salapärane aevastamine, nohu, sügelevad ja vesised silmad ning üldine sügelus ja ebamugavustunne… Kas see tundub tuttav? Allergiad võivad olla väga tüütud ja avalduda mitmel erineval viisil, kuid neid on võimalik kontrolli all hoida.
Kuigi heinapalavik ja allergiad on levinud probleemid, jäävad need sageli diagnoosimata ning nende kohta levib endiselt palju väärarusaamu. Mõned inimesed usuvad, et allergiad—eriti „kerge“ hooajaline allergia—ei ole piisavalt tõsised, et nende pärast muretseda, kuid tegelikkuses mõjutab iga allergiline reaktsioon sinu keha ja vajab vastavat tähelepanu ning ravi.
Mis on allergia?
Praktiliselt iga aine, sõltumata selle kahjutusest, võib põhjustada allergilist reaktsiooni, kui organism selle vastu tundlikkuse kujundab. Organism hakkab muidu ohutut ainet ohuks pidama ja käivitab tugeva immuunvastuse, et kaitsta ennast. Hinnanguliselt kogeb umbes 20% inimestest elu jooksul allergiat ja kunagi ei või teada, millal see võib tekkida!
Kui kokku puutud allergeeniga, mida sinu immuunsüsteem peab ohuks, reageerib keha vabastades histamiine ja muid põletikumediaatoreid. Just see immuunvastus põhjustab allergilise reaktsiooni tüüpilisi sümptomeid.
Levinumad allergeenid on:
- õietolm
- tolmulestad
- loomakarv ja -nahk (loomade kõõm)
- teatud toidud, näiteks maapähklid, karbid või munad
- putukamürk, näiteks mesilase- või sääsehammustused
- teatud ravimid, näiteks penitsilliin või aspiriin
- mitmed erinevad ained elukeskkonnas, nagu hallitusseente eosed
Allergiad võivad mõjutada erinevaid kehapiirkondi — põhjustada näiteks allergilist riniiti hingamisteedes, nõgeslöövet või ekseemi nahal või seedetrakti sümptomeid. Sümptomid erinevad sõltuvalt allergeenist ja inimese tundlikkusest. Kergemad kuni mõõdukad reaktsioonid hõlmavad aevastamist, nohu või kinnist nina, köhimist või vilistavat hingamist, sügelevaid ning vesiseid silmi, naha sügelust ja löövet, iiveldust ja oksendamist ning kõhulahtisust.
Tõsine allergiline reaktsioon võib põhjustada anafülaksiat, mis on eluohtlik ja vajab kohest arstiabi. Tunnusteks on kurgu või keele turse, hingamisraskused, kiire pulss, pearinglus ja teadvusekaotus. Esmane ravi on epinefriini süst. Paljud allergiale kalduvad inimesed kannavad epinefriini autoinjektorit ehk epipeni. Sellegipoolest on tungivalt soovituslik täiendav arstiabi, vajadusel veenisisene vedelikuravi ning antihistamiinid või steroidid. Umbes 2% inimestest kogeb elu jooksul vähemalt üht sellist episoodi, kuid valdavalt jäädakse ellu, kui ravi saadakse kiiresti.
Mis on heinapalavik?
Heinapalavik, tuntud ka kui allergiline riniit, on sagedane seisund, mis mõjutab ninaõõnt ehk siinuseid. Sellele on iseloomulik nina ja silmade limaskestade ärritus ja põletik, mille tagajärjel tekivad aevastamine, nohu või kinni nina ning sügelevad ja vesised silmad.
Heinapalaviku peamiseks vallandajaks on kokkupuude puude ja rohu õietolmu või teiste keskkonnas levivate väikeste osakestega.
Kas heinapalavik on allergia?
Jah, heinapalavik on üks allergia vorme, mis mõjutab peamiselt nina ja silmi. Sümptomite raskusaste võib olla erinev ning need võivad olla hooajalised või aastaringsed, olenevalt individuaalsest tundlikkusest ja konkreetsetest allergeenidest. Heinapalavik on enamasti kerge kuid püsiva kuluga, olles ebameeldiv, kuid harva eluohtlik—nagu tavalise külmetuse sümptomid. Hingamisteede haigustega, näiteks astmaga inimesed on heinapalaviku suhtes eriti tundlikud.
Millised allergeenid põhjustavad heinapalavikku?
Heinapalaviku vallandajateks on tavaliselt keskkonnas levivad väikesed osakesed.
Õietolm puudelt ja rohtudelt on kõige sagedasem hooajalise heinapalaviku põhjus, andes seisundile ka nime. Erinevate taimede õietolm on õhus eri aastaaegadel. Näiteks puud tolmlevad kevadel, erinevad rohud—millest tehakse heina—suvel ning ambroosia on sügiseste õietolmuallergiate peamine põhjustaja.
Levinumad allergeenid, mis võivad põhjustada püsivat, aastaringset heinapalavikku, on:
Mikroskoopilised tolmulestad, kes elavad voodipesus, polstrites, vaipkattes ja mujal koduinterjööris. Nende väljaheited ja kehaosad võivad mõnel inimesel allergiat vallandada.
Hallitusseente eosed võivad leiduda nii sees kui väljas, eriti niisketes ja niisketes tingimustes.
Loomade kõõm — pisikesed naha- ja karvakaalud kassidelt, koertelt ja teistelt loomadelt ning nende sülje ja teiste kehavedelike valgud võivad samuti allergilist reaktsiooni esile kutsuda. Papagoid on eriti tugeva allergeensusega loomad.
Heinapalavikku võivad põhjustada ka mitmesugused muud allergeenid, mida siin loetletud ei ole.
(Liigse) hügieeni hüpotees
Meditsiiniringkondades on levinud arusaam, et varane kokkupuude mustuse, pisikute, mikroorganismide ja parasiitidega „treenib“ immuunsüsteemi ja võib kaitsta allergiate eest. Allergiate ning autoimmuunhaiguste esinemissagedus on viimase saja aasta jooksul hüppeliselt tõusnud ja seda eriti arenenud riikides. Kuigi see teooria pole kõigi poolt aktsepteeritud ning osa mehhanisme on vaidluse all, viitavad mitmed tõendid sellele, et isiklik hügieen on tervisele tähtis, aga liialt steriilne eluviis võib tegelikult kahjustav olla.
Kuidas heinapalavikust vabaneda?
Kahjuks ei ole hetkel teadaolevat ravi heinapalaviku vastu. Lihtsaim viis oleks päästjat ehk allergeeni vältida. Paraku, erinevalt toiduallergiast, kus päästja saab selgelt tuvastada ja menüüst eemaldada, on keskkonnaallergia põhjustajate täielik vältimine peaaegu võimatu. Siiski on mitmeid võimalusi sümptomite leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Isegi kui täielik vältimine ei ole realistlik, võib kokkupuute vähendamine allergeenidega oluliselt sümptomeid kergendada.
Pollen-tundlikel inimestel tähendab see näiteks viibimist siseruumides õietolmu rohkel ajal, tavaliselt varahommikul ja tuulistel päevadel, mil vastava taime õietolm on õhus. Ilmaennustused sisaldavad vahel eraldi õietolmu tasemeid allergikutele. Hoia aknad suletuna ja kasuta HEPA-filtri (kõrge efektiivsusega osakeste filter) õhupuhastit konditsioneeri või õhuniisuti sees, et vähendada tolmu ja allergeenide hulka ruumis. Tolmulestade allergikutele on oluline sagedane voodipesu pesemine, vaipade ning pehme mööbli tolmuimejaga puhastamine ja üldiselt tolmu ning loomade karva kogunemise vähendamine kodus. Väärt kaaluda on HEPA-filtriga õhupuhastit või tolmuimejat. Samuti tuleb meeles pidada, et tugevad puhastusained, lõhnastatud tooted ja kuiv õhk võivad sümptomeid süvendada.
Allergiaravimid
Paljudele võivad ravimid olla tõhusaks abiks allergiasümptomite ravis. Ravimite kättesaadavus ja eelistused erinevad riigiti. Levinumad allergiaravimid on:
Antihistamiinikumid
Antihistamiinid on tavakasutuses enne kõike kiireks leevenduseks aevastamise, sügeluse, nohu ja sügelevate silmade korral. Histamiin on üks immuunvastuse võtmehormoone; see muudab kapillaaride seinad valgete vereliblede jaoks läbitavaks, et need saaksid patogeenidega võidelda. Kahjuks võimaldab sama mehhanism ka vedeliku lekkimist kapillaaridest ning põhjustab klassikalisi allergiasümptomeid: nohu ja vesised silmad.
Esimese põlvkonna antihistamiinikumid, nagu difenhüdramiin (Benadryl), klorfeniramiin (Chlor-Trimeton) ja hüdroksüsiin (Atarax), on tõhusad, kuid põhjustavad tihti unisust ning neid välditakse päevasel ajal. Need ravimid läbivad vere-aju barjääri, mõjutades histamiini kui neurotransmitteri rollis, aidates reguleerida une-ärkveloleku tsüklit—seepärast mõjub Benadryl uimastavalt.
Uuemad, teise põlvkonna antihistamiinikumid, nagu tsetirisiin (Zyrtec), loratadiin (Claritin), feksofenadiin (Allegra) ja desloratadiin (Clarinex), ei läbi vere-aju barjääri ja sobivad paremini päevasel ajal tarvitamiseks, sest ei põhjusta üldjuhul unisust.
Ninakortikosteroidid
Ninaspreidena kasutatavad kortikosteroidid on põletikuvastase toimega, aitavad vähendada limaskesta põletikku ja leevendada kinnise nina, nohu ning aevastamise sümptomeid regulaarsel kasutamisel. Need on saadaval retsepti alusel, kuid mõned võivad mõnes riigis olla ka käsimüügis.
Erinevalt antihistamiinidest ja dekongestantidest võtavad ninakortikosteroidid mõju saavutamiseks aega tunde kuni päevi, täisefekt saabub tavaliselt nädalatega. Kui sul on hooajaline heinapalavik, alusta nende kasutamist 1–2 nädalat enne allergeeni rohket perioodi.
Kuna toime pole kohene, võib tekkida kiusatus ravimeid üle tarbida. Kõrvaltoimetena võib esineda kerget ninaärritust, aevastamist, kõrivalu, peavalu ja ninaverejooksu.
Kõige ohtlikum ületarbimise kõrvaltoime on nina vaheseina perforatsioon, mistõttu tuleb ravim veritsuse korral kohe katkestada. Ninaspreid võivad olla väga tõhusad, kuid kuna nende kasutamisele on rohkem vastunäidustusi, konsulteeri enne arstiga.
Dekongestandid
Suu kaudu või ninna manustatavad dekongestandid annavad kiire, kuid ajutise leevenduse ninakinnisuse, kõrvasurve ja valu puhul, ahendades veresooni ning vähendades limaskesta turset. Enamik inimesi saab neid ohutult kasutades lühikest aega tarbida, kuid soovitatust kauem tarvitamisel võib tekkida vastureaktsioon, mille järel limaskestad paisuvad rohkem kui enne.
Dekongestante on erinevates vormides ja toimeainetega, näiteks oksümetasoliin, fenüülefriin või pseudoefedriin. Paljud neist on käsimüügis, kuid mõne jaoks on vaja retsepti. Neid ei soovitata väikelastele ning raseduse korral pea nõu arstiga enne tarvitamist.
Muud raviviisid allergia ja heinapalaviku vastu
Paljud inimesed soovivad lisaks ravimitele proovida alternatiivseid meetmeid, et oma allergiatega paremini toime tulla.
Immunoteraapia
Kui heinapalavik on väga tugev ega allu teistele raviviisidele, võib kaaluda allergeeni vastast immunoteraapiat (allergiasüstid). Selle ravi käigus süstitakse teatud aja jooksul regulaarselt väikeseid koguseid allergeeni, et immuunsüsteem harjuks ning sümptomid vähenevad. Allergiasüste määrab ja teeb allergoloog. See lahendus on ajakulukas, kuid võib pakkuda püsivat leevendust.
Probiootikumid
Tänapäeval räägitakse palju probiootikumidest. Meie ümber, igal pool—taimedel, loomadel, toidus ja ka seedetraktis—elab erinevaid mikroorganisme, mis on meiega sümbioosis ja mängivad suurt rolli ka immuunvastuses. Igaühel on oma ainulaadne soolemikrobioom erinevate bakteritega. Osa neist on kasulikud, teised võivad põhjustada düsbioosi—mikroobide tasakaaluhäiret.
Mitmed uuringud on näidanud, et teatud bakteritüved, näiteks jogurtis ja kombuchas leiduvad Lactobacillus ja Bifidobacterium, võivad vähendada põletikku ning rahustada ülitundlikku immuunsust, sealhulgas nende allergeenide suhtes, mis põhjustavad riniiti. Kuna kõik inimesed on erinevad, pole olemas universaalset lahendust, kuid probiootikumide proovimine võib väärt olla.
Oluline on allergiale kahtluse korral pöörduda tervishoiutöötaja või allergoloogi poole, et sümptomeid hinnata ning vajadusel teha allergiateste. Kui diagnoos on selge, saab arst soovitada kõige efektiivsemat tegevusplaani heinapalaviku ohjamiseks.
Kas heinapalavik võib tekkida ka täiskasvanuna?
Kuigi heinapalavik avaldub enamasti juba lapseeas või noorukieas, võib see tekkida ka hilises täiskasvanueas. Täiskasvanueas kujuneva heinapalaviku põhjused on arvatavalt järgmised:
- muutused immuunfunktsioonis koos suurenenud tundlikkusega
- keskkonnatingimuste muutumine
- kutsealane kokkupuude
- hormonaalsed muutused
Pikaajaline kokkupuude levinud allergeenidega, nagu tolm, hallitus, õietolm ja muud osakesed, võib põhjustada heinapalavikku ka muidu tervetel inimestel.
Kas see on heinapalavik või tavaline külmetus?
Heinapalaviku sümptomid on üsnagi sarnased mitmetele külmetuse sümptomitele, kuid heinapalaviku põhjuseks on allergeenid, külmetuse puhul aga viirusinfektsioon. See erinevus on tähtis, sest raviskeemid on väga erinevad. Peamised võimalused vahet teha on: tekke kiirus, kujul kulgemine ning üks spetsiifiline sümptom.
Tekke kiirus: külmetus areneb aeglaselt pärast viirusega kokkupuudet, heinapalavik algab mõne aja jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga. Kulg: külmetuse sümptomid mööduvad 10 päevaga, heinapalaviku sümptomid püsivad niikaua, kui trigger on keskkonnas olemas. Erinev märk: palavik on tavalise külmetuse sagedane sümptom, heinapalaviku puhul esineb harva; sügelus on seevastu iseloomulik heinapalavikule, kuid mitte külmetusele.
Sa väärid võimalikult allergiavaba elu!
Ehkki heinapalavik ei ole üldjuhul eluohtlik, võib see oluliselt vähendada elukvaliteeti. Sümptomid on tüütud ja segavad igapäevategemisi—uni, töö, õpingud. Allergiatega toime tulek väsitab organismi pikema aja jooksul. Püsivad allergiad suurendavad ka astmahoogude ja teiste tõsisemate hingamisteede probleemide riski.
Kui kannatad allergia või heinapalaviku all, pole vaja kangelast mängida ega kõike taluda. Selgita oma allergia päästjad välja ning võta meetmeid, mis aitavad sul end mugavalt tunda ja sümptomeid leevendada. Sa oled selle ära teeninud!
Laadi WomanLog alla:
