Hormoonid ja meeleolumuutused: kuidas need on seotud
Hormoonid vastutavad lugematute kehafunktsioonide eest ning mõjutavad meie keha väga mitmel moel, sealhulgas ka meie meeleolu. Kuna menstruaaltsükli jooksul toimub palju erinevaid hormonaalseid protsesse, kogeb enamik naisi nendega seotud emotsionaalseid sümptomeid.
Paljud naised kurdavad, et nende sümptomeid pisendatakse ning nende kannatusi peetakse ebaoluliseks ja paratamatuks. Selline suhtumine takistab abi otsimist ning pikendab tihti kannatusi, mida oleks võimalik leevendada või isegi täielikult kõrvaldada suhteliselt lihtsate vahenditega.
Naiselikud vaevused
Kunagi diagnoositi naistel sageli "hüsteeriat", mis baseerus arusaamal, et emakas võib vabalt mööda keha liikuda. (Hiljem seostati seda isegi deemonliku vaimustusega!) Hüsteeria sümptomite hulka liigitati ärevus, ärrituvus, minestamine, seksuaalselt pealetükkiv käitumine, seksuaalse soovi puudumine ning üldine ebamugav ja ettearvamatu käitumine.
Oleme nüüd jõudnud palju täpsema arusaamani naise keha ja selle tsüklite kohta ning saame vaadelda meeleolumuutusi hormonaalsest vaatenurgast.
Selles artiklis räägime östrogeenist, progesteroonist ja testosteroonist. Kaht esimest peetakse üldiselt naissuguhormoonideks, kolmandat aga meestehormooniks. Tegelikult toodavad mõlemad – nii mehed kui naised – kõiki kolme hormooni teatud määral.
Östrogeen
Östrogeen – naissuguhormoon – mängib peamist rolli naise reproduktiivsüsteemis. Suur osa naise östrogeenist toodetakse munasarjades, kuid väikeses koguses sünteesitakse seda ka neerupealistes ja rasvarakkudes. Raseduse ajal toodab östrogeeni platsenta.
"Östrogeen" tähendab tegelikult perekonda keemiliselt sarnastest hormoonidest – östrogeenid:
- Östron – nõrk östrogeen, steroid, väiksema tähtsusega naissuguhormoon. Keha võib vajadusel muuta östroni östradiooliks. Tuntud kui domineeriv östrogeen menopausi ajal.
- Östriool – nõrk östrogeen, steroid, väiksema tähtsusega naissuguhormoon. Östriooli tase tõuseb raseduse ajal, kuid on rasedatel naistel peaaegu märkamatult madal.
- Östradiool – tugevaima toimega östrogeen, steroid, peamine naissuguhormoon. Seda leidub nii meestel kui naistel, kuid naistel märkimisväärselt kõrgemal tasemel. Kõrget östradiooli taset seostatakse akne, sugutungi languse ja depressiooniga. Äärmiselt kõrge tase suurendab emakavähi ja rinnavähi riski. Kui tase on liiga madal, võib see põhjustada kehakaalu tõusu ja südame-veresoonkonnahaigusi.
Östrogeeni tase ja mõju varieerub eluetappide lõikes – puberteet, menstruatsioon, rasedus ja menopaus. Puberteedi alguses mängib östrogeen rolli nii-öelda naiselike teiseste sugutunnuste kujunemises, nagu rinnad, laiad puusad ning häbeme- ja kaenlakarvad.
Aga sellega asi ei piirdu! Östrogeen…
- reguleerib menstruaaltsüklit, kontrollides emaka limaskesta kasvu tsükli esimeses pooles;
- kui munarakk ei viljastu, langeb östrogeeni tase märgatavalt, põhjustades menstruatsiooni;
- kui munarakk viljastub, töötab koos progesterooniga, et peatada ovulatsioon raseduse ajal.
Östrogeen kontrollib ka laktatsiooni ning muid muutusi rindades, mängib rolli luude moodustumises ja veretrombi tekke protsessides. See hormoon säilitab tupe seinte ja kusiti limaskesta tugevust ning reguleerib tupe niisutust.
Need on vaid mõned põhjused, miks vajame östrogeeni. Võib julgelt öelda, et östrogeen on äärmiselt oluline hormoon nii meie keha kui vaimu toimimiseks. Pole üllatav, et kui östrogeeni tase kõigub, muutuvad ka muud asjad – nii menstruaaltsükkel, karvakasv kui enesetunne.
Progesteroon
Progesteroon on steroidne hormoon, kuuludes progestogeenide hulka; progesteroon on inimkeha peamine progestogeen. Selle füsioloogiline mõju tugevneb tänu östrogeenide olemasolule.
Kollaskeha munasarjades on peamine progesterooni tootmiskoht, kuid väiksemates kogustes toodavad seda ka munasarjad ise, neerupealised ja platsenta (raseduse ajal).
Progesteroonil on palju ülesandeid, kuid keskendume selle rollile reproduktiivsüsteemis.
Progesteroon valmistab endomeetriumi ette võimalikuks raseduseks – juhul, kui vallandunud munarakk viljastatakse. Progesteroon takistab ka emaka lihaskontraktsioone, mis võiksid viljastatud munaraku emakast välja tõugata. Kui munarakk ei viljastu, laguneb kollaskeha, progesterooni tase langeb, ning algab uus menstruaaltsükkel.
Progesterooni kutsutakse vahel ka "rasedushormooniks", kuna sellel on oluline roll loote arengus, näiteks:
- valmistab emaka limaskesta viljastatud munaraku kinnitumiseks;
- stimuleerib endomeetriumi näärmeid ja veresoonte kasvu, et tagada embrüole toitainete kättesaadavus;
- aitab säilitada endomeetriumi kogu raseduse vältel;
- toetab platsenta kujunemist.
Kui platsenta on välja arenenud, muutub see progesterooni teiseks tähtsaks allikaks (peamine allikas on endiselt kollaskeha). See tagab, et raseda naise kehas on progesterooni hulk kogu raseduse vältel kõrge; see takistab uute munarakkude küpsemist ning aitab rinda ette valmistada piimatootmiseks.
Östrogeeni ja progesterooni tase langeb märkimisväärselt enne menopausi. Arvatakse, et see on paljude levinud menopausisümptomite põhjuseks, mistõttu määratakse hormonaalset asendusravi nende sümptomite leevendamiseks. Siiski peab seda tegema ettevaatlikult, sest võivad tekkida kõrvaltoimed.
Testosteroon
Testosteroon on esmane suguhormoon ja anaboolne steroid. Seda toodavad sugunäärmed – meestel munandid, naistel munasarjad. Neerupealised toodavad väikese koguse testosterooni mõlemal sool. Testosterooni tase tõuseb järsult noorukieas ning langeb elu hilisematel kümnenditel nii meestel kui naistel.
Testosteroon on androgeen ehk see stimuleerib teiste sugutunnuste kujunemist meestel:
- lihaskasv
- luumassi suurenemine
- karvakasv
- hääle muutused
- peenise, munandite ja eesnäärme suurenemine
- käitumuslikud muutused, näiteks enesekindluse, riskialttiuse, agressiivsuse ja libiido kasv
Testosterooni leidub naistel tavaliselt 5–10% sellest kogusest, mis on meestel. Naise kehas aitab testosteroon koos östrogeeniga taastada, kasvatada ja säilitada kudesid ning luumassi.
Miks siis need meeleolumuutused?
Praegused teooriad näevad menstruaaltsükli teises pooles esinevaid hormonaalseid kõikumisi peamise põhjusena meeleolumuutustele. Ovulatsiooni faasis vabastab naise keha munaraku, misjärel östrogeeni- ja progesteroonitase langeb, põhjustades nii füüsilisi kui ka emotsionaalseid sümptomeid.
Östrogeeni ja progesterooni taseme muutused mõjutavad serotoniini taset. Serotoniin on nii hormoon kui ka neurotransmitter. See mõjutab meeleolu, une-ärkveloleku tsüklit, isu ja seedimist.
Umbes 95% keha serotoniinist toodetakse seedekulgla seintel, kus see reguleerib soolte tööd. Ülejäänud 5% toodetakse ajutüves, kus see edastab signaale ajurakkude vahel.
Arvatakse, et just ajus olev serotoniin on üks tähtsamaid meeleolu reguleerivaid hormoone. Samas on oluline meeles pidada, et serotoniini roll PMS-i sümptomite, eriti psühholoogiliste, tekke või ärahoidmise puhul pole veel lõplikult uuritud ega mõistetud.
Kuidas tulla toime meeleolumuutustega
Hormonaalne süsteem on keerukas ning siin puudutame vaid selle pinnakihti. Hormoonid toimivad tihti koos, reguleerides keha keerulisi süsteeme. Seetõttu ei saa arst välja kirjutada "võluvõrku", mis kohe parandab sinu meeleolu.
Kui arvad, et su meeleolumuutused on seotud menstruaaltsükliga, pea meeleolupäevikut, et jälgida, kuidas tunned end erinevate faaside jooksul. PMS-iga seotud sümptomid on rütmilised, tsüklilised.
Viimaste tsüklite detailne päevik kulub marjaks ära ka siis, kui soovid arstile oma sümptomeid kirjeldada. See aitab arstil olukorda paremini mõista.
Meie menstruaaltsükli jälgimise äpp on mugav koht, kus saad oma meeleolu ja teisi sümptomeid hõlpsalt üles märkida.
Pane kirja, millal koged mõnda järgmistest sümptomitest:
- kurvameelsus või äkilised, seletamatud meeleolumuutused
- nutuhood või ärrituvus
- halb uni või liigne unisus
- raskused keskendumisel või huvi kadumine igapäevategevuste vastu
- väsimus või energiapuudus
Sõltuvalt sinu haigusloost võib arst soovitada hormonaalset rasestumisvastast meetodit, näiteks pillid või plaaster, mis aitavad leevendada turset, rindade tundlikkust ja muid PMS-i kehade sümptomeid. Mõnel inimesele aitavad need ka emotsionaalsete sümptomite, sealhulgas meeleolukõikumiste leevendamisel.
Teistel võib hormonaalne rasestumisvastane vahend hoopis meeleolumuutusi süvendada. Võib juhtuda, et pead katsetama erinevaid variante enne, kui leiad endale sobivaima.
Mitmed elustiilifaktorid mängivad samuti rolli PMS-i sümptomite avaldumisel. Järgmistest võib abi olla:
- Liikumine. Ole aktiivne vähemalt 30 minutit päevas. Kas või igapäevane jalutuskäik kodukandis võib aidata kurvameelsust, ärrituvust ning ärevust vähendada.
- Toitumine. Vastu seista PMS-ile iseloomulikule isule rämpstoidu järele. Suhkur, rasv ja sool võivad kõik su meeleolu kõigutada. Sa ei pea neist loobuma, kuid püüa tasakaalustada neid toitaineterikka toiduga nagu puuviljad, köögiviljad ja täisteratooted. See aitab sul püsida täisväärtuslikult toidetud ning väldib äkilist veresuhkru langust, mis võivad muuta sind ärrituvaks.
- Üks kliiniline uuring leidis, et kaltsiumilisand aitab leevendada PMS-iga seotud kurvameelsust, ärrituvust ja ärevust. Paljud toidud on head kaltsiumiallikad, nagu piim, juust, kodujuust ja jogurt, rohelised lehtköögiviljad, rikastatud apelsinimahl ja helbed. Soovi korral võid võtta ka kaltsiumi sisaldavat toidulisandit. Toidulauamuudatused ei anna kohest efekti. Söö mitmekülgselt ning ole enda vastu hell.
- Uni. Piisava une puudumine võib mõjutada meeleolu igas menstruaaltsükli etapis. Püüa magada vähemalt seitse-kaheksa tundi ööpäevas, eriti nädal-kaks enne menstruatsiooni. Pea meeles – korralik uni vajab, et viibiksid päevas vähemalt tund aega õues! Melatoniin – unehormoon – tekib vaid siis, kui silma sarvkestale langeb päikesevalgust. Kui melatoniinitase on madal, on uni pealiskaudne ja hommikul ärgates ei tunne end väljapuhanuna.
- Stress. Kontrollimatu stress võib muuta meeleolu veelgi halvemaks. Kasuta sügavat hingamist, meditatsiooni või joogat, et rahustada meelt ja keha, eriti kui PMS-i sümptomid esinevad tugevalt.
Meeleolumuutused ja loominguline isiksus
Mõned naised õpivad oma meeleolumuutusi aktsepteerima ning kasutavad neid eneseanalüüsiks või loovuse ergutamiseks. On täiesti loomulik tunda end mõnikord kurvana või ebakindlana. On õige võtta aega toimunu läbitöötamiseks. On õige tunda kogu emotsioonispektrit – need annavad sulle märku, et miski vajab tähelepanu.
Mõnikord on tõesti liig mis liig
On su kogetav midagi tõsisemat kui lihtsalt menstruatsiooniga kaasnev meeleolumuutus? Seda pole alati lihtne hinnata. Siin aitab taas meeleolupäevik – saad jälgida, kui kaua oled end halvasti tundnud ning kuidas on tunded ajas muutunud. Ka usaldusväärne sõber või pereliige võib aidata mõista su olukorda.
Kui miski ei aita, pea nõu arstiga antidepressantide osas. Kõige sagedamini PMS-iga seotud meeleoluhäirete leevendamiseks määratakse selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-d). Need on retseptiravimid, mis mõnele naisele võivad olla raskel hetkel suureks abiks.
Ka see läheb mööda
Miski ei jää igaveseks samaks. Hormoonide toimimist jälgides tunned seda tõde oma kehas ise. Meist keegi pole alati täiuslikult terve ega õnnelik. Eksime rajalt maha paljudel tasanditel. Kui oled tasakaalust väljas, võid oma tunded mõneks ajaks kõrvale lükata, kuid pikas perspektiivis on kasulikum analüüsida, mis sind tegelikult mõjutab ning mida saad ise ära teha, et taastuda. Alati tuleb alustada iseendast. Nii on see meil kõigil – ja see ongi täiesti okei.
Saad oma tsüklit jälgida WomanLogis. Laadi WomanLog kohe alla:
